“Vassili Stalin – kas türanni vesivõsu?”
Selle raamatu kangelane Vassili Stalin sai kuulsaks vaid seetõttu, et põlvnes mehest, kes kandis “rahva isa”, “suure tüürimehe”, “kõikide rahvaste parima sõbra” kõlavaid tiitleid – ta oli Jossif Stalini poeg. Talle sai osaks “kuldne noorus”, kindrali aukraad juba 26aastaselt, suure spordimetseeni loorberid, pärast isa surma aga vangipõli ja surm tundmatusse hääbununa. Hinnangut Vassili kui isiku […]
“Vastab…”
Kuna käesolev kogumik suudab koondada vaid umbes viiendiku “Teater. Muusika. Kino” “Vastab” -rubriigis seni ilmunud intervjuudest, ei ole valikuprintsiibiks mõistagi olnud loovisikute mis tahes mõttes “pingerivi”. Valimik püüab esitada ühe võimaliku läbilõike ligi veerandsajandi jooksul toimunud vestlustest, mis moodustaksid üheskoos omamoodi sisemise terviku. Võimalust mööda looksid koguni dialooge – mitte üksnes ühe vestluse osapoolte, vaid […]
“Vastaskursil. Kaugsõidukapteni mälestused”
Raamatu autor kapten Ants Kuljus sündis 1936. aastal merest kaugel sisemaal, Võrumaal, Haanjas. Pärast Tallinna Merekooli lõpetamist 1957. aastal alustas teenistust kolmanda tüürimehena Vladivostokis. Leningradi Mereakadeemia lõpetamise järel 1965. aastal sai ta insener-laevajuhi kutse ja asus tööle Eesti Merelaevanduses, olles üheksateist aastat veeremlaeva Nasva kapten. Laev sooritas pikki reise Euroopast Lääne-Aafrikasse, Vahemerre, samuti Põhja- ja […]
“Vastupäeva seiklus 1-2. 2 raamatut”
Raamat “Varga pakt” Kunagi oli ta Adrienne Satti, Davilloni orvuke. Tal õnnestus viletsusest välja murda ja linna aristokraatia hulka tõusta, otsekui muistses tuhkatriinuloos. Elu oli ilus kuni ühe õudse ööni, mil inimeste ja teiste jõudude korraldatud metsik verepulm temalt kõik röövis. Nüüd on ta Vastupäeva, varas, kes lõikab endale Davilloni allilmas teed vaheda mõõga, veel […]
“Vastupanuvõitlus”
Võrumaa kooliõpilaste vastupanuvõitlus 1944-1950. Kommunism võrdub natsismiga, sirp ja vasar haakristiga. (sees on pühendus)
“Vastus Iiobile”
„Mil iganes me räägime religioossest ainesest, räägime piltidest, mis osutavad millelegi sõnades väljendamatule… Hakates nüüd järgnevalt tegelema „metafüüsiliste” objektidega, olen ma täiesti teadlik, et liigun piltide maailmas ja mitte ükski mu arutluskäik ei puuduta mõistusele kättesaamatut… Kui aga keegi mu lugejatest peaks tundma kiusatust lisada vaadeldavate jumalapiltide ette sõna „kõigest”, satuks ta sedamaid vastuollu kogemusega, […]
“Vastutahtsi fundamentalist”
Bookeri auhinna nominent 2007 Rahvusvaheline bestseller “Vabandage, härra, kas ma saaksin ehk kuidagi abiks olla? Oo, ma näen, et kohutasin teid. Ärge laske end minu habemest hirmutada, ma olen suur Ameerika sõber.” Need sõnad lausub salapärane võõras hämarduvas Lahore´i linnas ühe teemaja kõrval. Ta kutsub teid tassikesele teele; te saate teada ta nime ja kuulete, […]
“Vastutuulelaev”
Romaan Bernhard Schmidtist (1879-1935), Naissaarelt pärit täheteadlasest ja optikust, kelle elu peamine osa möödus Saksamaal. Täpsete ja keeruliste astronoomiliste seadmete valmistamisel sai Schmidt kasutada ainult vasakut kätt – parema oli ta kaotanud noorukieas. 1930 a. leiutas Schmidt uut tüüpi teleskoobi, mis tõi talle postuumselt maailmakuulsuse.
“Vastutuuli I”
Valimik EELK Los Angelese Koguduse ajakirjas “Vastutuuli” (1950-65) avaldatud kirjasõna. Käesolve trükis, Vastutuuli I, on ülima väärtusega meie Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kirikule, kui ka Eesti ühiskonnale ja rahvale. Väga vähe on meil ilmunud trükis teoseid, mis kirjeldavad ja annavad sisukat ülevaadet ühe paguluses loodud E.E.L.K. koguduse sünnist ning edaspidisest elust, tööst ja tõekspidamistest, nii meie […]
“Vatikani naised”
Naised on küll läbi aegade katoliku kirikut mõjutanud, isegi varjatult võimul olnud, ent nad pole tänaseni saavutanud täielikku võrdõiguslikkust. Vatikani naistöötajatel pole kuigi palju võimalusi teha karjääri, kuid nad saavad sisevõitlust kõrvalt jälgida ja oma preestritest kolleegidele kaasa elada, tuge pakkuda. Kõrvuti töötades tekkivaid inimestevahelisi sügavad tundeid ei saa pidurdada aga ükski religioon, nii on […]
“Vatikani päevikud. Võim, poliitika ja saladused”
Vatikanil on jumalikku ja ilmalikku võimu omades olnud sajandeid unikaalne roll, mis on tekitanud nii lugupidamist kui ka tuliseid vaidlusi. Enamik inimesi peab seda mõistatuslikuks institutsiooniks, mille motiive ning manöövreid ei ole lihtne mõista. Kuidas toimib Vatikan tänapäeva maailmas, kus nõutakse läbipaistvust ja pööratakse kirikuskandaalidele järjest rohkem tähelepanu? John Thavis on üle kahekümne viie aasta […]
“VEB-fond. Kadunud raha”
Täielik läbipaistmatus, puudulikud kontrollmehhanismid, kontrollijate ebakompetentsus, Riigikogu otsuse täitmata jätmine, seadusvastane tegevus, parteiline ringkaitse, ajakirjanduse nõrkus, erapoolik õigussüsteem ja mäng Vene kaardiga on eeldused, mis on lubanud toime panna Eesti ajaloo suurima finantskuriteo. Igale tööealisele eestimaalasele on see maksma läinud umbes 900 Eesti krooni. See ei pruugi olla lõplik hind meie maksumaksja jaoks. Paarikümne aasta […]
“Veealuse maailma õhtuõpik”
Inimkond kutsub oma koduplaneeti maakeraks, kuid täpsem nimi oleks hoopis veekera, sest koguni 70% Maa pinnast on veega kaetud. Peale kaardil või gloobusel hõlpsasti märgatava pinnavee leidub seda ka varjatumal kujul, näiteks maapõues põhjaveena, liustikujääs ja elusorganismides. Enamik sellest veest, üle 95%, asub ikkagi gloobuse kõige silmapaistvamas sinetuses – maailmameres. „Veealuse maailma õhtuõpiku“ eesmärk on […]
“Veel 27 maailmaimet”
Käesolevas raaamatus jutustatakse kahekümne seitsmest Aasias loodud maailmaimest. Aasiaga piirduda otsustasin mitmel põhjusel. Esiteks on Aasia kõige iidsemate ja eripalgelisemate kultuuride häll, mis paljus on mõjutanud maailmakultuuri edasist arengut. Teiseks – kõikides maakeral leiduvatest imedest kirjutamine oleks liialt lai teema. Kahekümne seitsme imega siin kuidagi välja ei tuleks, sest isegi Aasia jaoks on arv 27 […]
“Veel kohisevad Viini metsad”
1939. aasta külmal veebruarihommikul seisab Viini raudteejaamas kuuskümmend last. Nad viiakse natside tagakiusamise eest Rootsi, vabadusse. Nende hulgas on kolmeteistaastane Otto Ullman, Josefi ja Elise ainuke laps. Tema vanemad, kes püüavad natslikus Viinis ellu jääda, otsustavad pojale iga päev kirjutada, kuni pere taas kohtub.. Rootsist saab Ottost sulane, kes liigub ühest talust teise. Seitsmeteistkümneselt satub […]
“Veel üks Lotte”
Luise istub oma sõbrataridega aiamüüril, kulm kurjalt kortsus. “Mina seda küll ei lubaks,” ütleb Trude, tema klassikaaslane Viinist. “Tulla niimoodi häbematult siia, sinu nägu peas!” “Mis ma siis pean tegema?” küsib Luise vihaselt. “Kratsi tal nägu puruks!” õpetab Monika. “Kõige parem – hammusta tal nina peast!” soovitab Christine. “Siis oled kogu kupatusest ühe hoobiga lahti!” […]
“Veel üks paradiis”
Elise tõusis ning noormees tuli otsejoones tema suunas. Eliset nähes jäi ta seisma ja vaatas tüdrukut. Viha tema silmis lahtus täielikult ning asendus üllatusega. “Sina siin?” Elise naeratas irooniliselt. “Sa näed viirastusi. Mind tegelikult pole siin.” Raul raputas pahaselt pead ning läks ära. Ta teeb seda meelega. Miks ta ikkagi minu vastu nii külm on? […]
“Veerand sajandit olümpialiikumises”
… Käesoleva teose sündi ajendas NSV Liidu Olümpiakomitee moodustamise 25. aastapäeva 1976. aasta aprillis ja 1980. aasta suveolümpiamängude korraldamine meie maal. Seni on eesti lugeja kätte jõudnud mitmeid raamatuid olümpiaheitluste kohta. Nendes on möödaminnes käsitletud ka Rahvusvahelise Olümpiakomitee (ROK) organisatstioonilist tegevust olümpialiikumise sõlmküsimuste lahendamisel, detailsem ülevaade tema tegevusest ajavahemikus 1951-1976 siiski puudub. Käesolev raamatuke püüab […]
“Veeuputus”
Prantsuse kirjaniku (s 1940) noorpõlveromaan kujutab “noore vihase mehe” mässu kaasaegse lääne ühiskonna vastu. Francis Besson on pidetu noormees, kes sihitult hulgub ähvardavas vihmasajus mööda linna, kogeb nälga, janu ja üksindust. Kusagil rahu leidmata naaseb ta vanematekoju, kus mõtlematult süütab tulekahju, seejärel asub taas teele. Ja kuigi teda ümbritseb näiliselt püsiv keskkond, teab ta, et […]
“Vegetaarsed grilltoidud. Värskelt otse restile – parimad palad baklažaanist virsikuni”
Mõnus aroom, vastupandamatud grillimistriibud ja krõbe koorik – need kõik on omased grillitud taimetoidule. Edukalt saab grillida nii juustu ja leiba kui ka köögi- ja puuvilju! Grillitud taimetoitude retseptikogus on üle 65 retsepti, mille järgi saab valmistada maitsvaid ja toekaid roogi. Sobivas marinaadis maitsestudes saavad köögiviljad, juust ja soja- või nisuproteiinitooted hõrgu maitse, maitsevarjundeid lisavad […]
