“Viimsete sõnumite tooja”
Los Angelese eelmäestikus tunneb jõukas Amanda Clarke suurt uudishimu oma uue nägusa poissmehest naabri suhtes. Ent ta huvi muutub vihaks, kui Tyler Hawthorne kohtub Amanda surmahaige sõbra Roniga ja veenab meest, et too jääb elama. Amanda on kindel, et Tyler on petis – kuni Ron paranema hakkab. Kes on Tyler Hawthorne? Saladus ulatub ajas tagasi […]
“Viina katk”
Raamatu esimene trükk ilmus 1840. aastal pealkirja all “Vina katk. Üks Tähhele pannemise väärt jut.” Teine trükk ilmus 41 aastat pärast esimest, s.o 1881. aastal ja selle on autor ise põhjalikult ümber töötanud. Peateema on karskus ja kõrvalteemad – kahe armastaja ühinemine, kelle mõlema isad on hukkunud liigse viinatarvitamise tõttu, karskusseltsi asutamine jm.
“Viinasurm”
Leedi Ngaio Marsh sündis Uus-Meremaal 1899. aastal ja suri veebruaris 1982. Ta on kirjutanud ligi kolmkümmend kriminaallugu ja paljud neist on lavale seatud, sest Ngaio Marshi tõeline kiindumus oli teater. Ta on olnud nii näitleja kui lavastaja ja osanud ainuüksi omal jõul Uus-Meremaa publiku hulgas äratada uut huvi elava teatri vastu. Just viimast arvesse võttes […]
“Viirastus”
Ta oleks pidanud Damiani unustama. Nad ei olnud teineteist näinud kaks pikka aastat, kuid Elizabeth teadis, et ta ei suuda kunagi sellest mehest täielikult vabaneda. Talle näis, et nende vahel ei ole veel kõik lõppenud. Ta oli kindel, et ükskord kohtuvad nad taas. Aga mees oli hukkunud ning neiu mõistis, et ei näe teda enam […]
“Viirastusi valges öös. Eluhirm. Vabanemiskatse”
Kirjandusteadlase, tõlkija ja prosaisti Leo Anveldi (1908-1983) kahel ennesõda ilmunud isikuromaani on olnud silmapaistev osa eesti psühholoogilise romaani kujunemisel. Suhteliselt hajuva karakterikujutuse kõrval peaksid suurt huvi pakkuma tema filosoofilised mõtisklused. 1984. aastal “Loomingus” ilmunud “Vabanemiskatses” on isiksuse areng jõudnud uue kvaliteedini.
“Viirastuspiraadid”
Äkitselt ahtri suunas vaadates langes mu unine pilk millelegi hoopis erakordsele ja jõledale. See polnud midagi muud kui grootmasti taglasest veidi ahtri pool üle tüürpoordi reelingu laeva astuv mehekujutis. Tõusin püsti, haarasin käsipuust ja jõllitasin. Keegi kõneles minu taga. See oli ahtrisse teisele tüürimehele vahetusest ette kandma minev ruhvi katusel olnud vaht. “Mis on, semu?” […]
“Viirpuumets”
Väikeses Iiri linnakeses Rossmore´is hakkab elu muutuma. See ei ole enam unine linnake, kust noored inimesed laia ilma rändavad, vaid tegu on jõuka linnaga, kus plaanitakse uue möödasõitudtee ehitamist. See aga peaks kulgema läbi viirpuumetsa, kus asuv kaev on pühendatud Pühale Annile. Öeldakse, et selle kaevu veel on kummalisi omadusi. Seetõttu ei ole linnakese elanikud […]
“Viirulise purje all”
Viirulise purje all seilab suure järve vesi vana ja kange kalur Unipiha Mihkel. Ja on päris loomulik, et teinekord satuvad tema purjekasse ka poisid, kes elavad selle järve kaldal väikeses linnakeses. Nende poiste seiklustest see raamat jutustabki. Noorte tegevus ei piirdu aga ainult mängudega. Kui kaluritel tekib vastuolusid järve äärde rajatud uurimisjaama meestega, asuvad poisid […]
“Viis aastaaega”
A. B. Jehošua romaan “Viis aastaaega” kujutab ühte aastat peategelase elus, millesse mahub 4 naist, 2 surma ning mitmeid põgusaid armumisi. Peategelast kujutatakse õrnatundelise inimesena, kellel (aususest iseenda vastu) on raske langetada oma tulevikku puudutavat otsust, see toob kaasa hulga tõsiseid ja koomilisi olukordi, millest osa toimub Iisraelis, osa Lääne- ja Ida-Berliinis, Viinis ja Pariisis. […]
“Viis aastat peidus”
Kui ma 507 aastat pärast Kolumbust Ameerikasse jõudsin, oli seal ikka veel, mida avastada. Näiteks seda, et David Letterman ei olegi parem kui Urmas Ott. Või et mu oma abikaasa polegi halvem kui need miljonid mehed maailmas, kes vana naise hea õnne korral uue vastu vahetavad. See on raamat teie igaühe julgustamiseks. Siit ei pruugi […]
“Viis last pargis”
Lisaks vanade mitteloetavate käsikirjade ja raamatute kirglikule armastusele on Simone de Saint-Exupery´l (1898-1978) ka kirjutamiskirg. Antoine de Saint-Exupery õe lapsepõlvemälestustes on tähelepanuväärset poeetilisust ja värskust. Läbi nende meenutuste mõistab lugeja paremini “Väikese printsi” autori lapsepõlve ja kirjanikuks kujunemise lugu. Me tunneme siin ära ümbruse ja osalised imeväärsest lapsepõlvest, mille ähmane kajastus täitis juba “Inimeste maa” […]
“Viis neljandikku apelsini”
Les Laveuses’i küla peatänava ääres voolab Loire, sile ja pruun nagu päikesepaistel peesitav uss, mis aga oma liikuva pinna all varjab surmavat põhjavoolu. Siin, pannkoogibaaris, ajab oma kulinaarset äri salapärane lesk Framboise, kes on oma nime saanud vaarikalikööri järgi. Sellesse rahulikku maailma saabub ähvardav äratundmise oht, kui Framboise’i vennapoeg, kasuahne pariislane, püüab Framboise’i emalt päritud […]
“Viis paari susse”
Üks Nõukogude lugu. Ei olnud veel kuigi hilja. Kell võis olla vaevalt kolme paiku pärast lõunat. Ent Lenini linn hakkas juba pimedusse vajuma. Oli ju ka detsember, lühemate päevade aastaaeg. Pealegi oli päev üldse pilvine ja tuhm ning hall videvik oli hõljunud linna kohal keskpäevalgi. Kuid see kestis, see sureva detsembripäeva agoonia, ja võttis aega, […]
“Viiskümmend. Neli saatust”
Sari: Eesti Romaanivara Marta Sillaotsa (1887-1969), prosaisti, lastekirjaniku, tõlkija, kriitiku kaks romaani aastaist 1937-1938. esimene on ühe tubli ja eeskujuliku naise tagasivaade oma eluteele 50. sünnipäeva künnisel, millest aimub mõndagi autobiograafilist. Teise keskmes on neli erinevat naist, kes seotud ühe ja sama mehega, kuulsa kirjanikuga, kes arvab endal kui loovvaimul õiguse olevat teha naistest oma […]
“Vikerkaar. Armastavad naised. 2. raamatut”
Raamat “Vikerkaar” 20. sajandi inglise kirjanduse üks suurkujudest David Herbert Lawrence (1885-1930) oli pikka aega eesti lugejale peaaegu vahendamata. Kuigi juba 1930. a ilmus eesti keeles tema jutustus “Pastori tütred”, tuli järgmist eestindust, novelli “Preisi ohvitser”, oodata ligi nelikümmend aastat. 1985. a ilmus Henno Rajandi tõlkes D. H. Lawrence´i üks tuntumaid romaane “Pojad ja armastajad” […]
“Vikerkaar”
«Vikerkaare» sündmustik algab 19. sajandi esimesel poolel, kui Nottinghamshire’i põlistalu perepoeg Torn Brangwen kosib endale aadlisoost poolatari Lydia Lensky, kel eelmisest abielust on tütreke Anna. Romaan keskendubki algul Torni suhetele oma aadlidaamist naisega ja kasutütrega, hiljem tõuseb teose keskmesse Anna abielu Torni sugulase Will Brangweniga. Lõpupeatükkides muutub peategelaseks juba Anna kõige vanem tütar Ursula – […]
“Vikerkaar”
Saksa DV-s osales Zweig kultuurielus mitmel viisil. Ta oli parlamendiliige, Maailma Rahunõukogu kongresside delegaat ja kommunistliku partei kultuurinõunik. 1950–1953 oli ta Saksamaa Kunstiakadeemia president. Oma tegevuse eest sai ta palju medaleid ja auhindu. 1958 pälvis ta oma sõjavastaste romaanide eest Lenini rahupreemia.
“Vikerkaar”
20. sajandi inglise kirjanduse üks suurkujudest David Herbert Lawrence (1885-1930) oli pikka aega eesti lugejale peaaegu vahendamata. Kuigi juba 1930. a ilmus eesti keeles tema jutustus “Pastori tütred”, tuli järgmist eestindust, novelli “Preisi ohvitser”, oodata ligi nelikümmend aastat. 1985. a ilmus Henno Rajandi tõlkes D. H. Lawrence´i üks tuntumaid romaane “Pojad ja armastajad” ja sellest […]
“Vikerkaare saladus”
Raamat Heli Läätsest. Ürgseist ürgseim on koduvärava kutse, sest sealt algas helisev DO. Laps, kes kõndis maadligi, hakkas otsima oma laulu, meeles veel hällilaulude helgus. Sirgudes ei pilganud ta elu ja seepärast pole iialgi elu teda pilganud. Ikka maadligi, ikka südamete ligi ja pilk päikese poole. Millal tabas ta hetke, mil südamed olid kõige soojemad, […]
“Vikerkaare värvid”
Lennart Meri elu sõprade pilgu läbi. Raamatu autor Kulle Raig on töötanud koos Lennart Merega ning võikski öelda, et see on teadlase, riigimehe ja Eesti Vabariigi presidendi portree sõbra silmade läbi. Lennart Meri nimega on seotud Eesti Vabariigi taasiseseisvumise pöördeline aeg, kuid ta on ka reisikirjade ja ajalooraamatute autor. Sari: Eestile elatud elud
