“Päev nagu elu”
Romaanivõistluse äramärgitud teos, mille otsene tegevus toimub küll ühe päeva jooksul, kuid hõlmab tagasivaateid peategelase elatud elule. Talle helistab ta lahutatud mehe joomakaaslane ja ütleb, et mees suri ja viidi ilmselt ühte Tallinna surnukuuri. Nii hakkabki naine oma kunagise mehe surnukeha otsima ning selle käigus meenutab ta nende tutvumist, kooselu algust, häid ja halbu päevi, […]
“Päev, mil kohtusime”
Oma kolmkümne viienda sünnipäeva hommikul kuuleb Maggy O´Brien, et ta endine abikaasa kavatseb uuesti abielluda. Ta tütar on lasknud oma juuksed punaseks värvida. Kuid teda ootab veel üks üllatus: ta õed on tellinud talle nädalalõpu Atlantic City luksushotellis koos kõige sellega, mis sinna juurde kuulub. Ent Maggy hinges puudub rahu. Tal on tublisti tegemist, et […]
“Päev, mil ma surin”
Raamatusse “Päev, mil ma surin” on ajakirjanik Tammy Cohen koondanud tõestisündinud lugusid käikudest teispoolsusesse. Oma kogemustest jutustavad näiteks naine, kes suri operatsioonilaual ja ärkas selgeltnägemisvõimega, mees, kes lakkas hingamast pärast uimasti GHB (nn korgijoogi) manustamist, ning avariiohver, kes sattus magava sõbra unenäkku, jpt. Kõik nad meenutavad üksikasjadeni mällu sööbinud elamust, kuidas surm koputas uksele, kuid […]
“Päeva riismed”
«Päeva riismed» on vaade täiuslikule Inglise ülemteenrile ning tema kaduvale väikesele maailmale sõjajärgsel Inglismaal. Pärast kolmekümneaastast teenistust vaatab Stevens puhkusereisil olles tagasi oma karjäärile Darlington Hallis, otsib mälusoppidest kinnitust, et on töötanud «suurepärase härrasmehe» juures. Ometi hiilivad ta mälestustes ka kahtlused lord Darlingtoni tõelise pale suhtes ja tema kindel usk oma peremehesse kipub vankuma…
“Päevad ja ööd”
“Kas sa tahad mulle öelda, et tulevikku on võimalik näha?” “Tulevikku ja minevikku.” “Me teame oma minevikku. Mis kasu on selle nägemisest?” “Minevik, millest mina räägin, eelneb minevikule ja kõigile teistele minevikkudele. Oled sa tõesti nii naiivne, et sinu arvates elatakse vaid üks kord? Et sünnitakse ja surrakse ja ongi kõik? Ei, amigo. Me elame, […]
“Päevakord”
Jutustuses „Päevakord“ poeb prantsuse kirjanik ja filmimees Éric Vuillard (sünd. 1968) ajaloo suure näitelava kulisside taha ning vaatleb Teise maailmasõja puhkemisele eelnenud sündmusi Saksamaal ja Austrias. Näeme, mis juhtus 1933. aasta 20. veebruaril Berliinis Riigipäevahoone väikeses salongis ja 1938. aasta 12. veebruaril Berghofi lossi suletud uste taga, kus kohtusid Adolf Hitler ja Austria kantsler Kurt […]
“Päevalillede maja”
Inglise perekonna unistuste maja otsingud Prantsusmaal. Kui Ruth Silvestre ja ta pereliikmed leidsid Edela-Prantsusmaal Lot-et-Garonne’i regioonis Bel-Air de Grezelongue’i – maja, mis oli kümme aastat seisnud inimtühja ja mahajäetuna – oli see armastus esimesest silmapilgust. “Päevalillede maja” jutustab perekonna ja maja suhetest: selle leidmisest ja esialgsetest pettumustest, eufooriast, mis neid maja äraostmisel valdas, restaureerimistöödest ja […]
“Päevanurme”
“See on kõige tähelepanuväärsem asi, mis mu lapseelus on juhtunud,” ütles Anna. “Mis koht see küll on, kuhu ma olen sattunud?” “Sa oled sattunud Päevanurmele,” ütlesid sealsamas kõrval ojapervel mängivad lapsed. “Päevanurmel me elasime varem, enne kui alustasime hiireelu Myras,” lausus Mattias. “Aga see nägi küll teistmoodi välja kui siin.” Selle peale lapsed naersid. “Küllap […]
“Päevapiltnik”
“Päevapiltniku” ilmumine tähistas uue loominguperioodi algust. Kirjanik on leidnud oma kullasoone: päevapiltnikust, muusikamehest ja kodu-uurijast isa päevaraamatud, traagilise perekonnaloo, mille taustal tekib pilt nõndanimetatud vaesemehe-Rootsist, ajast enne Rootsi heaoluriigi, “rahvakodu” sündi. /—/ Loomingu Raamatukogu 48-50/1993
“Päevaraamat”
1996. aastal ilmunud “Päevaraamatu” kirjutamiseks sai Nicholas Sparks inspiratsiooni oma naise vanavanematelt, kes olid elanud koos üle kuuekümne aasta. Ka raamatu keskmes on vanapaar, kelle liigutav lugu hargneb aegamööda lahti meenutustes. Nende armastuse lugu on täis kohtumisi ja lahkumisi, vääritimõistmist ja andestamist ning sügavat tunnet, et nad kuuluvad kokku. Raamatu põhjal on tehtud ka mängufilm […]
“Päevaraamat”
Sari: Avatud Eesti Raamat “Päevaraamat” on Gombrowiczi loomingus erilisel kohal. Poola tuntumaid kirjanduskriitikuid Jan Blonski on öelnud, et “Päevaraamat” on kõige kroon ja kõige võti, mis Gombrowicz on kirjutanud. Tema “Päevaraamat” ei ole tüüpiline kirjanikupäevik, elu- ja loomekroonika, oma teadlikus konstrueerituses pürib see iseseisvaks kirjandusteoseks. Ning kahtlemata on Gombrowiczi “Päevaraamat” poola kirjanduse kõige isikupärasem autoportree. […]
“Päevast päeva”
See on eestlaste kultuurielu ja ühiskondlikku tegevust päevaraamatu kujul jälgiv teos, oma laadilt vaheldusrikas, paljudesse sektoritesse ulatuv, mitmeid ajanähtusi haarav. Aga selles ei puudu ka eaka, seejuures väga vitaalse ning liikuva autori enese hingeeluliste küsimuste tõstatamine – samade probleemide ja mõtete käsitlemine, mis iga inimest varem või hiljem paratamatult puudutab. – Elu on huvitav ning […]
“Päevata päevad ja ööta ööd” I osa
Esimene osa mälestusi – kirjutamata päevaraamatu lehekülgedelt. – Tähelepanu, tähelepanu! Siin Nürnbergi raadiojaama eriteade. Vaenlase uued pommilennukid lähenevad lõunast ja läänest. Need jõuavad paari minuti pärast meie linna piiridesse… Tähelepanu, tähelepanu! Ameeriklaste üksikud tankid on jõudnud Partei-linna südamikku. Nad on varsti Adolf Hitleri platsil. Tänavalahingud Nürnbergi, meie armsa Partei-linna pärast on kandunud kesklinna… Tähelepanu, tähelepanu! […]
“Päevik”
Muidugi ei tule sellest tõeline päevik. Sest tean juba algusest peale, et seda hakkavad lugema mulle võõrad inimesed. Milleks mulle seda vaja on? Hea küsimus. Ma ei tahaks näiteks, et raamatu minust ja minu tööst kirjutaks keegi teine. Sest ma ei ole kindel, et keegi teine peale minu suudab seda mõista – millega ma tõeliselt […]
“Pagevad killud”
Teise maailmasõja ajal kadus või hävitati lugematu arv käsikirju – päevikuid, memuaare, pealtnägijate tunnistusi. Mõned ülestähendused peideti meelega ära – kaevati tagaaedadesse, pisteti seinte sisse või põrandate alla -, kuid peitjad ei elanud nii kaua, et oleksid saanud need üles otsida. Mõned lood on varjul mälusoppides; neid pole kirja pandud ega suusõnal edasi antud; teised […]
“Pagulaskodud kasvatusmuresid”
Selle üle võidakse vaielda, kas laps sünnib inglina või metsalisena siia ilma. Tegelikult näeme küll palju sagedamini, et mitte päritud patud ega halbus, vaid patuseks rikutud ja halvaks moonutatud laps on meie kodude mureks. Ja selles peaksid vist kõik ühinema, et last on vaja kasvatada ja et kasvatusest kodus enne kõike just sõltubki lapse hingeline […]
“Paguluse sirvilaudu”
Päevikumärkmeid aastatest 1950-1980 … Loodan, et lugeja minu “sirvilaudade” vahendusel saab linnulennulise ülevaate eesti pagulaste argi- ja pidupäevadest Rootsis aastatevahemikul 1950-1980. – Helmi Rajamaa
“Paha paik”
Libby Day oli kõigest seitsmeaastane, kui tema kohtus antud tunnistuse põhjal ta viieteistaastane vend süüdi mõisteti. Sellest peale on Libby sihitult aega surnuks löönud. Kui temaga võtavad ühendust inimesed, kes on veendunud, et tegelik süüdlane polegi Ben, hakkab Libby esitama endale küsimusi, mille peale ta pole varem julgenud mõelda. Kas see hääl, mida ta kuulis, […]
“Paha poiss”
Oma kahes esimeses romaanis on Helga Nõu, üks meie noorema generatsiooni huvitavamaid autoreid, vaadelnud maailma peamiselt noore seisukohast. Käesolevas on vaatenurk laiem, inimeste saatuse määrajaks on “oleks”, see “paha poiss”, kelle ümber tegevus keerleb. Raamatus käsitletakse tänapäeva ühiskonda ja inimesi, olgu need eestlased või rootslased, olgu see arst, kes ei suuda täita patsientide lootusi, olgu […]
