“Eesti pühade maitsed (sobivad argipäeva ka)”
Siin raamatus pole võetud sihiks kopeerida meie esivanemate menüüd ega toitumistava. Pühademeeleolu ei ole museaal. Kõige olulisemad on pühad ise, nende tähendus. Võtke endale aega, valmistage üks maitsev roog, istuge laua taha ja arutage pereringis, mis on need asjad, mis teile tegelikult olulised on. Mis on püha?
“Eesti raamatukunsti teke ja areng”
Annab ülevaate eesti raamatu välise külje arengust, alustades esimestest trükiväljaannetest kuni nõukogude perioodini. Uurimuse põhialuseks on aastad 1920-40, millal mitme maa graafika ja raamatukunsti kogemusi ühendades kujunes täiesti rahvuspärane eesti raamatugraafika. Vaadeldakse eesti raamatukunsti mitmesuguseid suunitlusi jutustavast realismist kubismi ja konstruktivismini, antakse ülevaade kogu tolleaegsest raamatukunstnikkonnast. Teos on rikkalikult illustreeritud vastava näidismaterjaliga.
“Eesti rahva ajalugu” 14 vihikut
“Eesti rahva ajalugu” oli 1932–1935 Tartus ilmunud populaarteaduslik koguteos Eesti ajaloost. Teose kirjastas Loodus. Teose toimetajad olid Juhan Libe, August Oinas, Hendrik Sepp ja Juhan Vasar. Teosest ilmus 14 vihku, ilmumata jäi viimane, 15. vihk.
“Eesti rahva ajaraamat”
“Eesti rahva ajaraamat” esitab autor eesti rahva elukäigus juhtunud sündmusi nende kronoloogilis-kroonikalises järjestuses.
“Eesti rahva ennemuistsed jutud”
Ennemuistsed jutud on koduta loomade sarnased, kelle sündimise paik mõnikord teadmata on, kes siiski igal maal ja kõigi rahvasugude keskel elavad, ja ehk küll esiotsa kui võõrad sinna tulnud, aegmööda sealse rahva kombeid ja viise mööda endid kujundavad, nagu oleksid nad praeguses paigas sündinud ja maast-madalast üles kasvanud. Meie päevil, kus vanu jutte mitmelt maalt […]
“Eesti rahva ennemuistsed jutud”
Ennemuistsed jutud on koduta loomade sarnased, kelle sündimise paik mõnikord teadmata on, kes siiski igal maal ja kõigi rahvasugude keskel elavad, ja ehk küll esiotsa kui võõrad sinna tulnud, aegmööda sealse rahva kombeid ja viise mööda endid kujundavad, nagu oleksid nad praeguses paigas sündinud ja maast-madalast üles kasvanud. Meie päevil, kus vanu jutte mitmelt maalt […]
“Eesti rahva haridusejärg muistse iseseisvuse ja ordu ajal”
Töid antropoloogilise ja etnolingvistika vallast. Nr 4. Koostanud ja toimetanud Urmas Sutrop. Sisukord: Villem Reiman “Eestimaa”. Villem Reiman “Eesti muinasusk”. Villem Reiman “Eesti rahva haridusejärg iseseisvuse aja lõpul”. Villem Reimani kasutatud kirjandust (koostanud Mare Pikkel). Friedrich Amelung “Eesti rahvahariduse algus”. I: Eesti rahva kultuuriolud 15. sajandi keskpaigani. II: ja III: Eesti rahva kultuuriolud 15. sajandi […]
“Eesti rahva kannatuste aasta”
Eesti rahvast on kogu tema ajaloo kestel ähvardanud hädaoht idast. Iga kord, kui eestlaste maale tungis vaenlane Sarmaatia lagendikelt, käisid sellega kaasas tapmised, piinamised, küüditamised, laastamised ja põletamised. Eestlaste maa pidi sageli jooma oma laste verd ja pisaraid. Nagu kõnelevad kroonikad, ei olnud peale idast tulnud vaenlase rüüsteretki enam kuulda isegi koerte haukumist ega kuke […]
“Eesti rahva kannatuste aastad Siberis”
On möödunud üle 70 aasta 14. juuni 1941. aasta stalinistliku genotsiidi kuritegudest, mis hävitas mitme põlvkonna elutöö ning tuhandete elud ja kodud. Selle raamatu kaante vahele on koondatud eelmise sajandi esimesel poolel sündinud eestlaste traagilised elulood. Köite esimeses osas sisalduvad kaasmaalaste ja nende perede mälestused, kel tuli sunniviisiline Siberi-teekond kaks või enamgi korda läbi teha. […]
“Eesti rahva kultuuripüüdlused ühe inimpõlve vältel”
Eesti rahvusliku liikumise tegelane, arst ja riiginõunik HEINRICH ROSENTHAL sündis 7. juulil 1846 Tartus saksastunud eestlasest rätsepmeistri pojana. Ta abiellus Johann Voldemar Jannseni tütre Eugeniega ja pöördus ilmselt just tänu sellele tagasi eesti rahva rüppe. Rosenthal õppis Tartu kreisikoolis ja gümnaasiumis, lõpetas 1971.a Tartu ülikooli arstiteaduskonna, oli õpingute ajal ka eesti üliõpilaste koondajaid ja Eesti […]
“Eesti rahva lühiajalugu”
Eessõna Ei ole ehk ülearune värskendada meie vanema generatsiooni mälu ajalooigavikku läinud sündmuste suhtes ja ühtlasi anda noorematele põlvedele kokkuvõte eesti rahva ajaloost, millest neil ei ole palju aimu. Vabariigiaegne kirjavara sel teemal jäi puudulikuks, kuna punane laviin maa varakult anastas, nõukogudeaegne Eestimaal kirjapandud ajalugu on võltsitud ning pagulaseski on ajaloovõhikud tihtipeale ühekülgselt leidnud olevat […]
“Eesti rahva rõiva ilu”
Kaunis fotoalbum Eesti rahvarõiva ilust. Fotodel olevad inimesed on pildistatud 20. sajandi viimastel aastatel, seljas rõivad, mille sarnaseid kandsid meie esivanemad 100-200 aastat tagasi. Raamatus on sissejuhatus Eesti rahvarõivaste traditsiooni kohta ja vanasõnu erinevatest piirkondades. Ilus kingitus igaühele, kes Eesti ja eestlaste vastu huvi tunneb.
“Eesti rahvakalender II”
Väljaanne sisaldab kommenteeritud folkloristlikke tekste rahvakalendri kombestiku kohta kevadisest pööripäevast kuni jüripäevani. Mitmesse tõekspidamiste kihistusse kuuluvad pärimused märgivad rahva praktilist meelt looduse jälgimisel ja maagilisel mõjutamisel (ilmaennustamine loodusnähtusi appi võttes, taotlus saada suuremaid viljasaake või karjaõnne jne).
“Eesti rahvakooli ja pedagoogika ajalugu. I-II osa. 2 raamatut”
Eellugu ja algus kuni Põhjasõjani Kaheksateistkümnes sajand (Raamatu esilehel on eelmise omaniku nimi)
“Eesti rahvalaulud. IV köide”
Antoloogia. Üldiseloomustavat rahvalaulust ja selle kogumisest. Tüübikommentaar. Vähetuntud ja haruldaste sõnade seletus. Registrid.
“Eesti rahvaluule ülevaade”
Raamat püüab anda esimese ulatuslikuma käsitluse eesti rahva suulise poeetilise loomingu tähtsamatest liikidest. Teos on mõeldud kõigepealt laiale üldsusele, et tutvustada ja selgitada meie väga rikkalikku rahvaluulelist pärandit, näidata selle ideelist ja kunstilist väärtust ning tõsta esile selle suurt mõju ja tähtsust meie rahva ajaloo mitmesugustele etappidele.
“Eesti rahvanaljandid. Mõis ja kirik”
Naljandid moodustavad eesti rahvaluules ulatusliku ja olulise tähtsusega liigi. Need on peamiselt lühivormilised humoristlikud ja satiirilised jutud, mille peaülesandeks on mitmesuguste elunähtuste, eri kihtidesse ja kohtadesse kuuluvate inimeste ja nende vahekordade koomilise valgusse asetamisega tekitada kuulajais lõbusat meeleolu, välja kutsuda nende naeru. Koomiliseks võib aga saada Tšernõševski sõnu kasutades “kõik, mis esineb inimeses äpardunult, ebasobivalt… […]
“Eesti rahvas ja stalinlus”
Raamatus analüüsitakse nõukogude võimu rahvuspoliitika olemust, selle muutumist totalitaarseks ja inimvaenulikuks. Käsitletakse rahvuslikku arengut ja selle taset Eestis enne 1940. aastat, mil stalinlus seda lõhkuma hakkas. Vaadeldakse eesti rahva võitlust enesesäilitamise eest järgnenud aastakümnetel, ning rahvusvaheliste suhete probleeme.
