“Pärast lõplikkust. Essee sattumuslikkuse paratamatusest”
Teoses ”Pärast lõplikkust. Essee sattumuslikkuse paratamatusest“ on prantsuse filosoofi Quentin Meillassoux’ peamine taotlus ületada Immanuel Kanti postuleeritud tunnetuslik lõhe inimese ja maailma vahel, liikuda teispoole inimlikku “lõplikkust”. Meillassoux’ hinnangul põhineb kogu Kanti-järgne filosoofia “korrelatsionismi” ideel, arusaamisel, et tegelikkus (maailm) on alati vaid tegelikkus-meie-jaoks, et filosoofia objekt on korrelatsioon mõtlemise ja olemise, meie ja maailma vahel, […]
“Pärast pidu”
19 variatsiooni tungival teemal Sisukord – Pedakate perekirjad Kolmas võimalus Vana lugu Kuri kukil Niisugune tuju Valimine Kuus kirja – Noore mehe teed Mammatütar Kaardimoor Koolipreili Lavastaja Apteeker Sekretär – Pärast pidu Hea nõu Priipilet Elamus Pärast pidu Karide vahel Sümpoosion Sonaat – Sõnaseletusi
“Pärast plahvatus”
Eesti Romaanivara Kanadas Calgarys elav Harri Asi (s 1922) on paguluses välja andnud mitmeid luulekogusid ja ühe romaani. See tema ainus romaan pälvis Henrik Visnapuu kirjandusauhinna, mille andmist põhjendas žürii nõnda: “Harri Asi romaan “Pärast plahvatust” on kirjanduskunstiliselt küps teos, mille stiil on viimistletult hea ja kompositsioon moodsalt lahtine ja tihe. Hea psühholoogi tajuga on […]
“Pärast Romanoveid”
Vene pagulased Pariisis belle époque’ist revolutsiooni ja sõjani Pariisi on ikka peetud erilise kultuurieluga, heade veinide ja toitude ning viimaste moodide linnaks. Samas on see olnud pelgupaik neile, kes põgenevad tagakiusamise eest, ja iseäranis palju tuli neid Pariisi enne ja pärast revolutsiooni Venemaal ning Romanovite kukutamist. Aastaid olid vene aristokraadid nautinud kõike seda, mida belle […]
“Pardiajaja”
Ballaadromaan käsitleb võõrsile sattunud noore munga põgenemist vangistusest, ta elu metsa- ja sooüksinduses, heitlusi iseenda ja vaenuliku ümbrusega. Tegevus toimub XVII sajandi algusaastate sõjast, katkust ja näljast laastatud Eestimaal, mil rahvas oli hävimise äärel ja iga inimene teise jaoks haruldus.
“Pardike ja mooniõis”
Tartlanna Siiri Laidla (s 1959) hakkas kirjandusloominguga tõsisemalt tegelema 2005. aastal. Praeguseks on ta kirjutanud tosinkond raamatut nii lastele, noortele kui ka täiskasvanuile. Põhiosa Laidla loomingust moodustavad lasteraamatud, kuid autori arvates kõnetab väärt tekst kõiki, east hoolimata. Romaanis “Pardike ja mooniõis” tegutsevad erinevas vanuses inimesed kooliõpilastest pensionärideni, nende rõõmud ja mured on ühtaegu tavalised ja […]
“Parem teenindamine”
Käesolev õppematerjal on mõeldud igaühele, kes tegutseb teeninduses kõige laiemas mõttes. Võib-olla te tegelete turismi, toitlustamise või hotellimajandusega, olete poes leti taga või töötate bensiinijaamas. Teie töökohaks võib olla kindlustusselts, mis tahes teenusbüroo, pank või muu sellesarnane ettevõte. Raamat on kasulik neilegi, kes linna- või vallavalitsuses elanike probleeme lahendavad. Võib julgelt öelda, et sellest raamatust […]
“Parem varblane pihus”
“Parem varblane pihus” on loodusteadlase ja kirjaniku Gerald Durrelli järjekordne põnevuslugu loomade ja inimeste elust. Eesti Päevaleht on uues kuues välja andnud tema naljast ja naerust pakatava Korfu triloogia – “Minu pere ja muud loomad”, “Linnud, loomad ja sugulased” ja “Jumalate aed” -, kus autor räägib oma Kreeka saarel veedetud lapsepõlvest, ning Lääne-Aafrika seiklustest kõneleva […]
“Pariisi jalakäija”
Poetiline linnavaatlus „Pariisi jalakäija” on Léon-Paul Fargue’i särav armastuskiri linnale, milles ta eksles, nautis ja proosas igaveseks jäädvustas. Raamat avab ukse nüüdseks kummituslikule ja poolunustatud Pariisile, kus puiesteedel kostis kohvikute jutuvadin, salongides põrkusid kokku jazz ja poliitika ning Baudelaire’i ja Montmartre’i boheemlaste vaimud kummitasid endiselt udus. Fargue’i nimetati „Pariisi jalakäijaks” mitte ainult tema kõnnaku, vaid […]
“Pariisi lõbusad naised”
“Pariisi lõbusate naiste” tegelased on kaks keskealist naist, kes on jäänud üksikuks ja püüavad oma eluga midagi ette võtta. Kerge see Nõukogude Eestis ei ole, aga kerge pole see olnud kunagi. Nende elu riivavad ka mehed, õhus on võimalus armastusele ning tuleb otsustada, kas see jääbki vaid võimaluseks või on teineteisele meeldima hakanud inimestel otsustava […]
“Pariisi röövitud laibad”
Paul Evertier kirjutab mina-isikus põnevusjutu. Moodustades oma partneri Jean Taureau´ga era-detektiiv-büroo, värvatakse neid selgitama väljapressimiskirjade saatjat. Ootamatult hargneb sellest näiliselt süütust kirjadega pommitamisest majandushaide vaheline võitlus elu ja surma peale. Ei kohkuta tagasi mõrvamistest, millest mitmed toimuvad päise päeva ajal keset Prantsusmaa pealinna. Siis kaob aga ootamatult kaks laipa ja alles lõpus, nagu see on […]
“Pariisi saladused” 1. osa
E. Sue teoste tegelaskujud on romantilised ja eksootilised naised, peened dändid, ühiskonna reformijad, prohvetid, tollased seltskonnategelased. E. Sue peateos “Pariisi saladused” ilmus 1843. aastal ning saavutas ennenägemata edu. Romaani ainetel on tehtud korduvalt filme. Ja tänagi, poolteist sajandit hiljem, on see romaan jätkuvalt lugejat erutav.
“Pariisi suur kõrv”
G. Feixi raamat ei kujuta endast tõsiteaduslikku traktaati, mis oleks jõukohane ainult spetsialistidele. Ajaloolist tõde järgides kirjeldab autor kaasakiskuvalt politseitööd kolme musketäri aegadel – Päikesekuninga Louis XIV aegadel Prantsusmaal. Ta tutvustab meid Napoleon Bonaparte´i politseiministri Joseph Fouchè ja kavalpea Eugéne Francois Vidocqiga, kes sunnitöölisest sai nuhkide kuningaks. Autor näitab, kuidas erinevatel aegadel on politsei ohvriks […]
“Pariisi talv”
Inglise väikelinnast pärit andekas Maud, kõrgseltskonna iludus venelanna Tanja ning alamklassi kuuluv prantslannast modell Ivette on noored, oma kohta elus otsivad naised, kes kohtuvad Belle epoque´i aegses Pariisis naistele mõeldud kunstiakadeemias. Peategelasel Maudil on rahanappuse tõttu suurlinnaeluga järjest raskem hakkama saada, kuid just siis näitab elu talle oma helgemat poolt. 1909. aasta talvel, kui Seine […]
“Pärijad. Merehädaline Martin”
1983.a. Nobeli preemia pälvinud William Goldingi (1911-1993) loomingust on juba varem (1989) sarjas “Nobeli laureaat” ilmunud romaanid “Kärbeste Jumal” ja “Mereristsed”. Autori enda lemmikteose, romaani “Pärijad” (1955) keskmes on väikese neandertallaste ühiskonna kokkupõrge palju kõrgemal arenguastmel asuva kiviajainimeste hõimuga. Tegelikult on see mõistulugu inimesest, meis kõigis, kes me oleme nende pealejäänud ürginimeste pärijad, peituvast kurjusest, […]
“Parim hotell terves Indias”
Kui ületöötanud Londoni arst Ravi Kapoor on oma ebameeldiva äia tõttu kannatust kaotamas, küsib ta naiselt: “Kas me ei saaks teda lihtsalt kusagile kaugele ära saata? Kusagile kaugele, kaugele.” Kui tema ettevõtlik nõbu Sonny muudab Bangalore’i vana külalistemaja väikeseks tükikeseks kadunud Inglismaast, asutades sinna vanadekodu, näib nagu oleks Ravi palvetele vastatud. Indiasse reisimine ja sisseseadmine […]
“Parim ravim”
Armastusromaan Bell Harboris arvavad kõik, et karjäärihimuline ilukirurg Evelyn Rhoades vajab abikaasat. Kõik peale Evelyni… vist. Isegi kui ta endale abikaasat tahab (kuigi ei taha… enamalt jaolt), ei laseks ta iialgi millelgi nii tabamatul nagu saatus määrata, kellega ta abiellub. Ei, kui ta leiab kellegi, kellega koos elu veeta, siis ta teeb seda teaduslikult – […]
“Parimad loomalood metsast ja mujalt”
Elevandid, puumad, hülged, lõvid, ahvid ja teised metsloomad – nad võivad olla sõbrad või vaenlased, nuhtluseks või äärmiseks ohuks, kaitsjaks või isegi elupäästjaks. Sellest kõigest räägivadki raamatusse “Parimad loomalood metsast ja mujalt” kogutud vested. Kolmanda päeva lõpus avastasime, et puuma oli jälle meie kannul käinud – ja põhiliselt just minu kannul. Ta oli terve päeva […]
“Parimad palad valgest kalast”
Valge kala mõiste alla mahub õige palju kalu meilt ja mujalt, nii suuremaid kui ka väikseimaid. Näiteks koduvetest tuttavad räim ja heeringas, ahven ja haug, koha ja siig, aga ka mujalt pärit kalad, nagu paltus või klaarsäga. Enamikus roogades ei peagi kasutama just konkreetset kala, vaid võib lähtuda käesolevast püügihooajast või maitse-eelistusest. Valge kala on […]
