Eesti rahvusliku mõtte küpsemine ja omariikluse saavutamine 20. sajandil poleks olnud mõeldav ilma 19. sajandi rahvusliku tõusulaineta, milles omakorda on tähtsal kohal talude päriseks ostmine. Seda Eesti ajaloo üliolulist etappi on kirjanduses kõige selgemalt ja õnnestunumalt kajastanud päriseksostmise kaasaegne kirjamees Jakob Pärn. Tema jutustus “Oma tuba, oma luba”, mis esmatrükis avaldati 1879. aastal, sai juba ilmumise ajal populaarseks ja kujunes peaaegu talude päriseks ostmise käsiraamatuks, mida on nimetatud ka renditaluniku aabitsaks. “Osta talu päriseks, nii vabaned mõisniku ikkest!” See Pärna juhtmõte mõjus 700-aastases orjaöös enneolematu vabadussõnumina, mis tegi Pärna jutustusest ka ühiskondlikult murdelise teose. Teose sündmustikule annab raami lihtne armastusliin, mille autor on sõnastanud alapealkirjana “Lahvardi Kristjani ja metsavahi Leenu armastuse lugu”.
Siin ilmuvas teises jutustuses “Must kuub” (1883) arendab autor taluomaniku teemat edasi.
Jakob Pärn (1843-1916) sündis Tormas renditaluniku peres, kuid hiljem õnnestus tema isal talu endale päriseks osta. Pärast Tartu Oheimi elementaarkooli ja Tartu I õpetajate seminari lõpetamist (1869) tegutses Jakob Pärn kooliõpetaja ja -juhatajana, kirjanduslikku tegevust alustas ta aga juba seminariõpilasena. Ärksa ärkamisaja tegelasena võttis Pärn osa Eesti Kirjameeste Seltsi ja mitme muu tollase organisatsiooni tööst.
Eesti Päevaleht, 2009 (Sari Eesti Lugu nr 17)
Ülevaated
Pole ühtegi ülevaadet.