“Viron kunniaksi”
Tämä kirja kertoo Suomen armeijan virolaisista vapaehtoisista, joita saapui maahamme jo talvisodan aikana. Jatkosodan vuosina virolaisten siirtyminen Suomeen ja liittyminen Suomen taistelevaan armeijaan sai joukkoliikkeen muodon. Virolaisista vabaehtoisista muodostettiin Jalkaväkirykmentti 200, laivastoon liittyi noin 400 miestä. Kun taistelu Viron rintamalla muuttui 1944 kriittiseksi, Suomen armeijassa taistelleet virolaiset pääsivät palaamaan kotimaahansa. Heidän taistelunsa jatkui Viron legioonassa. […]
“Virsikuvaras. Tarnovo kuninganna”
…1948. aastal ilmunud “Virsikuvaras” on Stanevi populaarsemaid teoseid, mille idee olevat kirjanikul meeles mõlkunud juba 1936. aastal. See on lugu oma keskkonnast võõrdunud naise saatusest, tema üksildusest ja õnneigatsusest. Samast meeleolust on kantud ka “Tarnovo kuninganna” (1972). Autor ongi soovi avaldanud, et neid kaht teost koos välja antaks. Vaatamata “Tarnovo kuningannas” esinevatele olustikulistele, humoristlikele intonatsioonidele, […]
“Viru jalaväepataljon. 4. Eesti Rahvaväe polgust 4. Üksiku jalaväepataljonini 1917-1940”
Vabadussõda Eesti iseseisvuse kaitseks Nõukogude Venamaa vastu algas lahinguga Narvas 28. novembril 1918 ja lõppes ametlikult Tartu Rahu sõlmimisega 2. veebruaril 1920. Vabadussõda hõlmas ka võitlust baltisaksa väeüksuste (Landeswehr) vastu 1919. aasta juunis-juulis. Autor soovib oma raamatu “Viru jalaväepataljon” näol viia täide kunagiste sõjameeste unistuse, et nende visast võitlusest Vabadussõjas saaksid teada järeltulevad põlvkonnad. Lugeja […]
“Virvarebane”
«Virvarebane» on proosapoeem, mida võib võrrelda ka sümfooniaga: see algab kahe erineva narratiiviga 19. sajandi lõpu Islandi maakolkas, mis jooksevad ühte alles romaani lõpus. Autor kirjeldab, kuidas pastor Baldur Skuggason jahib mägedes ja lumetormis eluga riskides haruldast, lausa maagilist sinirebast. Paralleelselt jutustab Sjón botaanik Fridrik B. Fridjónssoni sulnist suhtest Downi sündroomiga Hafdísiga. Teose originaalpealkiri «Skugga-Baldur» […]
“Visa hing”
Kolm õde – Clara, Jacquotte ja Louison – jutustavad kolmel häälel oma lugu. Teine maailmasõda on äsja lõppenud, vaesest miljööst pärit neiud proovivad oma elu sisse seada ja kes kuidas hakkama saada. Elu ei hellita, aga neil on visa hing. Raamat ilmus Prantsusmaal esimest korda 1949. aastal. 2018. aastal avaldatud uustrükk pälvis auhinna Mémorable, mis […]
“Visnapuu armastusest”
Algusest peale on Visnapuu armuluule kui ulg või huige metsiku puhkeva looduse keskel. Ürgsed tunded, igatsused, kirg, unustus ja valu. Meeleolud hüplevad ühest äärmusest teise. Kirenaudingust saab järgmisel hetkel vihkamine ja tüdimus. Visnapuu tunded on vahetud ning hetkelised. Too looming on purskumine – Jaanus Vaiksoo Taskuformaat
“Vita nova. Uus elu”
Bibliotheca Mediaevalis Armastusluule on enam-vähem kõigi maailma rahvaste sõnakunsti iseloomulik osa. Euroopa rahvaste uuema kirjanduse olulised alged ilmnevad keskaja kristliku kultuuri mõõtmeis, eeskätt itaaliakeelse kirjanduse alusepanija Dante Alighieri loomingus. Tema värsis ja proosas kirjutatud “Uus elu” on sissejuhatuseks peateosele “Jumalik komöödia”, moodustades sealjuures omaette täiuse. “Uue elu” tõlge Rein Raualt on Johannes Semperi (1924) järel […]
“Viva la revolution!”
Rahvarevolutsioonide ajalugu 30 näite varal. Õhus on tunda revolutsiooni hõngu. 2011 oli Lähis-Idas, Euroopas, Ameerikas ja mujal ülestõusude aasta. Kuid tegu pole millegi ennenägematuga. Ajalugu pakub meile rikkalikult näiteid rahva võimu kehtestamise kohta. Hõlmates sündmusi Spartacuse kuulsast ülestõusust Rooma vastu 73. aastal eKr kuni 2011. aasta araabia kevadeni, viib “Viva la revolution!” meid teekonnale läbi […]
“Vivaldi neitsid”
Romaan Barbara Quick, prosaist ja luuletaja, omandas hariduse USAs California ülikoolis, kus hiljem ka töötas. Tema läbimurderomaaniks kujunes “Kaugel põhjas” (Nothern Edge, 1990), mis põhineb kaheaastasel välitööperioodil Alaskas ornitoloogide seltsis. Romaan “Vivaldi neitsid” nõudis kirjanikult nelja aastat intensiivset uurimis- ja kirjanikutööd. Teos on tõlgitud või tõlkimisel 13 keelde ja selle põhjal sünnib ka film. Kirjaniku […]
“Vlad Seivästäjä ja vampyyrikreivi Dracula”
Salaperäinen retki vuosisataiseen Transilvaniaan Mistä hyytävä kreivi Dracula vaelsi Transilvanian vuorille ja populaarikulttuurin suosikiksi? Mitä vampyyrit ovat ja mistä ne tulevat? Kuka oli Vlad Seivästäja, Draculin ruhtinassuvun julma vesa, joka herätti 1400-luvulla niin suurta pelkoa, että hänestä kerrottiin kauhutarinoita ympäri Eurooppaa? Vlad Seivästäjä ja vampyyrikreivi Dracula on välttämätöntä luettavaa jokaiselle vampyyrifanille. Se kertoo historialliseksi Draculaksi […]
“Võhikud võõrsil”
Käesolev raamat kujutab endast märkmeid ühelt lõbureisilt. Kui tegemist oleks olnud mõne tõsist laadi teadusliku ekspeditsiooni kirjeldusega, oleks antud teos omandanud taolise tõsiduse, taolise põhjalikkuse ja taolise mõjuva ebaselguse, mis on nii omane seda laadi raamatutele, ent samal ajal ometi nii väga köitev. Ja kuigi käesolev raamat kujutab endast ülestähendusi lõbureisilt, on tal siiski ka […]
“Võhruspesa”
Prosaisti, tõlkija ja kriitiku Arthur Roose (1903-1929) romaan “Võhrupesa” ilmus esmakordselt 1927. aastal ja see jäigi kirjaniku ainsaks eri raamatuna ilmunud teoseks. “Võhrupesa” on aguliromaan, mille peategelaseks on ihne ja ihar vanapoiss August Joonas, kelle ümber tiirlevad naishinged ja kelle kõrvalt jagab küünilisi targutusi treial Kaalep. Iroonilises laadis kirja pandud teoses võib aimata sümbolismi ja […]
“Võib-olla nende jõulude ajal”
Sel talvel on endisel suusatamise olümpiavõitjal, ümberkasvanud südametemurdjal ja üksikisal Tyler O´Neilil ainult üks eesmärk – teha nii, et tema tütrel Jessil tuleksid parimad jõulud. Asjaolu, et tema parim sõber Brenna kolib ajutiselt tema juurde, kuna Snow Crystali kuurordis vabu kohti ei ole, on küll tore, aga samas häirib see ka mehe meelerahu. Nende suhe […]
“Võidujooks Romanovite päästmise nimel”
Inglise kirjanik ja ajaloolane Helen Rappaport tutvustab lugejale põnevat küsimust, mis on juba sadakond aastat ajaloo- ja poliitikahuvilistele palju peamurdmist põhjustanud: miks ei õnnestunud tsiviliseeritud maailmal päästa Vene viimast keisriperekonda bolševike haardest, mis viis lõpuks Romanovite julma mõrvamiseni 1918. aasta juulis Jekaterinburgis. Raamatus kirjeldatakse põimuvate ja põrkuvate taotluste ning soovide rägastikku, mille tulemusel sündmused fataalse […]
“Võidukad eestlased. Eestlaste võidukad lahingud viikingiajast tänapäevani”
Veendumus, et eesti mehed on sõjameestena maailma keskmistest pigem veidi paremad kui halvemad, on meie sõjaajaloolastel olnud läbi aegade. Lisaks vabadussõjale ja 1941. aasta suvesõjale on eestlastel olnud hulk võikukaid lahinguid, alates aegade hämarusse vajunud muinasajast, edasi muistse vabadusvõitluse ajal, jüriöö ülestõusus, Liivi sõjas … Külma sõja järel hakkasid meie mehed tegutsema rahuvalvajatena kriisikolletes. Ka […]
“Võilillevein”
Ameerika kirjanik Ray Bradbury (1920–2012) on eesti lugejale tuntud peamiselt kui romaanide „451° Fahrenheiti“ ja „Marsi kroonikad“ autor. Käesolev teos erineb kirjaniku muust loomingust, kuivõrd tegu on realistliku ja lüürilise lapsepõlveromaaniga. Ent rääkides kaheteistaastase Douglas Spauldingi suvest Illinoisi väikelinnas Greentownis, loob autor justkui terve inimelu mudeli ja pöördub seeläbi ikkagi täiskasvanud lugeja poole. Kuldkollane võilillevein […]
“Võim ja kultuur”
Võim & Kultuur. Sisukord: Saateks; Eve Annuk – Totalitarismi ja/või kolonialismi pained: miks ja kuidas uurida nõukogude aega?; Jaan Undusk – Retooriline sund eesti nõukogude ajalookirjutuses; Arvo Krikmann – Руки прочь от Сталина! Luuseri pihtimus; Rein Veidemann – Kirjandus sotsiaalse sidususe tegurina. Eesti juhtum; Rutt Hinrikus – Eesti elulugude kogu ja selle uurimise perspektiive; Tiina […]
“Võim valu üle”
Uued teadmised valuga toimetulekuks Sa oled kannatanud valu juba pikemat aega, mitmeid kuid, võib-olla ka aastaid või isegi aastakümneid. Su valu peamine põhjus ei ole ehk selgunud või pole selle vastu tõhusat ravi leitud. Oled proovinud paljusid abinõusid, neelanud rohtusid, võimelnud, teinud tervisesporti ja puhanud. Sind on ehk opereeritudki, vähemalt korra, aga võib-olla ka rohkem. […]
“Võimalik!”
Seesama maapoiss usub, et ta viiakse nüüdisaegsete vahenditega maailma tippu, ja nii ta suudabki kõike. Mina tean, et ta võib saada parimaks, selles ei ole mingit kahtlust. Ta usub, et kõike on võimalik teha puhtalt, ja ta suudabki seda. Gert Kanteri treeneri Vesteinn Hafsteinssoni kiri autorile 2. augustil 2002
“Võimatu loomaaed. Fantastiliste loomade ja mütoloogiliste olendite entsüklopeedia”
Sellest raamatust leiate asju, mis täitsid kunagi metsasid eluga ja muutsid ööd õudseteks ning panid vana-aja kaartidejoonistajad kirjutama: Siin võib olla lohesid! “Võimatu loomaaed” on tähestikulises järjekorras leksikon olenditest, keda pole kunagi olemas olnud. See on maailma vanemast ja uuemast mütoloogiast pärit näkineidude ja ükssarvikute maailm, kes on nüüdseks pagendatud fantaasiamaailma, kuid kunagi usuti, et […]
