“Vaene mängumees”
…Poliitilise mõtlemise piiratus ei aheldanud õnneks tema kirjanikuannet, mille tähendusrikka teostumisena meie ees on “Vaene mängumees”. Andkem kokkuvõtte tegemiseks veel sõna kahele austria kirjanduse vaatlejale. “Kõik enne Grillparzerit tekkinu näib meile tänapäeval vaid ettevalmistusena, kõik pärast teda kirjutatu – tema ilmumiseta raskesti kujuteldavana… Ent suhteliselt nii tagasihoidlikust eost kui Grillparzeri “Vaene mängumees” meie sajandil on […]
“Vaeslaps ja talutütar”
„Vaeslaps ja talutütar“ on vahva ja õpetlik lugu sellest, kuidas vanapagan läheb oma kolmele pojale pruute otsima. Vaeslaps kuulab hiire õpetust ja pääseb vanapagana pojale mehele minemisest. Rikas talutütar aga satub omaenda ahnuse lõksu ning ta võetakse vanapagana pojale naiseks.
“Vaeste-patuste alev”
“Vaeste-patuste alev” on 1927. aasta parimaks romaaniks hinnatud teos, mis omas ajas võistles edukalt A. H. Tammsaare loominguga. “Vaeste-patuste alev” on korraga nii Jakobsoni kirjanduslik debüüt kui ka tema tippteoseks jäänud raamat. Teose menu on mõneti seletatav päevakajalisusega. Romaanis käsitletakse äärelinna elanike muresid toimetulekuks majanduskriisiga, mis koputaski tollal uksele. Ühtlasi on see päevakajalisus ka igavikuline. […]
“Vägede valitsejad. Pealkiri”
Näidend kahes vaatuses, üheksas pildis. Näidendisari jätkub A. Valtoni kahe draamateosega, millede tegevus leiab aset XV-XVI sajandi Eestimaal. Neist esimese – “Vägede valitseja” – aluseks on kristlase ja metsatarga diskussioon inimeksistentsi mõtestamise viiside üle. “Pealkirjas” on kesksel kohal eetiline probleem omade ja vaenlaste, saladuste ja võimete vahekorrast. Näidendisari
“Vägevad masinad. Autod”
Noorele lugejale mõeldud terane ja lõbus raamat autodest. Juttu tuleb sportautodest, maastikuautodest ja võidusõiduautodest. Suured vahvad pildid Kergesti loetav trükikiri Lihtne tekst Lõbusad tegevused
“Vägevad masinad. Veoautod”
Noorele lugejale mõeldud terane ja lõbus raamat veoautodest. Juttu tuleb kallurautodest, kalluritest ja transportijatest. Suured vahvad pildid Kergesti loetav trükikiri Lihtne tekst Lõbusad tegevused
“Vägi. Väekirjad I”
Bibliotheca Controversiarum Margus Oti monograafia esitab laiahaardelise, elementaarosakestest kuni keerukate ühiskondlike süsteemideni ulatuva filosoofilisteadusliku maailmatõlgitsuse, mida liigendab, lõimib ja läbistab vägi nii mõiste kui fenomenina. Täpsus ja tihedus nõudlike mõttekäikude sõnastamisel, eestikeelse filosoofilise terminoloogia keeletundlik uuendamine, erinevate mõttepärimuste ja distsipliinide oskuslik kokkusõlmimine – need on vaid mõned põhjused, miks see monograafia hõivab ainulise paiga Eesti […]
“Vägivald koolis ja kuidas end selle eest kaitsta”
Iga inimene kogeb millalgi oma elus tagakiusamist ja vägivalda – juhtugu see siis koolis, tänaval, isiklikus elus… Et saaksid ennast kaitsta, peaksid oskama ohtu õigeaegselt märgata ja kallaletunge ennetada. Siis saad teada, miks vägivald ei ole mitte kunagi lahendus, mis on enda kaitsmine nii tähtis, kuidas saab ennast kaitsta ja kellelt võib abi oodata, miks […]
“Vägivallatsejate palat”
Kui Ameerika on hullumaja, siis California on sealne vägivallatsejate palat Len Deighton on sündinud 1929.a. Londonis. Ta töötas raudteeametnikuna, seejärel täitis oma kodanikukohust Briti lennuväes uurimisosakonna fotograafina. 1949.a. alustas ta kunstiõpinguid St. Martini kunstikoolis, seejärel jätkas neid stipendiaadina Kuninglikus Kunstikolledžis, töötades samal ajal õhtuti kelnerina. Nii puutus ta kokku kokakunstiga; hiljem hakkas ta “Observeris” avaldama […]
“Vahelikud vapustused”
… “Vaheliku vapustuste” saatust on paraku alates Nõukogude ajast kuni seni viimase kooliõpikuni faktoloogia osas ebatäpselt ja vaid oletuslikult esitatud. Autor ise on meenutanud: “Vahelik tõi mulle selliseid vapustusi, milliseid ei oleks aimatagi osanud. Ma ei püüdnud olla selle näidendiga sugugi sihilik, aga nagu ütleb eesti vanasõna, et see karjub, kelle king pigistab, siis küll […]
“Vahemees”
Inglise kirjaniku L. P. Hartley romaanis heidab kuuekümnendates aastates mees esimest korda pilgu oma poisipõlve viiskümmend aastat tagasi, ta tuletab meelde, kuidas ta sajandivahetusel ühe suvise külaskäigu ajal oli vahemeheks, salajaste armastuskirjade “postipoisiks” keskklassi kuuluvale neiule ja lihtsale farmerile; tollal asetleidnud sündmused mõjutasid kogu tema edasist elu.
“Vahemere tuuled Hüperboreas”
Inimkonna esimene ajalugu Müüt kuldajastust, mil jõed voolasid piima ja mett, nii et muredest vabastatud inimesed sai olla väga head, kuulub esmaste põhitarkuste hulka; üksteisest sõltumata on selleni jõudnud paljud loodusrahvad. Kirjade ilmudes pole ilus ebamäärasus enam võimalik, kuid vähemalt äravalitud hõimudel õnnestub müüt asendada “suure sajandiga”. Muistsete juutide jaoks oli sääraseks kuningas Taaveti valitsusaeg, […]
“Vahemeri võitlustes 1936-1945”
Vahemeri on vanaaja kõrgkultuuride keskpunkt ja tõenäoliselt ka sõjalaevade ning meresõja sünnimeri. 20. sajandi peeti Vahemerel maha kolm suurt sõda: I maailmasõda, 1914-18, II maailmasõda, mille Vahemere-võitlused kestsid 1940-45, ja Hispaania kodusõda 1936-39. Neist viimastest räägibki käesolev raamat. Juttu tuleb sellest, kuidas Hispaania kodusõja peaorganisaatoriks oli Nõukogude Liit, kes tahtis endale luua platsdarmi Lääne-Euroopa ründamiseks; […]
“Vahetatud südamed”
Neisa Moore on vikaari kaunis tütar, kes elab koos isaga vaikselt ja eraldatult maal. Tema nõbu Carol Waverton on elanud koos ilmatuma rikka isaga Ameerikas hoopis teistsugust elu, ja kui Carol tuleb ballihooajaks Londonisse, siis ajavad teda taga õnnekütid, keda huvitab üksnes tema raha. Pettunud Carol veenab Neisat endaga kohti vahetama, kui Denholme´i markii Sheldon […]
“Vahetus”
New York Times´i bestseller Sandra Browni järjekordne haarav romaan teadmatusest, kättemaksust ja illusioonidest ning kus keerdkäikude ja ristteede labürint kulmineerub viimase vapustava paljastusega … See pole esimene kord, kus identsed kaksikud Gillian ja Melina Lloyd teineteise asemel esinevad. Siiski on see esimene kord, mil nad täiskasvanutena lapsepõlvetempu kaaluvad. Melina, kaksikutest tormakam, teeb ettepaneku, et ta […]
“Vähiga silmitsi. Kuidas raske haigusega võidelda”
Viimase 30 aastaga on Eestis vähki haigestumine kahekordistunud. Umbes iga kolmas mees ja iga viies naine põeb kunagi oma elu jooksul vähki. Samal ajal ei saa vähki pidada enam surmatõveks, vaid pigem krooniliseks haiguseks. Pooled vähki haigestunud ravitakse terveks. Väga paljude eluiga õnnestub tänapäevaste raviviisidega pikendada ja haigusega elatud päevi kvaliteetsemaks muuta. Vähi vastu pole […]
“Vähktõvekorpus”
Üks Solženitsõni olulisemaid romaane “Vähktõvekorpus” (1968) ei saanud avaldamisluba, sest kirjanik ei nõustunud kõrvaldama sellest Nõukogude-vastaseid märkusi. Seda enam leidis raamat tunnustust piiri taga. Romaan põhineb autori enda kogemusel sellest, kui tal Taškendi haiglas Stalini surma järgsel ajal vähki raviti. Hiljem on arvatud, et pikaealisel kirjamehel pahaloomulist kasvajat siiski ei olnud. Autobiograafiliste sugemetega raamatu peategelane […]
“Vahtrakuller”
Autorilt Mõni aasta tagasi ma veel ei teadnud, et tahan luulet kirjutada. Veelgi enam, avaldada luulekogu. Elu võib aga pöörata uue lehekülje, mõnel meist pikkamisi ja märkamatult, mõnel aga väga ootamatult, murdosa sekundi jooksul. Nii juhtus minuga. Luule on nagu muusika – viisita laul. Kõik, mida me kaunist loome, on laul. Laulud millestki või millelegi, […]
“Vahva hiir Matthias. Redwalli kloostri lugu”
Redwalli lood – Redwalli kloostri lugu Sellal kui Redwalli kloostri loomad naudivad oivalise Hilise Roosi suve mõnusid, on kõik vaikne ja rahulik. Kuid Cluny Rooskaja on tulekul! Ja see õel ühesilmaline rott, sõjapealik, on valmis veriseks lahinguks selle nimel, et saada enda valdusesse ainus, mida ta hing ihkab – REDWALL.
