“Valik esseid”
Romaanikirjanik Proust oli ka omanäoline kirjandus-, kunsti- ja seltskonnakriitik, kelle parimad esseed ei jää stiili poolest sugugi alla tema suurromaanile “Kadunud aega otsimas”. Käesolev valimik pakub ühe lisafragmendi Prousti eesti keeles aegamisi kuju võtvasse loomingulisse kaleidoskoopi, vahendades mõned Prousti olulisemad esseed, mis mõjuvad värskelt tänagi. Tõnu Õnnepalu saatetekst ja Marek Tamme järelsõna. Loomingu Raamatukogu nr […]
“Valik esseid”
Käesolev esseevalik jõuab lugejani pärast mõnevõrra pikaleläinud sahtlisseismist, ometi ma ei arva, et niinimetatud külma sõja lõpp oleks muutnud ühegi siinse kirjatüki väärtuse ainuüksi ajalooliseks. Filosoofiaõppuril õnnestub siit kokkuvõtlikul kujul leida loogikalise positivismi, 20. sajandi ühe põhilisema filosoofiasuundumuse põhikäsitused, kultuurajaloolase jaoks valgustub siin see Erasmusest ja Thomas Browne´st lähtuv ja 18. sajandil šotlase Hume´iga agnostitsismi […]
“Valik XVI-XVIII sajandi graafikat”
Tartu Riikliku Ülikooli Teaduslikust Raamatukogust Albumi eesmärgiks on tutvustada TRÜ Teadusliku Raamatukogu graafikakogu, millesse on talletatud arvukalt Lääne-Euroopa 16.-18. sajandi meistrite teoseid. (paberkaaned kulunud)
“Valik: Võta kõik võimalused omaks. Mälestused”
Edith Eger viidi 16 aastasena Auschwitzi. Vaid mõned tunnid pärast Edie vanemate tapmist sundis natsist ohvitser dr Josef Mengele teda enda meelelahutuseks elu eest tantsima. Edie tiriti surnukehade hunnikust välja 1945. aastal, kui Ameerika sõdurid vabastasid laagreid. Otsustanud minevikust vaikida ja selle eest põgeneda, piinles ta aastakümneid ootamatult esilekerkivate mälupiltide ja ellujäänu süütunde käes. 35 […]
“Valik”
Aigi Vahingu esikromaan “Valik” räägib paranemisest, selle protsessi mõõnadest ja tõusudest, saavutustest ja tagasilangustest. “Valik” ei anna vastuseid, esitab aga terve rea küsimusi, ning ärgitab lugejat küsima ka endalt: on’s elu piinadega hädavajalik või saab teistmoodi ka? Aigi Vahing: “Usun, et iga inimene sünnib ilma elusa loomuga – võib-olla sellepärast ongi elu surnuna surmast raskem […]
“Valik”
Nimeka vene nõukogude kirjaniku Juri Bondarevi (sünd. 1924) romaan käsitleb tänapäeva haritlaskonna elu. Kirjanik jälgib oma tegelaste käekäiku läbi minevikuprisma, tehes rohkearvulisi ekskursse sõjaeelsesse aega ja Suure Isamaasõja aastaisse. Teost läbib punase niidina eneseleidmise, elu mõtte otsimise probleem.
“Valikjumestus”
Teie suur nõuandja Nõuandeid igale näotüübile Jumestus – see ei ole mask ega mood, see on oskus tuua esile näo individuaalsus ja väärikus, sõltumata sellest, mis käesoleval hetkel on moes: paksud huuled, kassisilmad või valeripsmed. Nõuannete puhul arvestame loomulikult ka moesuundi, kuid see ei ole kõige tähtsam küsimuses, kuidas näha välja hea ja hoolitsetud, kuidas […]
“Valikud ja otsused. Pärnu koolid”
Pärnu linn on koolidega seotud alates aastast 1251, juba umbes 30 põlvkonda. 1666. aastal sai Pärnust alguse ka eestikeelne rahvaharidus. Neile aastaarvudele eelnes aga paljude aastasadade pikkune areng, mille traditsioonid on tajutavad veel meie tänases ühtluskooliski. Kuigi viimase seos antiikse kogukonnakooli või keskaegse kirikukooliga on veel vaevu tajutav, pole neid juuri meenutamata kerge vastata näiteks […]
“Valikuvõimalus”
Aimee Beekmani raamatu peategelane on väikelinnas elav kolmekümneseks saav õpetajanna Regina, kes mõistab, et tal on üha raskem leida soovitud elukaaslast, kellest võiks saada ka tema tulevaste laste isa. Teda ähvardab saatus jäädagi lahkama koos teiste omasuguste haritud ja üksikute naistega elu, mis neile tegelikult rahuldust ei paku. Regina otsustab võtta oma saatuse enda kätesse […]
“Valimik Eesti rahvalaule”
Väärtuslikuma vaimuvara hulka, mis meie esivanemad meile on pärandanud, kuulub kindlasti rahvalaul. Külavainul ja kiigel, põllul ja heinal, karja hoides ja õitsel hobuseid valvates, last uinutades ja vokki tallates – igal pool, igal ajal ja iga elunähtuse kohta on tekkinud laule. Ei ole ühtki faasi elu mitmepalgelistes avaldustes, mida poleks saatnud rahva sõnalooming või mis […]
“Väliseesti kirjandus”
Väliseesti kirjanduse ülevaade püüab kokkusurutud kujul anda informatsiooni selle eesti kultuuri osa kohta. Valgustamist leiavad kirjandusolud, luule, proosa, memuaaristika ja näitekirjandus. Lisatud teatmestikus on toodud biobibliograafilised andmed 48 autori kohta. (esikaanel on murdumise jälg)
“Väliskirjandus XIX ja XX sajandi vahetusel”
Sisukord – Prantuse kirjandus. Pariisi kommuuni kirjandus. Emile Zola. Guy de Maupassant. Sümbolism. Anatole France. Romain Rolland. – Belgia kirjandus. Maurice Maeterlinck. Emile Verhaeren. – Inglise kirjandus. Thomas Hardy. Oscar Wilde. Rudyard Kipling. John Galsworthy. Herbert Wells. George Bernard Shaw. – Saksa kirjandus. Gerhart Hauptmann. Thomas Mann. Heinrich Mann. – Norra kirjandus. Henrik Ibsen. – […]
“Väliskirjanduse ajalugu”
Käesolev õpik on 1947. aastal ilmunud “Lääne-Euroopa kirjanduse ajaloo” teine, ümbertöötatud trükk. Autorid on tänuga arvestanud kriitika näpunäiteid ja kasutanud möödunud aastakümnel NSV Liidus ja välismaal ilmunud uusi teaduslikke töid. Õpiku ülesehituses on tehtud olulisi parandusi, välja jäetud ülearustena tundunud üksikasju ning mõndagi juurde lisatud. Slaavi ja idamaade kirjandused on välja jäetud, sest neid peaksid […]
“Välisministrid. Romantikud ja küünikud”
Leonid Mletšin on tänapäeva üks populaarsemaid vene ajaloolasi, kelle sulest pärineb mitmeid menukaid uurimus Venemaa lähiajaloost, Varrakus on varem ilmunud tema raamat KGB esimeestest. Mletšini uus raamat “Välisministrid: romantikud ja küünikud” on omalaadne NSV Liidu ja Venemaa poliitikaelu entsüklopeedia. Unikaalsete dokumentide alusel loob autor kõigi 1917. aastast ametis olnud välisministrite ilmekad portreed ja valgustab riigi […]
“Valitsejate vastu”
“Valitsejate vastu” on Tiit Made kaheksas ajalooraamat ning räägib opositsioonist võimule ja valitsusvastasest tegevusest Eestis läbi aegade. Rahulolematus valitsuste ja valitsejatega on eestlasele omane – et mitte öelda geenides. Reeglina viib demokraatlikus riigis opositsiooni olemasolu ühiskonda edasi ning distsiplineerib võimulolijaid. Kuid Eestis on demokraatiat enamasti nappinud või pole see elanud just parimaid aegu. Valitsejate vastu […]
“Valitsused ja riigimehed”
“Valitsused ja riigimehed” annab ülevaate Eesti viimase saja aasta võimustruktuuridest ning olulisimatest riigitegelastest. Käsitletakse kõiki Eesti Vabariigi riigipäid, valitsusi ja nende juhte ning parlamente alates 1917. aasta Eesti autonoomse rahvuskubermangu Maapäevast ja maavalitsusest kuni 2015. aastal valitud XIII Riigikogu ja praeguse valitsuseni. Raamatust leiab 5 Eesti presidenti, 49 vabariigi valitsust (sõdadevahelise ja tänase Eesti valitsused […]
“Valitud näidendid”
Valimikus sisalduvad 9 näidendit annavad ülevaate rootsi kirjandusklassiku August Strindbergi (1849-1912) rikkalikust ja mitmekülgsest lavaloomingust naturalistlikest kubermangudest kuni kammerdraamadeni.
“Valitud novellid” I osa
Sisukord – Hirm, – Optant, – Maanaine, – Sõbra surm, – Mees mehe vastu, – Hüüd inimsuse poole, – Epp Pillarpardi Punjaba potitehas, – Leib ja armastus, – Rasked rakmed, – Teise eest, – Auvõlad, – Tühjas löövis Lambavaras Näpsi lorijutte: – Mustlased, – Korvitegija Siimu õnn, – Piibumeister Joobi ulaelu, – Rahapada, – Herbert […]
