“Suur eesti-inglise majandussõnaraamat. Suur inglise-eesti majandussõnaraamat” 2 raamatut
1. Raamat “Suur eesti-inglise majandussõnaraamat” Käesolevasse eesti-inglise majandussõnaraamatusse on haaratud suur hulk kaasaegseid majandustermineid, mõne juures on toodud ka selgitavaid märkusi. Koostajate eesmärk oli katta võimalikult mitmed majandusvaldkonnad, lähtudes sealjuures käibivamatest terminitest. Samuti võeti sihiks suhteliselt lai kasutajaskond, arvestades selle erinevat majandusalast haritust ja ettevalmistust. Eesti-inglise majandussõnaraamatu ülesehitus erineb mõnevõrra Inglise-eesti majandussõnaraamatust. Kui viimane rõhutas […]
“Suur Gatsby”
“Suur Gatsbyt” (1925) pidas kirjanik õigusega oma parimaks teoseks. Romaani peategelaseks on uusrikkast Jay Gatsby, kes üritab end meeleheitlikult “rikaste ja ilusate” maailmas kehtestada. Ometi ei ole Gatsby harilik wannabe, tema teguviis on kantud lootusest võita tagasi vahepeal abiellunud armsam. Kuid Gatsby ei kuulu loomu poolest sisutühja seltskonda, mistõttu tema ponnistused on viljatud, traagiline lõpp […]
“Suur heitlus. Mälestusi rahvusväeosade ajast ja Vabadussõjast”
Vabadussõjas ühe viimase kõrgema väejuhina kõrges eas surnud ARNOLD HINNOM sündis 5. jaanuaril 1895 Järvamaal Vajangu vallas Kuie külas kaupmehe pojana. /—/ Kodumaal jõudis Arnold Hinnom avaldada mälestusteosed “Põlise vaenlase vastu. Soomusrongide diviisi heitlusi landeswehriga” (1933) ja “Läti küttidega maailmasõjas” (1938). Kolmanda raamatu trükiloa konfiskeeris Nõukogude võim 1940.a, kuid autoril õnnestus algkäsikiri päästa. “Suur heitlus. […]
“Suur heitlus”
Mälestusi rahvusväeosade ajast ja vabadussõjast. /—/ Et ma olin suurema osa Vabadussõja ajast Soomusrongide diviisi staabis, olles diviisi ülema abi, siis keskuses oli võimalik saada ülevaade kogu sõja käigust. Teos on koostatud isiklikkude mälestuste, päevaraamatute, dokumentide ja Vabadussõja Ajaloo Komitee materjalide alusel. Et Vabadussõda ja iseseisvus olid I maailmasõja otsene tulemus, siis oli oluline tähtsus […]
“Suur isane kala akvaariumis”
Romaan, mille sündmustik hargneb kunstimiljöös läbi kunstnikust peategelase eraprobleemide prisma, keskendub loomingulise eneseteostuse ja keskkonnamõjustuste vahelise kuldse kesktee leidmisele.
“Suur Keinplatzi eksperiment”
Klassikalisi seiklusjutte Brown polnud argpüks, kuid tõmbus eemale, kui teine tema poole astus. “Käed eemale!” hüüdis ta nuga takust tõmmates. “Ma kaitsen end, kui sa mind ründad.” “Sa ähvardad mind?” hüüdis Pericord, kelle nägu oli vihast kaame. “Sa oled niihästi jõhkard kui petis. Kas loobud patendist?” “Ei, seda ma ei tee.” “Brown, ma ütlen sulle, […]
“Suur koda”
Sari: moodne: aeg New Yorgis veedab üks naine öö noore Tšiili poeediga. Enne, kui mees lahkub, jätab ta naise kätte oma kirjutuslaua. Hiljem vahistab mehe Pinocheti salapolitsei. Põhja-Londonis avastab oma sureva naise eest hoolitsev mees juuksesalgu, mis harutab lahti kohutava saladuse. Jeruusalemmas taastab antiigikaupmees tükkhaaval oma isa kabinetti, mille natsid rüüstasid. Üks ese on endiselt […]
“Suur mereretk”
Ajalooline jutustus Kaua aega tunti maailma tema avaruses ja mitmekesisuses üksnes kaupade järgi ja kaupmeeste omavaheliste küsitluste kaudu. Kaua aega vaieldi, kas Maa on neljakandiline või kettakujuline, enne kui avastati, et ta ei ole mitte ketas, vaid kera; vaieldi selle kera suuruse üle, tõmmati sellele mõttelisi jooni, et saada selget pilti suurtest ja tundmatutest teedest. […]
“Suur nipiraamat”
Nippe on igasuguseid – kui aga oskad Sisukord: Toiduvalmistamine ja kõpsetamine. Tervishoid ja esmaabi. Teadmisi ökoloogiast. Lemmikloomad. Harrastused. Käsitööd. Toataimed. Aed. Kodu korrashoid. Kodused remonditööd.
“Suur onu ja väike vennapoeg”
Eesti rahva muinasjutte ja muistendeid. Motiivid võetud M. J. Eiseni “Rahvaraamatust” (I-V) Illustreerinud V. Tolli II trükk
“Suur pärimuse mälumäng”
Raamatute, muuseumite ja filmide kaudu õpitud pärimustarkus on sageli nagu läbi klaasi suudlemine – me näeme ja mõistame küll pärimust, kuid ei koge seda vahetult, sest vahendajad – rahvaluuleteadlased ning ajaloolased peavad teadmisi vahendades olema kiretud ja objektiivsed. Selle raamatu küsimuste ja vastuste hulgas on viiteid paikadele ja tegemistele, mida tasub isegi vahetult kogeda. Rõõmsat […]
“Suur pettumus ehk humanismi kriis”
Vaid harva juhtub, et mõni inimene või mõni raamat ajaga mitte ei vanane, vaid nooreneb. Tuntud ajaloolase Lauri Vahtre “Suur pettumus” on selline erand. Esmatrükist möödunud 14 aastaga pole see teos mitte iganenud, vaid muutunud ajakohasemaks ja värskemaks. Kuidas saab ja kuidas ei saa ühitada mõisteid “mina”, “meie” ja “nemad”; mis teeb rahvast rahva ja […]
“Suur pissimise raamat”
Inimesed on pissinud mäletamatutest aegadest alates. Mina ise olen pissimisele pühendanud kakskümmend kaks aastat*. Sellealaste teadustööde kahetsusväärne puudus sundis mind kõiki oma avastusi pissimise vallas sellesse raamatusse kokku kirjutama. Loodetavasti annab see oma panuse ja aitab kõrvaldada viimased seda teemat ümbritsevad saladuseloorid, ning aitab meil näha pissimist kui elu loomulikku osa, mille peale võib alati […]
“Suur retk”
Romaan Richard Maacki jälgedes. “Suntaris räägiti mulle, et Viljui ülemjooksu kandis on jõeke, mille nimi on Algui timirmit ja mis suubub Viljuisse. Selle lähedal metsas on suur vaskkatel, maast paistab välja vaid selle üks serv, nii et katla tegelik suurus on teadmata. Ehkki räägitakse, et sellesse mahub ära terve küla. Räägitakse veel, et (19.sajandi) kolmekümnendatel […]
“Suur rohepesu käsiraamat”
Kõik looduses ja ka inimkeskkonnas toimuvad protsessid on ülimalt keerulised ning keeruliselt omavahel põimunud. Lihtne inimene tahab aga lihtsaid soovitusi: istuta puu ja sellega päästad keskkonna. Tegelikult on puu istutamine igati tore tegevus, kuid suuremat positiivset mõju ümbritsevale ta ei avalda. See võiks ilmneda alles siis, kui istutaksime metsa kohale, kus seda varem ei olnud, […]
“Suur Siberimaa”
Näidendiraamat Jaan Undusk (1958) on Eesti Teaduste Akadeemia liige ning Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse direktor. Teadlasena on ta uurimistöö põhisuunad olnud kirjandusfilosoofia ja -teooria, eesti kirjanduse ajalugu, baltisaksa kirjandus- ja kultuuriruum. Ta on avaldanud novelle (“Sina, Tuglas”, 1986), romaani “Kuum” (1990), näidendid “Goodbye, Vienna (Gertrud)” (1999, laval 2002), “Quevedo” (2003, laval 2010), “Boulgakoff” (2006, laval […]
“Suur Stalingradi lahing”
Suurel Stalingradi lahingul, kus kuue ja poole kuu kestel (juuli keskpaigast 1942 kuni veebruari alguseni 1943) peeti veriseid võitlusi meie vägede ja saksa fašistlike väejõukude vahel, oli otsustav tähtsus 1942.-1943. a. sõjasündmustes, need võitlused seisid tol ajal kogu inimkonna tähelepanu keskpunktis. Hitler paiskas Stalingradi peale saksa armee parimad jõud, rohke ja võimsa sõjatehnikaga varustatud jõud. […]
“Suur vapustus. Inimloomus ja ühiskondliku korra taastamine”
Viimase kolmekümne aasta jooksul on maailma ühiskondlikus strutkuuris toimunud tohutud muudatused. Suurimaid muudatusi läbi elavas USA-s on kuritegevus kasvanud, usaldus langenud ja individualism domineerib ühiskondlike huvide üle. Ka selline “suur vapustus” tähendab ühiskonna alustalade lõplikku lagunemist? Raamatus “Suur vapustus” analüüsib Fukuyama erinevate riikide sotsiaalseid, majanduslikke ja moraalseid tegureid ning näitab, et kuigi vana ühiskonnakorraldus on […]
“Suur vend”
Pandora jaoks on toiduvalmistamine armastuse üks vorme. Õnnetuseks ei taha tema abikaasa Fletcher, eraettevõtjast tisler, enam suu sissegi võtta rammusaid roogi, mida ta kurameerimise ajal jumaldas, ja on hakanud käima pikkadel rattasõitudel. Pandora läheb lennujaama vastu oma vanemale vennale Edisonile, aga ei tunne teda ära. Vahepealsete aastate jooksul on sale ja stiilne New Yorgi jazz-pianist […]
“Suure Aastakümne kroonika. Vanakuradi vanaema”
III Raamat Triloogia “Suure Aastakümne kroonika” kolmas raamat on pühendatud Kariibi kriisi 50. aastapäevale Kirjaniku ja sõjandusanalüütiku Viktor Suvorovi “Vanakuradi vanaema: Suure Aastakümne kroonika” on grandioosne 1950ndate lõpu ja 1960ndate aastate alguse sündmuste ajaloo rekonstruktsioon. Sel aastakümnel seisis kogu inimkond Nõukogude Liidu ja USA vastasseisu tõttu Kolmanda maailmasõja künnisel, üksnes karvavõrra eemal hukust globaalses tuumakatastroofis. […]
