“Vikerkaare värvid”
Lennart Meri elu sõprade pilgu läbi. Raamatu autor Kulle Raig on töötanud koos Lennart Merega ning võikski öelda, et see on teadlase, riigimehe ja Eesti Vabariigi presidendi portree sõbra silmade läbi. Lennart Meri nimega on seotud Eesti Vabariigi taasiseseisvumise pöördeline aeg, kuid ta on ka reisikirjade ja ajalooraamatute autor.
“Vikerkaarmadu”
Austraalia põliselanike spirituaalsest rikkusest. Austraalia on maa, kus unelmateaeg – põlisasukate Suur Lugu on ikka veel käibel. Seda oskavad lugeda need, kes tunnevad salajast keelt. Unelmateaja võimsaim olend on vikerkaarmadu. Tema jälgedes reisime põliselanike maailma, nende lugude, sümbolite ja algkujude maailma, mis meenutavad meile meie endi vaimset ühtsust Maa ja ilmaruumiga. See on retk ka […]
“Viking. Sworn Brother”
In London in 1019, a few months have passed since Thorgils escaped the clutches of the Irish Church, only to find himself at the center of a capricious love affair with Aelfgifu—wife of Knut the Great, ruler of England, and one of the most powerful men of the Viking empire. As this passionate relationship between […]
“Vikont de Bragelonne ehk kümme aastat hiljem” I osa
D´Artagnan ja kolm musketäri tegutsevad jälle … D’Artagnan ja Athos, kumbki omal viisil ja erinevast strateegiast lähtudes ning seetõttu peadpööritavatesse seiklustesse sattudes, aitavad Inglismaa troonile hukatud kuninga Charles I poja Charles II. Athose rüütellikkus ja D´Artagnani ettevõtlikkus ja gaskoonlaslik kavalus teevad teoks võimatuna näiva …
“Vikont de Bragelonne ehk kümme aastat hiljem” IV osa
D’Artagnan ja kolm musketäri tegutsevad jälle … D´Artagnan, Aramis ja Porthos on kaasa kistud Louis XIV hiilgava õukonna elusse – mehed peavad duelle, naised sepitsevad intriige. Kuningasse armunud Louise de La Valliere’i kiusatakse taga ja vaeseke otsustab minna kloostrisse. Kuningas võitleb siiski vapralt oma armastuse nimel ja toob ta õukonda tagasi, väljendades nii avalikult oma […]
“Viktoriaanid”
19. sajandil toimusid maailmas suuremad muutused kui ühelgi varasemal ajastul: rahvuste ja ühiskondade korralduses, teadustes ja mitteusulises intellektuaalses arengus. Selle draama kesksed osatäitjad olid britid, kes mõtlesid välja nii kapitalismi kui ka imperialismi ning olid areneva maailma kõige rikkamad ja mõjukamad investorid. Selles mõttes sarnaneb kuninganna Victoria aegse Inglismaa positsioon tugevasti 20. sajandi lõpu Ameerika […]
“Vildaka homse kroonikad”
Orpheuse raamatukogu 41 Vene ulmekirjanik Lev Veršinin (1957) on eesti lugejatele tuntud eraldi raamatuna ilmunud lühiromaaniga “Kuninga tagasitulek” ja lühilooga “Viimne partii” kogumikust “Mardus. Halli hordi tulek” (mõlemad 2002). Teda on tunnustatud mitmete vene ulmeauhindade, aga ka Euroopa Ulmeühingu parima uustulnuka preemiaga 1994. aastal. Nende kaante vahel ilmub kirjaniku kaks vägagi eripalgelist lühiromaani. Kogumiku nimilugu […]
“Vili valmib nüüd Dakotas”
Sisukord: Ivar Lo-Johansson. Angela ja lill. Gunnarikarid. Sillaehitaja. Kvillinge ametiühing. Maatööliste pastor. Moonameeste streik. Moonamehe surm. Tõumära. Noad. Ametiuhkus. Kell. Täpiline pluus. Vili valmib nüüd Dakotas. Vahetus. Loomingu Raamatukogu 1959/21.
“Vilistaja metsas”
Sisukord Maa rajas tähtsa kontrolljaama asteroidile Y-3. Nüüd seistakse silmitsi uue, bioloogiliselt võimatu ohuga – inimesed muutuvad taimeks. Vilistajad metsas Kosmoselaev, mida juhib inimese aju, võib olla näide mehaanilisest perfektsusest. Kui see valmis tehti, sündis midagi ennenägematut: uus kummaline identiteet, keda kutsuti – Mr. Tähelaev Ta parandas kõike – kelli, külmkappe, videofone ja saatust. Aga […]
“Viljakogumine”
Saateks “Rabindranath Tagore´i elu on pikk unelm värvist ja laulust, ilust ja taevalikust andest, mille sarnast pole maailm iial varem tundnud,” kirjutas Tagore´i biograaf Shri Khanolkar. Küllap polnud ühelgi Tagore´i tollasel kaasmaalasel nii mitmekülgseid huvisid. Tagore kirjutas luuletusi, romaane, lühijutte, näidendeid, tegeles muusika ja kujutava kunstiga, koolihariduse ja filosoofiaga. Rabindranath Tagore (1861-1941) sündis Calcuttas jõuka […]
“Viljana, nahkoina, kapakalana. Talonpoikien maksamat kruununverot Suomessa vuosina 1539-1609”
1500-luvun verotuksen tutkiminen avaa näkökulman, ei vain kruunun ja talonpojan talouteen, vaan koko sen ajan yhteiskunnan ymmärtämiseen. Suvianna Seppälän tutkimuksessa tarkastellaan ensimäistä kertaa kymmenen läänin ja yli 100 pitäjän osalta veronkannon periaatteita ja käytäntöä. Tutkimuksessa keskitytään suomalisiin verotalonpoikiin ja heidän asemaansa osana Ruotsin kruununtaloutta. Mitä veronkantoyksiköitä käytettiin ja millä tuotteilla vero kruunulle maksettiin? 1600-luvun alussa […]
“Viljandi läbi aegade: kodulookirjanduse nimestik”
Kodulookirjanduse teemanimestik “Viljandi läbi aegade” ilmub Viljandi Keskraamatukogu väljaandel kodulinna 700. aastapäeva puhul. Nimestik on koostatud peaasjalikult keskraamatukogu fondi põhjal, muist andmeallikaist on kasutatud ainult Eesti NSV TA Fr. R. Kreutzwaldi nim. Kirjandusmuuseumi raamatukogu. Mõningaid materjale on saadud Viljandi Koduloomuuseumi raamatukogust. Nimestik ei pretendeeri ammendatusele. Vastavalt töö pealkirjale käsitletakse selles peamiselt Viljandi linna. Arvestades aga […]
“Viljandi ordulinnus ja Lossimäed läbi aja”
Sisukord – Jaak Pihlak / Saateks – Heiki Valk / Viljandi muinasaeg – Arvi Haak / Arheoloogia andmed Viljandi ordulinnuse kesk- ja varauusaja kohta – Juhan Kreem / Saksa ordu ja Viljandi linnus – Kaur Alttoa / Viljandi ordulinnuse arhitektuur – Ain-Andris Vislapuu / Viljandi Lossimäed kui puhkepiirkond – Kronoloogia – Kirjandus Viljandi Muuseumi toimetised […]
“Viljapuude ja marjapõõsaste kahjurid. Maheaedniku käsiraamat”
Viljapuudel ja marjapõõsastel sigib ja sagib arvukalt lülijalgseid. Nende hulgas on liike, kes satuvad oma elu ja tegevusega inimesega konflikti. Need tegelased kahjustavad puid ja põõsaid ning hävitada saagi. Selleks et vaenalsega edukalt võidelda, tuleb teda tunda. Seda reeglit silmas pidades toon lugeja ette kahjurid, kes võivad meile koduaias või metsas peavalu valmistada. Paljud neist […]
“Viltimine ja villa võlu”
Vilti on valmistatud juba tuhandeid aastaid ning on ka lihtne mõista miks: vildi valmistamine on läbinisti lihtne ja huvitav protsess. Viltimine ja villa võlu vastab viltimisel tekkivatele küsimustele ning enam kui 500 pilti ning illustratsiooni seletavad tegevusi. Autor Jorie Johnson juhendab sind tarvikute ja töövahendite valimisel, lihtsamate viltesemete tegemisel, ning erinevate töövõtete kombineerimisel, et tulemuseks […]
“Vinguv jalaluu. 10 ulmelugu Fr. R. Kreutzwaldi ainetel”
Uued ennemuistsed jutud Ulmeantoloogia Joel Jans / Tarkmees taskus Andrus Kivirähk / Puulased ja tohtlased Mann Loper / Tänulik Olevipoeg Siim Veskimees / Kuues Maa Maniakkide Tänav / Kuningatütre kingitus Indrek Hargla / Kahitud kuningatütre kingitus Mart Sander / Üksinduse allikas Jaagup Mahkra / Rõugutaja tütar Meelis Friedenthal / Vinguv jalaluu Indrek Hargla / Meristepidu […]
“Vinum et panis. Veini ja leiva motiiv 16.-20. sajandi kunstis”
Toit on loodusliku keskkonna (korilusest põllunduse ja aianduseni), majandusliku seisukorra (kehvast aganaleivast eksootilise luksusroogadeni), ühiskondliku mobiilsuse (sotsiaalsest allakäigust tõusiklikkuseni), religioossete tõekspidamiste (paastust lõikuspühani) ning füüsilise ja vaimse tervise (karskusest joomarluseni) näitaja, mille kaudu väljendatakse oma kohta maailmas. Söögi-joogi kaudu ei looda mitte ainult leibkondi, vaid ka ühendust külalisega, keda kostitades omaks võetakse. Toidukultuur on ühtaegu […]
“Violetta. Minu saladused, minu unistused”
Pärast aastatepikkust välismaal elamist sõidavad kuueteistaastane Violetta ja tema isa tagasi Buenos Airesesse. Violettal on kaasas lahutamatu päevik, kuhu ta paneb kirja kõik oma salajasemad mõtted ja tunded. Uues koolis leiab tüdruk uusi sõpru ja esimese armastuse. Üksildane ja algul arglikuna tunduv Violetta avastab muusikaõpingute käigus oma erakordse lauluande, mis aitab tema peidus olnud säraval […]
“Virantanaz. Vepsa eepos”
Selle eepose autor Nina Zaitseva sündis 1946. aastal Vologda pedagoogilise instituudi lõpetamist 1973. aastal jätkas ta teadustegevust Venemaa Karjala pealinnas Petroskois, kust temast küpses keeleteadlane ja filoloogiadoktor, kelle sulest on tänaseks ilmunud arvukalt erialaseid uurimusi vepsa keelest. Praegu töötab ta Venemaa Teaduste Akadeemia Karjala keele, kirjanduse ja ajaloo instituudi keeleteaduse sektori juhatajana. Ta on üks […]
