“Uus Noa”
Kuningaboad, huvitavad arlekiinkärnkonnad, tuttkanad, galaagod, tukod – ehk “osa minu suurest perest”, nagu ütleb Gerald Durrell enesestmõistetavalt. Igal isendil tema rändloomaaias on omad veidrad harjumused ja iseärasused. Näiteks šimpans Cholmondely, kes oli muidugi selles seltskonnas troonil, oskas lugu pidada heast sigaretist ja eelistas juua pigem leiget teed ning kartis kohutavalt madusid. Hoko ehk lind nimega […]
“Uus testament. Laulud”
Kirjastanud Rahvusvaheline Piibliselts Eesti Piibli 250. a juubeli puhul. Taskuformaat
“Uus, uus asi”
Silicon Valley lugu Mööduva millenniumi iseäralikus kumas asub raamatu autor Michael Lewis safarile läbi Silicon Valley, et leida saabuva ajastu tõelist esindajat. Kõik teed viivad Jim Clarki juurde, kel praegu õnnestub luua kolmas miljardiline firma, Healtheon, mis võib keerata 1,5 triljonit dollarit maksva tervishoiu pea peale. Saavutuste mitmekesisusele vaatamata mõtleb Jim Clark endast kui Hyperioni […]
“Uusaja kultuurilugu IV”
Suurest katkust kui Esimese maailmasõjani Egon Friedell (kuni aastani 1916 Friedmann) sündis 21. jaanuaril 1878 Viinis. Ta õppis filosoofiat ja germanistikat; aastal 1904 promoveerus tööga “Novalis filosoofina” (Novalis als Philosoph). Tegutses kabareeartisti, teatrikriitiku, följetonisti, kirjaniku ning kirjandusliku kabaree juhina; oli Max Reinhardti trupi näitleja. Kuulsuse tõi talle “Uusaja kultuurilugu” (Kulturgeschichte der Neuzeit, 1927-1931). Kavandatud mahukast […]
“Uusajaloo käsiraamat”
Eesti rahva kannatused 1994-2004. Tekstid kirjutanud Enno Tammer. Karikatuuriraamat. Urmas Nemvalts, joonistuslikust pilamisest teil pahandusi ei ole sündinud? Poliitikutega pole küll ütlemisi ette tulnud. Olgem ausad, eks Postimehe karikatuurile pääsemine ole ka mingis mõttes tunnustus. Isegi kui sa ei paista sel pildil parimas valguses, oled märgistatud kui tegija. Igal tühikargaja juba sellele leheruumile ei satu. […]
“Uut maad otsimas”
Sisukord – Ümberasumisliikumise eelduste kujunemisest Eestis – Ümberasumismeeleolude kujunemine talupoegade hulgas XIX sajandi teisel veerandil – Esimesi ümberasumiskatseid 1835-1859 – Laialdane ümberasumisliikumine Tartu- ja Võrumaal 1860 – Liikumise levimine Põhja-Eestis 1860 – Liikumine uutele teedele – Aasta 1861 – Liikumise vaibumine – Üldjooni
“Uute alguste suvi”
Kolm naist. Üks perekond. Side, mis peab vastu kõigele. Ajakirjanikuks pürgiv Meghan Briggs on olnud alati vastutustundlik pereliige. Kui isa ootamatult sureb, jättes maha pisut riskantse ettevõtte, võtab just Meghan isa pärandi enda kanda, ehkki peab seetõttu oma unistuste täitumise edasi lükkama. Tracy erineb õest täielikult. Tea on alati olnud mässumeelne ega ole tal ka […]
“Vaade eikusagilt”
Sari: Avatud Eesti Raamat Ameerika mõtleja Thomas Nageli “Vaade eikusagilt” (algselt 1986) kuulub nüüdisfilosoofia klassikasse. Raamat tegeleb ühe suure üldprobleemiga: Kuidas ühendada maailmas asuva üksikisiku vaatpunkt objektiivse vaatega sellele samale maailmale, kuhu kuulub ka see isik koos oma vaatpunktiga? Inimestel on võime vaadelda maailma-asju eemalt, vaatenurgast, mis pole mitte kusagil konkreetselt. Nõnda nad tõusevad oma […]
“Vaarao kättemaks”
… Ütlen otsekohaselt: mingisugust vaarao Hiren’i pole kunagi olemas olnud, ei maksa teda õpikutest otsida. Kogu jutustuse süžee on välja mõeldud ja ma püüdsin seda sihilikult teha nii põnevaks kui võimalik. Muidugi on ka kõik tegelased välja mõeldud. Kuid see ei tähenda kaugeltki, et kogu raamat on puhas fantaasia. Kirjutamisel kasutasin laialdaselt tegelikke fakte Muinas-Egiptuse […]
“Vaarao tütar”
Kuulsa saksa egüptoloogi ja kirjaniku Georg Ebersi (1837-1898) esikromaani ajalooliseks fooniks on nn Hilis-Egiptuse aeg, kui riik nõrgenes ja vallutati tugevneva Pärsia poolt. Põnevat, hoogsat, intriigiderohket süžeed juhib õnnetu vaaraotütre Nitetise ja ohjeldamatu Pärsia kuninga Kambysese armastuslugu.
“Vaarao tütar”
Kuulsa saksa egüptoloogi ja kirjaniku Georg Ebersi (1837-1898) esikromaani ajalooliseks fooniks on nn. hilis-Egiptuse aeg, kui riik nõrgenes ja vallutati tugevneva Pärsia poolt. Põnevat, hoogsat, intriigiderohket süžeed juhib õnnetu vaaraotütre Nitetise ja ohjeldamatu Pärsia kuninga Kambysese armastuslugu.
“Väärismetalltööd Eestis 15.-19. sajandini”
E. Vende mongraafia “Väärismetalltööd Eestis 15.-19. sajandini” on hinnatavaks uurimuseks meie väärismetalli alal. Mainitud teoses annab autor esmakordselt ülevaate Eesti NSV territooriumil säilinud väärismetallesemetest, määrab nende ajalise kuuluvuse ja kunstilise taseme. Väärismetalltöödest on valitud ainult huvipakkuvamad kunstimälestised ja muuseumide fondides leiduvad esemed. Etnograaflist laadi väärismetalltööd on jäetud välja, kuna nende kujunduslik alus on teine. Rahvusliku […]
“Väärt Eesti toidud”
377 lemmikretsepti rõõmu valmistamiseks. “Rahva kokaraamat” Kui köögis peaks olema ainult üks kokaraamat, siis siin see on. Siin on kõik need toidud, mida Eesti pered armastuse ja rõõmuga teevad. Nende kaante vahel on väärt roogade retseptid, mis on raamatu koostajatele saadetud Eesti igast nurgast. Olgu südamest tänatud Eesti kokkade kauaaegsed õpetajad Maria Kogan ja Tiina […]
“Väärt, et tema pärast surra”
Mõnikord on armastus tugevam kui surm… Julgeolekuagent Dante Moran ei saa endale lubada luksust armuda – tema öö liinis võivad emotsioonid su surma viia. Peale selle ei ole ta kunagi toibunud kaotusvalust: tema kooliaja armsam sattus sarimõrvari ja vägistaja ohvriks. Ja Dante süda suri samal päeval, kui jäi kadunuks tema tüdruk. Aga kui ta palgatakse […]
“Väärtushoiakutel põhinev juhtimine”
“Väärtushoiakutel põhinev juhtimine” räägib sellest, kuidas ettevõtted võivad organiseerimises uuele tasemele jõuda. Ken Blanchard ja Michael O`Connor näitavad, kuidas organisatsioonid saavad pühenduda äriajamisele viisil, mis võimaldab kõigil osapooltel – omanikel/aktsionäridel, töötajatel, klientidel ja teistel – võitjaks jääda. Toetudes kahekümne viie aastasele uurimistööle ning selle tulemuste rakendamisele organisatsioonides, annab “Väärtushoiakutel põhinev juhtimine” lugejale praktilise tegevuskava, mis […]
“Vaata oma hinge”
Haiglapalatis meelemärkusele tulles näeb Julia enda kõrval meest, kes väidab, et on tema abikaasa. Mees teatab, et naine sattus autoavariisse, kuid füüsiliselt on temaga kõik korras. Samas taipab Julia õudusega, et ei mäleta ei meest, nende pulmi ega mesinädalaid, küll aga kõiki teisi sündmusi oma elus. Nüüd peab ta valima, kas mehega uuesti suhe luua […]
“Vaatemängud läbi aegade”
Raamat kultuurihuvilistele noortele. “Mitte ei saa aru, kuidas küll inimesed vanasti elasid. Elektrit ei olnud, telekat ei olnud, internetti ei olnud …” “Mis nad elasid. Lõpuks surid kõik igavuse kätte ära.” – Õpilaste omavahelisest jutuajamisest. Tõsi mis tõsi. Eelnevad põlvkonnad on aegade jooksul kõik manalateele läinud. Nii nagu meiegi kunagi läheme. Ainult et kas nüüd […]
“Vaba Eesti 1950”
Sisukord Eduard Laaman / K. Päts poliitiline ideestik Alfons Rebane / Lembitu vaim Peeter Kangro / Vabadussõja tähistel Johannes Aavik / Raamatuvara eestlastele Herbert Salu / “Narrilased” ja “Kurrukukk” Rain Rebas / Vaba Eesti marginaalia Olev Mikiver / “Ideoloogilise loba” küsimusi (“Radikaaldemokraat 3/4) Karl Talpak / Demokraatlik opositsioon Raoul Lind / Seitse noorkunstnikku Boris Rätsep […]
“Vaba Eesti tähistel”
Valimik tsensuurivaba eesti mõttelugu aastaist 1948-64. Projektijuht: Peeter Tõnus. Koostanud ja toimetanud Hellar Grabbi, Ivo Iliste ja Vahur Linnuste. Aastail 1948-1964 ilmus Rootsis ajakiri “Vaba Eesti”. Koos USA-s, Kanadas ja Austraalias rajatud harutoimetustega hõlmas see oma tegijate ja kaastöölistena kogu läänemaailma vaba- ja vabadusmeelset noorema põlvkonna eesti rahvuslikku haritlaskonda. Käesolev raamat esitab “Vaba Eesti” veergudelt […]
“Vaba langemine”
Tuntuse poolest on William Goldingu (1911-1993) kõik järgmised raamatud jäänud tema esikromaani “Kärbeste jumal” (1954) varju. See puudutab ka 1959. aastal ilmunud viiendat romaani “Vaba langemine”, mida kriitikud ja kirjandusteadlased on tihtipeale nimetanud Goldingi parimaks teoseks. Lugejalt tõsist süvenemist nõudvaks, keerukas ja tavapäratu ülesehitusega romaanis, mida sageli peetakse ka vaba teadvusvoolu kirjeldamise tippteoseks, uurib Golding […]
