“Päevalillede maja”
Inglise perekonna unistuste maja otsingud Prantsusmaal. Kui Ruth Silvestre ja ta pereliikmed leidsid Edela-Prantsusmaal Lot-et-Garonne’i regioonis Bel-Air de Grezelongue’i – maja, mis oli kümme aastat seisnud inimtühja ja mahajäetuna – oli see armastus esimesest silmapilgust. “Päevalillede maja” jutustab perekonna ja maja suhetest: selle leidmisest ja esialgsetest pettumustest, eufooriast, mis neid maja äraostmisel valdas, restaureerimistöödest ja […]
“Päevanurme”
“See on kõige tähelepanuväärsem asi, mis mu lapseelus on juhtunud,” ütles Anna. “Mis koht see küll on, kuhu ma olen sattunud?” “Sa oled sattunud Päevanurmele,” ütlesid sealsamas kõrval ojapervel mängivad lapsed. “Päevanurmel me elasime varem, enne kui alustasime hiireelu Myras,” lausus Mattias. “Aga see nägi küll teistmoodi välja kui siin.” Selle peale lapsed naersid. “Küllap […]
“Päevapiltnik”
“Päevapiltniku” ilmumine tähistas uue loominguperioodi algust. Kirjanik on leidnud oma kullasoone: päevapiltnikust, muusikamehest ja kodu-uurijast isa päevaraamatud, traagilise perekonnaloo, mille taustal tekib pilt nõndanimetatud vaesemehe-Rootsist, ajast enne Rootsi heaoluriigi, “rahvakodu” sündi. /—/ Loomingu Raamatukogu 48-50/1993
“Päevaraamat I ja II osa. 2 raamatut”
I Raamat – Päevaraamat aastaist 1897-1906 Soome keelest tõlkinud Helmi Eller Tunnen, ehk küll tõrksalt, et tavapäraste nõuete hulka kuuluks varustada oma päevaraamat eessõnaga ehk, teiste sõnadega, lugejale suunduva pöördumisega. Kordan: tõrksalt, sest meelsamini laseksin neid lehti endid vahendada öeldavat ja kõnelda omal poolt, ilma autori ääremärkusteta. Isiklik, intiimne päevik kuulub peagu erandita nn. pihtimuskirjandusse. […]
“Päevaraamat”
1996. aastal ilmunud “Päevaraamatu” kirjutamiseks sai Nicholas Sparks inspiratsiooni oma naise vanavanematelt, kes olid elanud koos üle kuuekümne aasta. Ka raamatu keskmes on vanapaar, kelle liigutav lugu hargneb aegamööda lahti meenutustes. Nende armastuse lugu on täis kohtumisi ja lahkumisi, vääritimõistmist ja andestamist ning sügavat tunnet, et nad kuuluvad kokku. Raamatu põhjal on tehtud ka mängufilm […]
“Päevaraamat”
Sari: Avatud Eesti Raamat “Päevaraamat” on Gombrowiczi loomingus erilisel kohal. Poola tuntumaid kirjanduskriitikuid Jan Blonski on öelnud, et “Päevaraamat” on kõige kroon ja kõige võti, mis Gombrowicz on kirjutanud. Tema “Päevaraamat” ei ole tüüpiline kirjanikupäevik, elu- ja loomekroonika, oma teadlikus konstrueerituses pürib see iseseisvaks kirjandusteoseks. Ning kahtlemata on Gombrowiczi “Päevaraamat” poola kirjanduse kõige isikupärasem autoportree. […]
“Päevast päeva”
See on eestlaste kultuurielu ja ühiskondlikku tegevust päevaraamatu kujul jälgiv teos, oma laadilt vaheldusrikas, paljudesse sektoritesse ulatuv, mitmeid ajanähtusi haarav. Aga selles ei puudu ka eaka, seejuures väga vitaalse ning liikuva autori enese hingeeluliste küsimuste tõstatamine – samade probleemide ja mõtete käsitlemine, mis iga inimest varem või hiljem paratamatult puudutab. – Elu on huvitav ning […]
“Päevata päevad ja ööta ööd” I osa
Esimene osa mälestusi – kirjutamata päevaraamatu lehekülgedelt. – Tähelepanu, tähelepanu! Siin Nürnbergi raadiojaama eriteade. Vaenlase uued pommilennukid lähenevad lõunast ja läänest. Need jõuavad paari minuti pärast meie linna piiridesse… Tähelepanu, tähelepanu! Ameeriklaste üksikud tankid on jõudnud Partei-linna südamikku. Nad on varsti Adolf Hitleri platsil. Tänavalahingud Nürnbergi, meie armsa Partei-linna pärast on kandunud kesklinna… Tähelepanu, tähelepanu! […]
“Päevik”
Muidugi ei tule sellest tõeline päevik. Sest tean juba algusest peale, et seda hakkavad lugema mulle võõrad inimesed. Milleks mulle seda vaja on? Hea küsimus. Ma ei tahaks näiteks, et raamatu minust ja minu tööst kirjutaks keegi teine. Sest ma ei ole kindel, et keegi teine peale minu suudab seda mõista – millega ma tõeliselt […]
“Pagevad killud”
Teise maailmasõja ajal kadus või hävitati lugematu arv käsikirju – päevikuid, memuaare, pealtnägijate tunnistusi. Mõned ülestähendused peideti meelega ära – kaevati tagaaedadesse, pisteti seinte sisse või põrandate alla -, kuid peitjad ei elanud nii kaua, et oleksid saanud need üles otsida. Mõned lood on varjul mälusoppides; neid pole kirja pandud ega suusõnal edasi antud; teised […]
“Pagulaskodud kasvatusmuresid”
Selle üle võidakse vaielda, kas laps sünnib inglina või metsalisena siia ilma. Tegelikult näeme küll palju sagedamini, et mitte päritud patud ega halbus, vaid patuseks rikutud ja halvaks moonutatud laps on meie kodude mureks. Ja selles peaksid vist kõik ühinema, et last on vaja kasvatada ja et kasvatusest kodus enne kõike just sõltubki lapse hingeline […]
“Paguluse sirvilaudu”
Päevikumärkmeid aastatest 1950-1980 … Loodan, et lugeja minu “sirvilaudade” vahendusel saab linnulennulise ülevaate eesti pagulaste argi- ja pidupäevadest Rootsis aastatevahemikul 1950-1980. – Helmi Rajamaa
“Paha paik”
Libby Day oli kõigest seitsmeaastane, kui tema kohtus antud tunnistuse põhjal ta viieteistaastane vend süüdi mõisteti. Sellest peale on Libby sihitult aega surnuks löönud. Kui temaga võtavad ühendust inimesed, kes on veendunud, et tegelik süüdlane polegi Ben, hakkab Libby esitama endale küsimusi, mille peale ta pole varem julgenud mõelda. Kas see hääl, mida ta kuulis, […]
“Paha poiss”
Oma kahes esimeses romaanis on Helga Nõu, üks meie noorema generatsiooni huvitavamaid autoreid, vaadelnud maailma peamiselt noore seisukohast. Käesolevas on vaatenurk laiem, inimeste saatuse määrajaks on “oleks”, see “paha poiss”, kelle ümber tegevus keerleb. Raamatus käsitletakse tänapäeva ühiskonda ja inimesi, olgu need eestlased või rootslased, olgu see arst, kes ei suuda täita patsientide lootusi, olgu […]
“Paha poiss”
Riided teevad mehest mehe… ning mees teeb naise. Vähemasti paistab nii arvavat Seattle´i ajakirjanik Tracie Higgins, kes kirjutab lugusid, käib terve rea koomiliste kujudega kohtamas ning laseb oma loodrist poisil Philil end ära kasutada. Kui Tracie oma kauaaegsele parimale sõbrale Jonile südant puistab, imestab too, mispärast küll naised sellistesse Phili-taolistesse närukaeltesse armuvad. Jon on tore […]
“Pähkleid oma aiast. Soome pähklikasvatuse teejuht”
Joel Rosenberg on metsamees, loodusgiid ja keskkonnakunstnik. Tema kujundatud toidumetsas kasvab sadakond sarapuud ja hulk noori pähklipuid. Ta kasvatab ise oma toidu ja soovib parema maailma nimel edendada elurikkust. Joel Rosenberg huvitub liikidest, mis sobivad kliima soojenedes ja kasvuaja pikenedes Soome järjest paremini. Sarapuid hakkas ta kasvatama 2007. aastal, sest pähklid on tervislikud ja suure […]
“Pähklipüha”
Nad pidasid mesinädalaid, õigemini ainult mesipäevi ja mesitunde, sest rohkemaks puudus aeg. Mees teenis kusagil ametiasutuses ja tegi peale lõunat mingisugust lisatööd: naine oli algkoolis õpetajaks, parandas õhtuti kodus vihke või andis eratunde palgalisaks. Vähimagi vaba silmapilgu püüdsid nad kasutada enesearendamiseks olgu lugedes või kusagil loengul käies. Isegi teatrisse ja kontsertidele mindi mitte lõbutsemiseks, vaid […]
“Pähkliraamat”
Sellesse nostalgiahõngulisse retseptiraamatusse kogutud 60 retsepti on pärit vanadest naisteajakirjadest. Igas retseptis on kasutatud mingit pähklisorti. Omaaegsed retseptid ja soovitused on läbiproovimise käigus kohati päris tublisti kaasaajastatud. Kuna kalori- ja süsivesikute rohke pähkel on see, mida täna me ehk pisut ettevaatlikumalt pruugime, siis lisaks pähklihõrgutistele leiab siit ka kasutatud pähklisortide tutvustuse ja koostised. Need lõhnad, […]
“Pahupidikooli isemoodi lood”
Pahupidikool pidi olema ühekorruseline hoone, kus oleks kõrvuti kolmkümmend klassiruumi. Kuid selle asemel ehitati kolmekümnekorruseline hoone, igale korrusel üks klassiruum. See on kindlasti üks põhjus, miks selles koolis juhtub kummalisi ja koomilisi asju, eriti kolmekümnendal korrusel. Seal kohtate proua Mürki, kooli kõige kurjemat õpetajat, kes vihkab lapsi, kuid armastab õunu, ja proua Pärlit, kelle puhul […]
