“Vere jooks”
Läbi poolune kuulsin: “… juba üle kuu aja, mis, üle kahe kuu, jah, kaks kuud tagasi hakkasin pihta, maalima teda, või ei, mitte maalima, õigem oleks, jah, öelda, et ma juba kaks kuud ei maali teda, tegelen ta mittemaalimisega, alusmaaligi pole teinud. Ainult visandeid. Pihutäie.” (Tegemist on mahakantud raamatukogu raamatuga)
“Vere maitse”
Metsavenna-eri Saksa okupatsiooni ajal elanikonna kallal sotsiaalse agoonia taustal vägivallatsenud Omakaitse-meeste veretöödest ei ole tänaseni olnud kombeks kuigi kõva häälega rääkida. Sõja lõppedes said neist metsavennad. Ent suhu jäänud vere maitse ei läinud neil enam meelest. Tänapäeval nimetatakse metsavendade marodööritsemist, rahvuskaaslaste röövimist ja mõrvamist paraku peente nimedega vabadusvõitlus ja vastupanuliikumine. Kuigi see oli tegelikult kõige […]
“Veretasu”
Kevad, sa võlur kevad! Paned päikese taevakaarel naeratama, sead rõõmuhelinad õhus virvendama, sunnid õiepungad puudel pakatama ja külvad värvirikkaid õisi aasadele. Aga sa meelitad ka linnud laulule, mesilased mett korjama ja karjalapse hüüet huilutama. Oo, võlur kevad, sa võlurite võlur! Juba varajasel hommikul ma kogun tõusvalt päikeselt kiiri, laon neid lõputult sülle, nagu õrnu kristallklaasikesi, […]
“Verev keskpäevataevas”
Venemaa, 1942. Üks mees. Üks naine. Ja meeleheitlik sõit ellujäämise nimel. Simon Sebag Montefiore on tunnustatud Moskva triloogia romaanide – “Sašenka” ja “Ühel talveööl” – autor. Viimane neist võitis Paddy Poweri aasta poliitilise romaani auhinna ja kandideeris Orwelli auhinnale. Romaanid on avaldatud 27 keeles. Lisaks on Montefiore sulest ilmunud menukad ja auhinnatud ajalooraamatud, näiteks “Stalin. […]
“Vergiliuse surm”
„Vergiliuse surm“ on surmaraamat, aga just seepärast ka eluraamat. Vergilius elas ajal, mida võib paljuski võrrelda meie ajaga; ajal, mis oli täis verd, õudust ja surma, kuid just seetõttu oli see ka pöörangu ja uue alguse aeg, milles teatas endast tulevik. Nii et selle eluraamatu keskpunktis paikneb surmafenomen, ja harva on mõni raamat – religioossed […]
“Veri. Koge väge, mis toob pääste, tervenemise ja imed”
Ava oma silmad Jeesuse vere väe suhtes! Sa vajad Jeesuse verd rohkem kui kunagi varem! Nendel ja enamatel põhjustel peaksid sa… avastama võtme üleloomuliku armu, kaitse ja halastuse juurde; jätma oma mineviku risti jalamile; laksma Tal muuta oma elu! Ja seda kõike võib saavutada vaid Jeesuse vere väe kaudu. Tervenemis-, pääste- ja imeliste vabanemisjuhtumite põhjal […]
“Verimust”
Novelle ja miniatuure Ajad muutuvad ja meie ühes nendega. See on küll väga kulunud vanasõna, kuid seda võib käesolevagi raamatu ilmumise puhul tarvitada. Muidugi kui nende ridade kirjutaja praegu need jutuained käsile võtaks, mida nendeks juttudeks on tarvitatud, kujuneksid need nii sisuliselt kui ka kunstiliselt hoopis teistsugusteks. Aga autori arvates ei oleks neil siiski mitte […]
“Verine kamber”
Briti kirjaniku Angela Carteri “Verise kambri” ilmumine 1979. aastal kujunes murrangulise tähtsusega kirjandussündmuseks. Mitte ükski kirjanik ei olnud enne teda sellise julguse ja jultumusega vanade armsaks saanud muinasjuttude lähenenud, et neis peidus olevad tabuteemad päevavalgele tuua. Arhailiste lugude passiivsetest kangelannadest on saanud Carteri käe all naised, kes otsustavad ise oma saatuse üle. Kogumikus on meelas […]
“Verioja mõis”
Romaanis käsitleb autor mõisa ja maarahva teemat uudsest vaatenurgast. Mõis kui tegevuspaik pole varem eesti kirjanduses sel määral käsitlemist leidnud. Kirjanik vaatleb viiekümne aasta pikkust perioodi Verioja mõisa ajaloos – 19. sajandi viimasest veerandist kuni Eesti iseseisumisaja esimeste aastateni. Veriojast käivad üle 1905. a sündmused, Esimese maailmasõja lahingud, 1917. a punane terror ja lõpuks Vabadussõda, […]
“Veripunase kuu all”
Under bloodred moon Luulet eesti keeles tõlkega inglise keelde. (Taskuformaat)
“Veronika otsustab surra”
Inimesel on mõnikord nii raske iseendaga tuttavaks saada. «Oh, kui vaid inimesed võiksid tunda ja elada koos oma sisemise hullusega! Kas maailm oleks siis halvem? Ei, inimesed oleksid ausamad ja õnnelikumad.» Mare Pork, psühholoog Coelho on nagu targa lapse suu — lihtsas, poeetilises keeles kirjutab ta asjadest nii, nagu nad on. Vahel harva võib see […]
“Versailles´ apelsinipuud”
Kui Versailles´ aedniku tütar nooruke Marion asus Louis XIV-da favoriidi Madame de Montespani teenistusse, ei oleks ta iilagi arvanud, et satub paleeintriigide keerisesse ning et tänu oma erakordsele haistmismeelele saab temast lõpuks kuninganna enda parfüümimeister.
“Vertikaalaiad”
Kuidas pidada aeda, kui aeda ei ole? Või kuidas rõdutaimedest rõõmu tunda, kui rõdu on vaevu suurem kui käterätik? Ruumipuudus on väga hea põhjus, miks taimi kasvatades kõrgustesse püüda või mööda seina üles minna. Saksa maastikuarhitekt Martin Staffler õpetab oma raamatus, kuidas seda lihtsate ja käepäraste vahenditega teha. Põnevaid lahendusi on üle 20: euroalustest ja […]
“Vesi elevantidele”
Kui äsja orvuks ja saatuse hoolde jäänud Jacob Jankowski suvalisele mööduvale rongile hüppab, satub ta friikide, petiste ja veidrike maailma. See on “Vendade Benzinide kõige imetlusväärseim etendus maailmas” – teisejärgulise rändtsirkusega, mis Suure Depressiooni tingimustes püüab end vee peal hoida, liikudes lõputult linnast linna ja andes igal õhtul etendusi. Jacob, veterinaariatudeng, kel peaaegu käes akadeemiline […]
“Vesilennukite lapsepõli noorus ja sõjameheiga”
Rohkem kui sajand tagasi, 1910. aastal, tõusis Prantsusmaa lõunarannikul veepinna kohale maailma esimene vesilennuk. Järgnes selliste lennukite erakordselt kiire areng I maailmasõjas, mil ka Eestimaa randadele ja saartele rajati 13 merelennusadamat, kus baseerus sadakond lennukit. Maailmasõjale järgnenud kaks rahuaastakümmet tõid kaasa vesilennukite leviku tsiviiltranspordivahendeina, mis aitasid ühendada Briti ja Prantsuse impeeriume ning lühendada reisiaegu üle […]
“Vesiliiv”
Õhk on püssirohusuitsust hall ja hägune. Kõik peale minu on pihta saanud. Minul ei ole sinikatki. Djursholmi üldgümnaasium on haruldane koht, kus võivad ristuda miljonärivõsude ja getonoorte teed. Ühel maihommikul kohtuvad klassiruumis viis õpilast ja õpetaja. Kohtumine lõpeb traagiliselt. Üheksa kuud hiljem astub 18-aastane Maja kohtu ette. Kas ta on tõesti süüdi kõiges, mida prokurör […]
“Vesiratta Talumuuseum”
“Vesiratta Talumuuseum” on lugu ühe veskitalu minevikust ja tänasest päevast, pererahva saatusest ning talumuuseumi rajamisest. Meie esivanemad on enamasti maalt pärit ja talust tulnud, vaarema ja -isa suitsutares sündinud ning üles kasvanud. Raamat jutustab meile peamistest talutöödest, rahvakommetest ja -uskumustest, omaaegsest kultuurielust külas, Eestimaa kaunist loodusest. Samuti peatutakse Eesti ajaloo tähtsamatel sündmustel. Eesti talule pühendatud […]
“Vesiveskid”
Vesiveski on minule nii-öelda toidutegemise tuba, tehnika mälestusmärk, tööstuse häll. Siit sai tuult tiibadesse paljude meeste insenerimõte. Vesiveskitel on ka suur kultuurilooline tähtsus. Valige õdus õhtutund, vaadake vesiveskite pilte raamatust ja teie silmade eest möödub meie töörohke minevik leiva ja elu nimel. – Autor.
“Vested”
“Mulle tuli pähe üks uus jutt…” Nende sõnadega hakkas Oscar Wilde nõiduslikku jutulõnga heietama, lummates isegi vaenlasi oma rikkaliku kujutlusvõimega. Kummalisel kombel on kõik need, kes teda tundsid, väitnud, et kuulus kirjamees vähendas end suusõnal paremini kui kirjalikult. Wilde´i suulise loomingu esimene valikkogu ilmub sajand pärast Wilde´i surma. Valikkogu “Vested” annab vaimusuuruse loomingust tõetruu ülevaate.
“Vestlus Sitsiilias”
Elio Vittorini on 20. sajandi itaalia kirjandusloos üks omapärasemaid autoreid. Ta sündis Itaalias, Siracusas 23. juulil 1908. aastal. Ta kirjutas mitmeid romaane ja tõlkis itaalia keelde paljude inglise ja ameerika kirjanike raamatuid. Elio Vittorini töötas kirjastuste ja ajakirjade juures toimetajana, avaldades kokku 9 romaani ja mitmeid artiklite kogumikke. 10 aastat pärast teose avaldamist kirjutas Vittorini […]
