“Eesti ohvitser Euroopas. Hispaania 1937-1939”
Vabariigivastane riigipööre algas Hispaania Maroko garnisonides 17. juulil 1936. Vastasseis vasakpoolsed (tsentristidest kommunistide-anarhistideni) versus parempoolsed (rahvuslased, konservatiivid, katoliku kirik) tõukas Hispaania verisesse kodusõtta. Septembris 1936 sõlmiti Londonis rahvusvaheline kokkulepe, millega keelustati relvade ja vabatahtlike transiit Hispaaniasse. Londoni komitee ülesandeks sai korraldada liikuv kontroll Hispaania maa- ja merepiiril, mis algas kevadtalvel 1937. Eestist osales aprillist 1937 […]
“Eesti ohvitser Saksamaal ja Ungaris 1936-1940”
Kolmas raamat teemal „Eesti ohvitser Euroopas“ keskendub 1930. aastate Saksamaale ja Ungarile. 1936. aasta suvel saabus Berliini esimene Ilmasõja-järgne Eesti sõjaväeatašee kolonel Ludvig Jakobsen. 1939. aastal esindas Eesti riiki Adolf Hitleri 50. sünnipäeval Berliinis Sõjavägede Staabi ülem kindralleitnant Nikolai Reek. Eestile tarnitavate õhutõrjerelvade ja nende seadmete valmimisel Saksamaal hoidsid silma peal kaptenid Karl Viil ja […]
“Eesti ohvitserid ja sõjandustegelased. IV kogumik”
Siinses raamatus on valik Eesti ohvitseride elulugusid mitmest generatsioonist – ohvitsere I maailmasõjast ja Vabadussõja lahinguist; ohvitser II maailmasõjast ja sellega kaasnenud meeleheitlikust võitlusest Eesti Vabariigi säilitamise eest; ohvitsere vabast Kanadast ja uue Eesti piirivalvest. Neile lisaks ka üks Naiskodukaitse tegelane, kaks sõjakirjaniku ja mõned aatemehed, kes Eesti militaarias suuri ja silmipaistvaid asju korda on […]
“Eesti õistaimi”
Populaarteaduslik väljaanne tutvustab enamikku meil kasvavaid õistaimi. Antakse nende üldiseloomustus, juhitakse tähelepanu iseloomulikele eraldamistunnustele. Tutvustatakse ka taimede kasutamisvõimalusi ja rahvapäraseid nimesid. Teos on rikkalikult illustreeritud. Mõeldud kõigile loodusesõpradele, bioloogiaõpetajaile ja õpilastele. Raamatu materjali saavad oma õpinguis kasutada ka EPA üliõpilased.
“Eesti oligarhia. Oligarhide ja poliitdoonorite väljakujunemine taasiseseisvunud Eestis”
Eesti oligarhid kujunesid välja 1990ndate alguses, kui misjonäriasendis miljonäriks ei saadud. Raha tehti metalliga ja naftaga, börsil ja erastamisega. Julge hundi rind võis olla rasvane, aga võis olla ka haavleid täis. Sõna oligarhia pärineb kreeka keelest ja tähendab “väheste valitsust” – valitsemisvormi, kus võim on koondunud väikese rühma inimeste kätte. Oligarh on ladviku liige, kes […]
“Eesti Olümpiakomitee 75”
Eesti spordi ajalugu on erinevatel aegadel talletanud paljud erinevad tegijad kõikvõimalikes vormides. Meie spordi tipmist osa – olüümpiaajalugu – on seni käsitletud peamiselt ühe kandi pealt ehk seoses olümpiamängudega. Ent olümpialiikumine pole ainult olümpiamängud, need on vaid osa globaalsest, enamikku maid ja rahvaid haaravast protsessist. See oli peamine põhjus raamatu väljaandmiseks – rääkida kolmveerandsaja aasta […]
“Eesti olümpiamedalivõitjad 1912-2006”
Siit raamatust leiate 72 lugu ja meenutust Eestile ning eestlaste võidetud olümpiamedalitest. Täpselt nii palju on Eesti Olümpiakomitee poolt omaks tunnistatud medaleid toonud suve- ja talimängudelt aastatel 1912-2006. Nende seas on värskeid meenutusi nii viimasest, kuldsest Torino taliolümpiast kui ka ajahambas tuhmuma kippuvaid hetki omariikluse esimestest spordiaastatest, nii kõigile teada-tuntud olümpiasangareid kui ka unustatud sporditähti, […]
“Eesti orienteerumise sünd ja hiilgeaastad 1959-1970”
Sport tervikuna ning üksikud spordialad eraldi kuuluvad lahutamatult iga maa ja rahva kultuuri juurde. Seetõttu vajab ka Eesti sport oma kirjapandud ajalugu alates algaegadest kuni tänapäevani, lugusid oma spordikangelastest.
“Eesti ortograafia”
Sisukord: Täheortograafia; Algustäheortograafia; Kokku- ja lahkukirjutamine; Lühendamine; Numbrite kirjutamine; Kirjavahemärgid.
“Eesti ortograafia”
Oma- ja võõrsõnade õigekiri. Suure algustähe kasutamine. Kokku- ja lahkukirjutamine. Lühendamine. Numbrite kirjutamine. Kirjavahemärgid. Kõik see, millega eesti keele kirjutajail võib raskusi olla. Õppuritele ja õpetajatele, sekretäridele ja toimetajatele, kõigile, kel on tarvis eesti keelt õigesti kirjutada.
“Eesti oskuskeel”
Raamatus käsitletakse üldkeele, oskuskeele ja oskussõnavara vahekordi, analüüsitakse termini mõistet, tema tähenduslikke ja vormilisi iseärasusi, moodustusviise ning nõudeid terminile, selgitatakse terminisüsteemi ehitust ning oskuskeelekorralduse, sealhulgas oskussõnavara standartiseerimise olukorda ja probleeme. Käsiraamat on mõeldud eelkõige neile, kel tuleb tegelda eestikeelse terminoloogia loomise või korrastamisega mis tahes erialal, kuid on huvipakkuv ka lingvistidele ja ajakirjanikele ning üldse […]
“Eesti pagulaskirjandus. Collegium Litterarum 5”
Näitekirjandus. 1944-1992 Muutused Eesti ühiskonnas 1980-ndate aastate lõpus lõid võimaluse käsitleda seni nii lugejate kui uurijate eest raamatukogude kinnistesse fondidesse suletud pagulaskirjandust. Eesti kirjanduse selle osa laialdasema ning süvendatuma uurimse algust tähistas kirjandusteadlaste omaalgatuslik teaduskonverents detsembris 1987, millega märgiti Karl Ristikivi 75. sünniaastapäeva. Järgmisel, 1988. aastal moodustus Kultuurifondi juures väliseesti kirjanduse töörühm, kuhu koondusid kirjandusteadlased […]
“Eesti pagulaskirjandus. Collegium Litterarum 6”
Luule. 1944-1992. Muutused Eesti ühiskonnas 1980-ndate aastate lõpus lõid võimaluse käsitleda seni nii lugejate kui uurijate eest raamatukogude kinnistesse fondidesse suletud pagulaskirjandust. Eesti kirjanduse selle osa laialdasema ning süvendatuma uurimse algust tähistas kirjandusteadlaste omaalgatuslik teaduskonverents detsembris 1987, millega märgiti Karl Ristikivi 75. sünniaastapäeva. Järgmisel, 1988. aastal moodustus Kultuurifondi juures väliseesti kirjanduse töörühm, kuhu koondusid kirjandusteadlased […]
“Eesti pargid 1”
Eesti pargipärand on väga rikkalik. Valdava osa sellest moodustavad vanad mõisapargid, kuid mitte ainult. Oluline on linnaparkide, aga ka kiriku-, kabeli- ja isegi taluparkide osa. Paljud pargid on tänu neis leiduvatele loodusväärtustele looduskaitse all või kui arhitektuuri- ja ajaloomälestised muinsuskaitse all. See raamat käsitlebki meie kaitsealuseid parke, mida on veidi üle 400 ja mis üldistatult […]
“Eesti piiblitõlke ajalugu. Esimestest katsetest kuni 1999. aastani”
… See raamat on eesti kirjakeele kujunemisest ja eesti kultuuri arenguloost läbi piiblitõlke vaatenurga. See on mõtisklus kultuurist ja kultuurilisest identiteedist, pilt vaidlustest eesti kirjakeele vormimisel, pilt eesti koolist ning samuti ajaloost üldse. Viimasest mitte sündmuste kiretu ahela kirjeldusena, vaid eelkõige ajaloo keerdkäikude mõjust ühe rahva kujunemisloos… – Jüri Engelbrecht
“Eesti pildis ja sõnas”
Käesolev raamat jutustab maast, mis oli asustatud juba 8000 aastat enne Kristuse sündi. Taganeva mannerjää kannul, aastatuhandetel, kui Vahemere kallastel tekkisid euroopaliku kultuuri antiiksed eelkäijad, elasid siin inimesed, kelle elukorraldusest kõnelevad haruldased arheoloogilised leiud ja kes kuulusid Euroopa ühe vanima rahvatõu hulka. Siit pärinevad meresõitjad, kes sooritasid retki kuni Põhjamereni ja Atlandi rannikuni umbes samal […]
“Eesti politsei loomine ja areng 1918-1940”
See raamat on Eesti esimese iseseisvusaja politseist. Rahvasuus räägitakse temast tänapäeval lausa legende. Kas neil juttudel on tõepõhi all? Otsustagu lugeja ise. Raamat on kirjutatud ajaloodokumentide põhjal ja illustreeritud fotodega. Raamatu autor, Läänemaalt pärit Mai Krikk on sündinud 1946. aastal Tallinnas. 1965 lõpetas Lihula keskkooli, 1971 Tartu ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna. Ajalookandidaat 1978. Eesti politsei ajaloo uurimisega […]
“Eesti põllumajandusentsüklopeedia 1 köide”
“Eesti põllumajandusentsüklopeedia” ilmumistee on olnud pikk, keeruline ka katkendlikki. Esimest korda asuti põllumajanduslikku teatmeteost kokku seadma 1935. a. 1938 ilmus kirjastusühisuse “Agronoom” väljaandel esimene vihk “Põllumajanduslikust entsüklopeediast”, kokku jõudis neid lugeja kätte kolm (viimane vihk lõppes artikliga “istuti”). Saksa okupatsiooni ajal püüti tööd jätkata, kuid katse ebaõnnestus. Ürituse eestvõtjaks ja vedajaks olnud dots. Jaan Metsa […]
“Eesti põrgute lood. Põrgu pärimuses ja maastikul”
Eesti maastikku ilmestavad paljud kaunid paigad, kus paljandub liiva- või paekivi, millesse loodus on rajanud salapärased koopad. Neis põrgute või põrguhaudadena tuntud koobastes, mis näivad olevat kui sissepääsud allilma ehk põrgusse, elavad rahvapärimuse kohaselt vanapaganad. Muljet avaldavad põrgukoopad-grotid on olnud ka suurejooneliste mõisaparkide ehteks, paljud koopad on pakkunud inimestele pelgupaika segastel sõjaaegadel, samuti on neid […]
“Eesti pseudonüümide leksikon 1821-1900” I osa
Käesolev väljaanne on Eesti TA F. R. Kreutzwaldi nim. Kirjandusmuuseumi poolt kavandatud universaalse “Eesti pesudonüümide leksikonid” 1. köide. See sisaldab aastatel 1821-1900 eestikeelses kirjavaras eesti autorite poolt kasutatud pseudonüümide lahendusi. Eessõnas selgitatakse mõiste “eesti pseudonüüm” sisu ning antakse üldiseloomustus pseudonüümikasutusest XIX saj. eestikeelsetes raamatutes ja perioodikas.
