“Eesti välispoliitika Balti suund 1926-1934”
… I maailmasõja järel tekkinud Balti riikide välispoliitikas avanes oma julgeoleku ja iseseisvuse kaitsmiseks kolm peamist perspektiivi. Esiteks oli võimalus kuulutada end neutraalseks ja vältida kohustavaid liidulepinguid. Neutraliteeti andis seejuures mõista kui kogu Baltikumi seisundit või kui iga riigi eraasja. Teiseks loodeti toetuda Rahvasteliidule s.t. eeskätt Inglismaale ja Prantsusmaale, kes võistlesid mõju pärast Baltikumis, kuid […]
“Eesti vanasõnad I-IV. 4 raamatut.”
1. Raamat Sisukord Eessõna Lühendid – Trükiallikate lühendid – A. Th. Helle 1739. a. piibli raamatute lühendid Kasutatud käsikirjalised allikad koos lühenditega Kohanimede lühendid Muud lühendid Sissejuhatus I. Väljaande koostamisloost II. Problemaatikat 1. Valiku probleemid 1.1. Folkloor või mittefolkloor: tekstide autentsus, suhted kirjandusega 1.2. Vanasõna või muu folkloor: suhted teiste liikidega 1.3. Valik tüübi tasemel: […]
“Eesti vanasõnad I-V. 5 raamatut.”
1. Raamat Sisukord Eessõna Lühendid – Trükiallikate lühendid – A. Th. Helle 1739. a. piibli raamatute lühendid Kasutatud käsikirjalised allikad koos lühenditega Kohanimede lühendid Muud lühendid Sissejuhatus I. Väljaande koostamisloost II. Problemaatikat 1. Valiku probleemid 1.1. Folkloor või mittefolkloor: tekstide autentsus, suhted kirjandusega 1.2. Vanasõna või muu folkloor: suhted teiste liikidega 1.3. Valik tüübi tasemel: […]
“Eesti vanasõnad”
Igal pool head, kodu kõige parem. Inimese nägu ununeb, teod ei unune. Kuri mees vananeb paremaks, kuri naine pahemaks. Tee head ehk tee kurja, ikka teed iseenesele. Vana inimest õpetada niisama kui surnut arstida. Olgu kas kaks suitsu suus, poiss jääb ikka poisiks. Rikas elab, kuidas tahab, vaene, kuidas võib. Mis keegi teab, see ei […]
“Eesti Wabariigi soomusvägi 1918-1941”
Aastal 2018 saab koos Eesti Vabariigiga 100-aastaseks ka meie soomusvägi. Eesti soomusvägi sündis Vabadussõja alates soomusrongide ja soomusautodena, mis suurelt osalt ehitati meil kohapeal. Just soomusrongid olid meie põhilöögijõuks Vabadussõjas; järgnenud rahuajal lisandusid neile ja soomusautodele ka tankid ning tanketid. Kõigest neist soomusrongidest ja meie sõjaväe soomusmasinaist, aga ka tuntuimaist soomusronglastest ja teistest soomusväelastest meie […]
“Eesti-, liivi- ja kuramaalased Euroopa ülikoolides 1561–1798”
SCRIPTA ARCHIVI HISTORICI ESTONIAE Uurimus on valminud ETF grandiprojekti nr 3623 ja ETKN projekti nr 0362484/Bs03 toetusel ning kaalukamat osa allikandmete kogumise reisidest toetas sihtasutus Volkswagenstiftung.
“Eesti-Haginsk”
Küla: inimesed ja saatused See raamat on nende eestlaste elust ja saatusest, kes rändasid välja kodumaalt ja asustasid Põhja-Kaukaasias Eesti-Haginski küla. Mööduv sajand, täis põnevust, vaenu, julmusi, suuri ja väiksemaid sõdu, ei hävitanud mitte ainult lootusi paremale elule, vaid ka rohkesti elusid. Tuli aeg, mil majandust hakkas suunama poliitika, mitte inimese ja rahva töökus ja […]
“Eesti-hiina põhisõnavara sõnastik”
„Eesti keele põhisõnavara sõnastiku“ (2014) alusel koostanud Gao Jingyi. Esimeses eesti-hiina sõnastikus on üle 5000 eesti keele olulisemat sõna, mis on seletatud lihtsas keeles. Hiina vaste on antud iga sõnatähenduse juures. Sõnastik aitab eesti keelt õppivatel hiinlastel, nii algajatel kui ka edasijõudnud keeleõppijatel eesti keeles õigesti rääkida ja kirjutada. Sõnastik aitab ka hiina keele huvilistel […]
“Eesti-hispaania sõnaraamat”
Sõnaraamat põhineb 1994. aastal ilmunud Kaarel Peerna «Eesti-hispaania sõnaraamatul», mida on käesolevas väljaandes täiendatud ja parandatud. Sõnaraamat sisaldab umbes 50 000 märksõna nii eesti kirja- kui ka kõnekeele sõnavarast. Võrreldes sõnaraamatu eelmise väljaandega, on välja jäetud vananenud või vähe kasutatavad märksõnad ja lisatud palju uusi märksõna, mis on nüüdisaegses eesti keeles laialt kasutusel. Hispaaniakeelsete vastete […]
“Eesti-inglise-vene-saksa infosõnastik”
Sõnastikus on esitatud umbes 2800 informatsiooniala märksõna, mis hõlmavad selle alles noore teadusala kõiki valdkondi. Eestikeelsed oskussõnad on varustatud sisuseletustega. Raamatu lõpus on esitatud inglis-, saksa- ja venekeelsed registrid ning selgitavad lisad. Sõnastik on mõeldud teadustöötajaile, ettevõtete juhtidele ja spetsialistidele ning laiemale informaatikahuviliste ringkonnale, nagu üliõpilased, tõlkijad jt.
“Eesti-leedu vestmik”
Leedu keel on Leedu Vabariigi riigikeel ja emakeelena kasutab seda tänapäeval ligikaudu 3,5 miljonit leedulast, põhiliselt Leedus. Lisaks sellele leidub rääkijaid veel 41 riigis, kus aktiivselt tegutsevad pagulaste ja viimasel ajal välismaale väljarändajate loodud leedulaste ühendused oma leedukeelsete koolidega. Leedu keel on üks vanemaid keeli Euroopas. See on balti keelte idarühma kuuluv indoeuroopa keel. Lisaks […]
“Eesti-prantsuse sõnaraamat”
ligi 15 000 mahukat sõnaartiklit 496 lk uusimat keelekasutust kajastav üldkeelesõnaraamat igapäevaseks suhtlemiseks vajalikud sõnad ja väljendid rohkesti praktilisi kasutusnäiteid lihtne ja kasutajasõbralik ülesehitus lisaosas: prantsuskeelsed põhi- ja järgarvud, levinumad lühendid, riikide, rahvaste ja keelte nimetused, prantsuse tegusõnatüüpide tabel
“Eesti-saksa sõnaraamat”
Juba pikemat aega on laiades ringkondades tuntud puudust eesti-võõrkeelsetest sõnaraamatutest. Käesolev sõnaraamat püüab kõrvaldada seda puudust saksa keele alal. Sõnaraamat koosneb järgmistest osadest: 1. eessõna, 2. juhendid sõnaraamatu tarvitamiseks, 3. eesti tähestik, 4. sõnaraamatus kasutatud lühendite nimestik, 5. foneetilise transkriptsiooni märgid ja nende eestikeelsed vasted, 6. sõnastik, 7. geograafilisi nimetusi, 8. tugevate ja ebareeglipäraste verbide […]
“Eesti-vene sõnaraamat”
9., parandatud trükk Sõnaraamatus on umbes 50 000 igapäeva- ja oskussõna. Esitatakse ka lühiülevaade vene keele grammatikast, juhised eesti nimede kirjutamise kohta vene keeles, vene nimede kirjutamise kohta eesti keeles ning valik kasutatavamaid geograafilisi ja administratiivterritoriaalseid nimesid.
“Eestiaegsed asjad”
Selles raamatus meenutab Mark Sinisoo 120 asja, paika või lugu 1920-1930ndate aastate Eestist. Need on esemed, inimesed või koguni lõhnad, mis tagantjärele kehastavad möödunud aega: eestiaegsed kompvekid, kodumasinad, kauplused, mänguasjad, sõidukid ja koguni kojamehed. Eesti 100 aastapäeva puhul täiendas autor oma populaarset „Eestiaegsete asjade“ raamatut veel enam kui neljakümne vahva looga. Raamat on rikkalikult illustreeritud. […]
“Eestiaegsed naljad”
“Eestiaegsed naljad” koondab vahvaid anekdoote 1930.-1940. aastate Eestist. Muu hulgas visatakse nalja armastuse, kosjaskäimise, abi- ja pereelu, naabrite, külaliste, kooli, raha, kunsti, joomise-söömise ja kuritegevuse üle. Vanad naljad lõbustavad suurepäraselt ka tänapäeva lugejat.
“Eestid, mida ei olnud”
Indrek Hargla koostatud alternatiivajaloo antoloogia “Eestid, mida ei olnud” on põnev kirjanduslik mõttemäng, kus ulmekirjanikud on ette võtnud ülesande kirjutada ümber kodumaa ajalugu alates ürgajast kuni moodsa meediaajastuni välja. Siin on kaksteist juttu, mis uurivad, et milliseks oleks võinud Eesti lugu kujuneda, kui mõned sündmused oleks läinud teisiti. Mis oleks saanud eestlastest, kui Saksamaa oleks […]
“Eestikeelne raamat I(A-Q) & II(R-Y). 2 raamatut”
Eesti retrospektiivne rahvusbibliograafia. I osa Peamises osa, KM-s leiduvad raamatud, kirjeldasid Heino Räim ja Leida Laidvee. Täiendavalt kirjeldas ainult TA-s ja Eesti Rahvusraamatukogus (RR) leiduvad raamatud Tiina Aasmann TA-st. Maakaartide kirjeldamisel abistas geograaf Vello Paatsi. E. Annus toimetas käsikirja, koostas autorite lühibiograafiad, lisas retsensioonide ja artiklite kirjed, selgitas tõlketeoste originaalide pealkirjad ja koostas illustratsioonide osa. […]
“Eestimaa laul 88”
Meie hinge on puudutanud vabaduse sosin, see peab kasvama täiskõlaliseks inimhäälseks kõneks. Selles sihis me peame edasi minema ja me murrame end vabadusse kas või läbi halli kivi. Ükskord me heiskame ka Pika Hermanni torni sinimustvalge lipu! Ükskord me võidame niikuinii! – Heinz Valk CD raamatuga kaasas ei ole
“Eestimaa poeg võõras armees”
Selles raamatus on ühe Eestimaa mehe mälestused elust ajateenijana Nõukogude Armees, Venemaa avarustel, eelmise sajandi 50-ndate aastate lõpus ning pärast ajateenistust miilitsana Lääne-Virumaal, Kundas. Mälestuskilde lugedes ei usugi kohe, et sellist elu elati ning sel moel mõeldi alles viiskümmend aastat tagasi. Need tol ajal noored inimesed on meie isad-emad, vanaemad-vanaisad. Kuulakem nende lugu… Mälestuskillud on […]
