Keldid on rahvas, kes asustas vanal ajal Euroopat. Ei teata täpselt, kust keldid algselt pärit olid, kuid nende põhjast alanud rännakud, mis kestsid peaaegu tuhat aastat, jõudsid lõpuks Itaalia ja Hispaaniani. Keltide põhjamaise päritolu kasuks kõneleb ka nende välimus: pärimuste järgi olnud nad kogukad, lihaselised, heledate või punaste juustega ning sinisilmsed.
Keltide valitsusaeg algas 900 a. eKr. ja kesti kuni meie ajaarvamiseni. Keldi hõimud rändasid Lõuna-Saksamaalt ning Reini deltaaladelt Kesk-Euroopa, Prantsuse-, Inglis- ja Iirimaa ning Hispaania, Balkani poolsaare, Väike-Aasia ja Türgini, segunedes vähehaaval muu elanikkonnaga. Keldid tõid kaasa oma kultuuri, mis oli nii relvade, ehete kui ka söömis- ja joomistavade poolest hämmastavalt ühtlane. Endistviisi elab keldi kultuuri Iirimaal (iiri keel), Šotimaal (gaeli keel), Wales´is (kõmri keel) ja Bretagne´is (bretooni keel). Ka tänapäeva inimeste välimuses on säilinud keltide jooni.
…
Ülevaated
Pole ühtegi ülevaadet.