Back Cover

“Vahemere tuuled Hüperboreas”

9.90

4 laos

Seisukord: uus ? Tootekood: 9789985821824 Kategooriad: , , Silt:

Inimkonna esimene ajalugu

Müüt kuldajastust, mil jõed voolasid piima ja mett, nii et muredest vabastatud inimesed sai olla väga head, kuulub esmaste põhitarkuste hulka; üksteisest sõltumata on selleni jõudnud paljud loodusrahvad. Kirjade ilmudes pole ilus ebamäärasus enam võimalik, kuid vähemalt äravalitud hõimudel õnnestub müüt asendada “suure sajandiga”. Muistsete juutide jaoks oli sääraseks kuningas Taaveti valitsusaeg, mil Iisrael saavutas oma võimsuse tipu. Kreeka suurus avaldus eredaimalt viiendal ajaarvamiseelsel sajandil. Juba paar aastasada hiljem omandasid hellenid veendumuse, et iialgi enam ei kordu aega, mil pisike Kreeka tõrjus tagasi idast saabunud barbarite määratud sõjajõud.
Sõjaline saavutus ei tundunud siiski tähtsaimana, sellest eredamalt hakkasid silma tollased vaimusuurused. Homerosega nad küll võistelda ei suutnud, kuid nende edemus seisnes rohkuses. Müütilise poeedi isikut ümbritses tühjus, tundus, et tema eeposed on saanud teoks kõrgemate jõudude kaasaitamisel; nad olid omamoodi Käsuõpetus, mis juutide silmis seostus Moosesega. Aischylose tragöödiad seevastu võisid ju olla kõigest “raasukesed Homerose laualt”, kuid neid oli palju ja nende juurdekasvu üle polnud põhjust kurta. Pealegi ei istunud küllusliku laua ümber ainult luuletajad, seal leidus ka filosoofe ja ajaloolasi.
Nõnda tundus hellenismiajastu kreeklastele, hilisemad aastatuhanded selle arvamuse õigsust kummutanud ei ole. Ateena ja Firenze on kaks üldnime, millega kõige kokkuvõtlikumalt tähistatakse Euroopa kultuuri põlvnemislugu. Praegusile saavutusile pannakse alus Itaalias, kuid teatavasti märkisid asjaosalised ise oma tegevust sõnaga “taassünd”. Ja ei saa öelda, et see olnuks põhjendamatu; igatahes on paljud nüüdisaegsed nähtused kutsunud ellu möödunud taastamise soovi. Teater näiteks koos selle juurde kuuluva draamakirjandusega lähtub täielikult roomlaste jäljendamisest, kreeka näidendid käisid esialgu üle jõu. Hiljem aga, tutvuse süvenedes, seati sihiks ka kreeklaste täpsem matkimine ja nii ilmus ooper. Pole kuigi raske näidata teistegi üksikilmingute kreeka algupära. Ja kui huvituda, mille läbi on hellenid mõjutanud kultuurilugu kõige rohkem, siis tuleb kõhklemata nimetada nende mõtlemisviisi. […]

Ilmar Vene

Eesti mõttelugu nr. 16

Tootja

Ilmar Vene

Seisukord

uus


Raamat on uus

Kaal

575

Kirjastus

Ilmamaa

Ilmumisaasta

1997

Lehekülgi

400

Mõõdud

Tavaformaat

Kaaned

Kõvakaaneline

Ülevaated

Pole ühtegi ülevaadet.

Ole esimene, et hinnata ““Vahemere tuuled Hüperboreas””

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga