“Viimane templirüütel”
“See Kristuse müüt on meid hästi teeninud.” – Paavst Leo X, 16. Sajand Akko, 1291 pKr. Sultani mehed on linna põlema pannud ning Falcon Temple tõstab purjed, pardal käputäis rüütleid ja ordu suurmeistrilt nende hoolde usaldatud salapärane laegas. Laev kaob jäljetult. New York, tänapäev. Neli templirüütliks riietunud ratsanikku tungivad Vatikani näituse avamisele Metropolitani Kunstimuuseumis ning […]
“Viimane tunnistaja – JFK”
Meid ära saates kordab ta pead vangutades, kuid kindlalt: “Sellest saan ma veel kuidagi aru, et seda kõike varjati 1964. aastal. Kuid milleks seda nüüd vaja on? Mis ikkagi on JFK tapmise taga? Keda tõe ilmsikstulek nii väga hirmutab ja miks.?” 22. novembril 1963 tapetakse Dallases president John F. Kennedy. Mõni tund hiljem vangistab politsei […]
“Viimane ükssarvik”
Doktor Olfert Dapperi mälestuseks, kes nägi 1673. aastal Maine´i metsas metsikut ükssarvikut, ja Robert Nathanile, kes on näinud paari ükssarvikut Los Angeleses. Ükssarvik elas lillas metsas ja ta elas seal ihuüksi. Ta oli väga vana, kuigi ta seda ise ei teadnud, ning ta ei olnud enam merevahu muretut värvi, vaid pigem kuupaistesel ööl langeva lume […]
“Viimane ükssarvik”
„Jää ja tule laulus” kirjeldatud sündmusteni on jäänud peaaegu sada aastat. Raudtroon on Targaryenite valduses ja mõned vanemad inimesed mäletavad veel viimast elusat lohet. Mööda Seitset Kuningriiki rändavad kaks tolle aja kohta mitte päris tavalist kangelast. Dunk on Kuningalinna kõige vaesemast linnajaost pärit orb, kelle üks vana võsarüütel kunagi endale kannupoisiks võttis. Nüüd on ta […]
“Viimane vaimudetund. Kakskümmend lugu”
Kardina tagant kostis ikka veel õudne, kime, veniv karje; karje, millesugust Raoul polnud iial “kuulnud”. See hääbus hirmsa korinaga. Siis kostis kukkuva keha mütsatus… Krimikirjanduse kuninganna Agatha Christie on kirjutanud rohkesti lühijutte teispoolsest viirastusteilmast. Romaanid tulid hiljem – kirjanikukarjääri alustas ta lugudega, mis pajatasid spiritismist, õudsetest ettekuulutustest, teispoolsusest tulevatest hoiatustest ja seletamatutest õnnetustest. Kõige jubedamad […]
“Viimane võimalus näha”
Douglas Adamsi jälgedes. Eessõna kaasrändur Stephen Fry sulest. Kahekümne aasta eest lõi zooloog Mark Carwardine kampa nüüdseks meie seast lahkunud Douglas Adamsiga, kes on kirjutanud “Pöidlaküüdi reisijuhi galaktikass”, ning üheskoos asusid nad teedrajavale ekspeditsioonile, rännates maailma enimohustatud loomade otsinguil mööda maailma. Nüüd on Mark liitunud ühe Douglase lähema sõbra, geniaalse koomiku Stephen Fryga ning vaatab, […]
“Viimane võimalus”
Wayne pööras ümber ja sööstis köögis minema. Ta kihutas üles magamistuppa ja tiris oma koti riidekapist välja. Ta ei kavatsenud siia jääda, et kõigi naerualuseks saada. Ta lahkub parem kohe praegu, enne kui asjad veel hullemaks lähevad. Pöörase kiirusega asju kotti toppides oli tal raske uskuda, et alles eile oli ta arvanud, et järsku ongi […]
“Viimased kotkad”
Rootsi ornitoloogi Bengt Bergi tuntakse kui meisterlikku loodusekirjeldajat ja -fotograafi. Käesolevas köites, kuhu on võetud üks tema populaarsemaid teoseid “Viimased kotkad” ja peatükke raamatust “Kotkad”, jutustab ta sõnas ja pildis meri- ja kaljukotkaste eluviisidest ja harjumustest, oma elamustest ja seiklustest nende kuninglike lindude pildistamisel, Norra kotkapüüdjatest jne. Reisikirjelduste sari: Maailm ja Mõnda
“Viimased Plantagenetid”
Ajalugu loeb meelevaldselt Richard II valitsusaega Plantagenetide ehk – nagu neid vahel nimetatakse – anjoulaste hiilgava dünastia lõpuks. Põhjus on küllaltki kaalukas. Edward III-l oli nii palju lapsi, et sugupuust oli raske selget ülevaadet säilitada, ja kui kahe peaharu vahel puhkes pikk Rooside sõda, tekkis tungiv vajadus eristavate nimede järele. Seega tulevad õnnetu Richard II […]
“Viimased sõnumid”
Romaan sms-ides Suure telekommunikatsioonifirma juhtkonda kuuluv Teemu lõpetab töötegemise ja võtab ette pika reisi. Ta ei räägi, miks töölt lahkus, kuhu läheb ja miks ta seda teeb? Milleks on tal vaja võltsitud isikutunnistusi? Ja miks ta ostab ühtepuhku uusi mobiiltelefoni kõnekaarte, mida on raske jälitada? Teemu peab sõprade ja lähedastega sidet vaid tekstisõnumite kaudu. Tema […]
“Viimased tuhat aastat”
See juhtub mitme sajandi pärast. Siis, kui viimase inimese viimase hingetõmbeni on jäänud tuhat aastat. Niko elab Berliinis. Tal on korter ja mõned sõbrad. Ta veedab oma päevi mängides, süües ja magades. Ta on täiesti normaalne inimene. Samasugune kui kõik teised selles tulevikus, kus masinad hoolitsevad inimeste nagu oma vanadekodus elavate vanemate eest. Selles vaikelus, […]
“Viimased vaod. Vaatlusi eesti kirjandusmaastikult”
August Mälk ja “Noor-Eesti Kirjastus” August Mälgu “Surnud majade” sünd ja saatus August Mälk kõrverpeeglis Uut August Mälgu kohta Saksa okupatsiooni ajast August Mälk – inimene ja kirjanik August Mälk uusi teid otsimas August Mälgu “Toomas Tamm” August Mälk kirjade valgusel Mango Hans “Kalevala” ja eesti kirjanduslik mõte Muhu vägilasmuistendi sünd J. V. Jannseni saatusest […]
“Viimati nähtud ristmikul”
Kupra kriminaalromaan Loomulikult on haritud inimesed huvitavamad. Ka naiste silmis… On kindlasti noori tüdrukuid, keda omaealiste pula-mula ühel hetkel ära tüütab, ning kellele meeldivad just sellised kultuurihuvi omavad ja intelligentsete vestluspartneritena esinevad vanemad mehed, kelle ainus eesmärk ei oleks peale paari viskiklaasi nende rinnahoidjapaelte kallale asumine. Kuid milline oli Valerie? Kas ka tema jahtis vanemat […]
“Viimne armastus”
Ma tahaksin selgeks teha, et see lugu Napoleonist P. Helenal ja inglise tütarlapsest, kes ta ellu tuli ta viimastel eluaastatel, pole ei biograafia ega jutustus ajaloo sündmustikul. See on romaan, kuigi see suuremalt osalt põhineb tõestisündinul. Lubage mind kõigepealt osutada, et ei ole raasugi ajaloolist tõde selles kõige suurejoonelisemas ajaloolises romaanis Raudmaskiga Mees. Dumas on […]
“Viimne armastus”
Ma tahaksin selgeks teha, et see lugu Napoleonist P. Helenal ja inglise tütarlapsest, kes ta ellu tuli ta viimastel eluaastatel, pole ei biograafia ega jutustus ajaloo sündmustikul. See on romaan, kuigi see suuremalt osalt põhineb tõestisündinul. Lubage mind kõigepealt osutada, et ei ole raasugi ajaloolist tõde selles kõige suurejoonelisemas ajaloolises romaanis Raudmaskiga Mees. Dumas on […]
“Viimne linn”
Siiamaani ei olnud ma kordagi mõelnud, et Akkon võiks kadunud olla. Nüüd mõistsin seda korraga veel enne, kui olin näinud tulekahjude suitsu tõusvat. Genova linnaosas sattusin korraga tühjale tänavale. (Siit olid paljud juba varemini põgenenud.) Mulle tuli imelik ja hirmutav tunne, nagu oleksin üksi surnud linnas. Hingeldades seisatasin ja lugesin kiiresti palve, et Jumal mind […]
“Viimne linn”
Siiamaani ei olnud ma kordagi mõelnud, et Akkon võiks kadunud olla. Nüüd mõistsin seda korraga veel enne, kui olin näinud tulekahjude suitsu tõusvat. Genova linnaosas sattusin korraga tühjale tänavale. (Siit olid paljud juba varemini põgenenud.) Mulle tuli imelik ja hirmutav tunne, nagu oleksin üksi surnud linnas. Hingeldades seisatasin ja lugesin kiiresti palve, et Jumal mind […]
“Viimne seanss”
Houdini ja Conan Doyle´i kummaline sõprus Harry Houdini (1874-1926) ja sir Arthur Conan Doyle (1859-1930) oli kaks sootuks erineva ala inimest erinevatelt mandritelt – üks ameerika nimekaim illusionist ja põgenemiskunstnik, teine Sherlock Holmesi lugudega kuulsust võitnud inglise kirjanik. Arvatavasti poleks nad kunagi kohtunud, kui neid poleks sidunud ühine huvi, ajastu moehaigus spiritism. Kuid üks oli […]
“Viimne vabadus”
Esimene, seejuures väga mahukas valimik ettekandeid ja kõnesid, arvustusi ja retsensioone, ees-, järel- ja saatesõnu, usutlusi ja avalikke kirju ühelt suurimalt eesti kirjanikest, kes oli ennast muide kord määratlenud kui “paadunud eurooplast”. Ühtaegu esitatakse kogumikus – ühe erandiga – ainult seda, mis pärineb pagulusaegadest. Koostaja on “materjali” jaganud tsükleiks “Teekond läände”, “Et me üksteist silmist […]
“Viimne veerand veini” I&II osa. 2 raamatut
… “Ema ütleb, et eesti raamatud on kole igavad.” Juhan jäi mõttesse, siis nõustus: “Eks neid igavaidki muidugi ole, selles on su emal õigus. Aga mõned on üsna huvitavad, loe päras hea meelega, kui paremat teha pole. Meie telegrafist ja donkeyman, nemad on meil nii-öelda laeva intelligents, ütlevad, et hea raamat seda pole. Et kohe, kui […]
