“Eesti looduse kannatuste aastad”
See on ühe põlvkonna manifest Eesti metsale. Loodan, et midagi nii sünget ei ole enam tulevikus vaja Eesti loodusest kirjutada. Eestis on rikkumata metsi alles 2%, rikkumata soid umbes 5%. XX sajand hävitas Eesti looduse. Mis põhjustas sellise katastroofi, mida me preagu rahvana sügavalt läbi elame? See raamat on läänemeresoomlase viimane karje uue maailmakorra künnisel. […]
“Eesti loodusharulduste kaitseks”
Haruldased looduobjektid on loodusteadusliku uurimistöö huviorbiidis olnud minevikus ja on seda ka tänapäeval. Veelgi elavamat huvi nende vastu on tundnud looduskaitse, mis harulduste (sealhulgas loodusmälestusmärkide) väljaselgitamisele ja säilitamisele pööras minevikus oma peatähelepanu. Kuigi looduskaitse tänapäevaprobleemid on hoopis laiema ulatusega ja esmajoones suunatud keskkonna kaitsele, pole huvi harulduste vastu lakanud ka meie päevil. Kõrgesti tsiviliseeritud maades […]
“Eesti looduslikud toidutaimed. Kasutamine 18. sajandist tänapäevani”
Läbi aegade on inimene saanud oma toidu teda ümbritsevast loodusest. Ka meie esivanemad on siin maal elades saanud kõigepealt põhitoidu ja hiljem leivakõrvase just loodusest. Kuigi potentsiaalselt söödavate taimede hulk on Eestis oluliselt suurem, on suuremal või vähemal määral toiduks kasutatud pea 200 siinses looduses leiduvat taimeliiki. Raamatu eesmärk on tuua lugejani praeguse Eesti territooriumil […]
“Eesti looduslood. Karu”
Sarja “Eesti looduslood” esimene raamat räägib köitvalt ja kaasahaaravalt karude elust. Tõestisündinud põnevad lood inimeste ja karude kohtumistest on põimitud huvitava teabega karudest. Raamat on silmaringi avardav, hariv ja meeleolukas lugemine nii väikestele kui suurtele loodusesõpradele. Raamatu autor Vahur Sepp on elupõline metsamees, jahimees, kalamees ja loodusretkede juht. Ta on värvikas jutuvestja, kelle teadmistepagas loomade […]
“Eesti luule antoloogia. 1-4 osa. 4 raamatut”
Sõnarine – neli köidet Neljaköitelise antoloogia 1. köite luuletajad on tegutsenud XVII, XVIII ja XIX sajandil või jõudnud XX sajandi kahel esimesel kümnendil arvestatavate loominguliste tulemusteni. Valik algab 1637.a ilmunud esimese eestikeelse luuletusega ja sisaldab poolsada autorit, kelle hulgas on eesti luule arengut määranud nimed K.J. Peterson, F.R. Faehlmann, F.R Kreutzwald, L. Koidula, M. Veske, […]
“Eesti luuleaasta ´87”
“Eesti luuleaasta ´87” (ELA ´87) on aasta parima luuletuse antoloogia (autorite endi valikul). Seekordne kogumik pakub luulet 63 erinevalt luuletajalt, sealhulgas Juan Ramon Jimeneze kolme luuletuse tõlked Ain Kaalepilt ning rubriigis “Kirjandusloolist” Enn Uibo seniavaldamata luulet.
“Eesti luulet läbi aegade”
Ajast aega. Kogumikust leiate valiku vanu ja uuemaid luuletusi eesti luuleloost. See ei ole kõikehõlmav eesti luule antoloogia, vaid raamatutäis eestlastele armsaid ja olulisi luuletusi. Paljud vanemad tekstid on saanud peaaegu rahvalauludeks, ka uuemaid luuletusi on viisistatud. Olgu need luuletused teile meenutamiseks ja pakkugu äratundmisrõõmu! Koostanud Marika Vingissaar. Luuletajateks: Kristjan Jaak Peterson, Karl Eduard Malm, […]
“Eesti lüürika I&II. 2 raamatut”
Valimik Kr. J. Petersonist tänapäevani Koostanud Arvo Mägi Valimikku on katsutud koguda elavat ja kunstiliselt küpset eesti lüürikat, hoolimata luuletajate kirjandusloolisest positsioonist või poliitilisest maailmavaatest. Antoloogiast on seejuures välja jäetud rida luuletusi, mis lauldavate lauludena nagunii populaarseks saanud. Kuna koostajal olude tõttu pole õnnestunud kogu eesti lüürikat uuesti üle lugeda, on tõenäoline, et valimikust on […]
“Eesti maa maitsed (ja mõned vetelt ka)”
IRL ajab Eesti asja igal pool ja kogu aeg. Selles raamatus heidame pilgu Eesti maitsetele. Peatähelepanu ei ole mitte traditsioonilistel maitsetel, vaid pigem headel toiduainetel, mida meie kodumaa pakub. Olgu need retseptid inspiratsiooniks igaühele, kes soovib senisest põnevamal viisil kasutada oma koduaia võimalusi ning leida turu- või poeriiulikraamile uusi ja põnevaid rakendusi. Et traditsioonid ära […]
“Eesti maal”
Rohkete piltidega kunstiraamat. (Paberkaaned kulunud, seljalt natukene katki)
“Eesti maast ja rahvast. Maailmasõjast maailmasõjani.”
“Eesti maast ja rahvast” jälgib meie ajalugu aegade hämarusest 20. sajandi alguseni, täpsemalt Esimese maailmasõjani. See on põhjalik ja süstemaatiline ajalookäsitlus, kus on kasutatud mitmeid seniavaldamata uurimistulemusi. Rikkalikult fotode, kaartide ja skeemidega illustreeritud raamat on mõeldud kõigile ajaloohuvilistele, kuid ennekõike õpetajatele, üliõpilastele ja vanemate klasside õpilastele. (tegemist on mahakantud raamatukogu raamatuga, raamatus on ka allajoonimisi)
“Eesti maitsed”
Eestimaa on põnev ja mitmekesine. Siin leidub nii avastamist ootavaid huvitavaid paiku kui ka igale maanurgale omaseid traditsioone. Selle raamatu autorid läbisid oma avastusretkel üle 5000 kilomeetri Eestimaa teedel, põigates sisse kümnetesse küladesse ja taludesse ning tutvudes sealse eluoluga. Elamused, mida nad teekonnal kogesid, on koos rohkete fotodega koondatud nende kaante vahele. Eeskätt on see […]
“Eesti majanduse konkurentsivõime”
Konkurentsivõime majandussubjekti oskus, huvide vastuoludest hoolimata, teistega võimalikult edukalt koos eksisteerida. Konkurentsivõime kolm astet on ellujäämisvõime, arenguvõime ja edukus. Riigi konkurentsivõime tagab kahel esimesel tasandil kohanemisvõime paratamatult muutuvates majandustingimustes. Edukuse seisukohalt saab konkurentsivõimet hinnata maailmaturul läbilöögivõimega ja liikuvate tootmistegurite ligitõmbamisega atraktiivsuse kaudu. Riigi konkurentsivõime üldnäitajaks on arenguedu, mida võib mõista kui võimet tagada ühiskonnaliikmete maksimaalne […]
“Eesti mees Vene kroonus”
Kogumiku “Eesti mees Vene kroonus” teine täiendatud ja parandatud väljaanne koondab valiku Tõnu Tannbergi eri aegadel kirjutatud uurimusi, mis on pühendatud sõjaväekohustuse ajaloole Balti kubermangudes. Esimeses osas on üldisemad käsitlused Eesti ala Vene impeeriumi sõjaväesüsteemi kaasamisest. Teine osa sisaldab detailsemaid uurimusi maakaitseväe loomisest, Krimmi sõja mõjust Balti kubermangudele ja I maailmasõja puhkemisega kaasnenud mobilisatsioonidest. Kolmas […]
“Eesti mehed läbi sõdade”
Eesti sõjamehe ajalugu on olnud väga kirju ja huvitav. Võidelda on tulnud nii oma vabaduse eest kui ka võõra valitseja tundmatute eesmärkide nimel. Käesolev raamat oma illustratsioonidega annab lühiülevaate sellest, kuidas on eesti sõjamees eri ajastutel välja näinud, milline on olnud tema relvastus ja riietus. Raamatus on kajastatud peamiselt neid sõjalisi sündmusi, mis on aset […]
“Eesti Mereakadeemia toimetised nr 2 / 2005”
Sisukord – Sirje Keevallik. Saateks – Ain Eidast ja Allan Kivi. Laevade erinevate soetamisviiside kommertstingimuste võrdlev analüüs – Taavo Asuja ja Ain Eidast. Saaremaa sadamate majanduslik-regionaalpoliitiline tähtsus ja arenguperspektiivid – Aare-Maldus Uustalu. Meri on mereriigi majanduskasvu eeldus – Kaarel Orviku. Rannikualade ratsionaalsest kasutamisest – Urmas Lips. Eesti rannikumere looduslikud tüübid ja veekvaliteedi klassid – Sirje […]
“Eesti merenduse ajalugu I osa”
Eesti merenduse ajalugu on saanud raamatuks. Koguteose I köide käsitleb selle olulisi teetähiseid alates esiajaloost kuni 1940. aastani. Raamatu I osas annavad Jüri Vassiljev, Aivar Kriiska, Marika Mägi ja Kristin Ilves ülevaate Läänemere arengust ja meresõidu algusajast, mis hõlmab kivi-, raua- ja pronksiaega, sh saagadest tuntuks saanud viikingiperioodi. Merenduse edasist arengut, eriti Hansa aega kuni […]
“Eesti mereröövlid”
Mereröövlid ehk piraadid on andnud ohtralt ainest paljudele kirjanikele ja filmitegijatele. Kas te aga teate, et eestlastelgi on oma mererööviminevik? Tõsi, mitte just avamerel, pigem rannarööviga seoses. Rannaõigus ehk karile või madalikule jooksnud laevade rüüstamine oli randlaste elatusallikaks palju aastasadu. See raamat räägibki nii rand- kui ka mereröövlitest – kõik seotud Eesti ja Läänemerega. Ajaloolistele […]
“Eesti merevägi Vabadussõjas 1918-1920”
Raamat toob lugejateni ajalookirjutuses senini teenimatult vähe tähelepanu pälvinud Eesti mereväe tegevuse Vabadussõja aastatel 1918–1920. Päris sõja alguses piisanuks ehk vaid paari suurema Nõukogude sõjalaeva ilmumisest Tallinna reidile ja oma relvajõude alles looma asunud noor riik oleks võinud kokku variseda. Õnneks jõudis just siis kiirelt appi Briti kergeeskaader. Juba jaanuaris 1919 alanud vastupealetungist, kuni sõja […]
