Eestis on džässmuusikat mängitud juba üle saja aasta ja see kuulub iseenesestmõistetava osana meie kultuuripilti. Lähemal vaatlusel selgub aga, et see lõik meie kultuurist on uurijate poolt üksnes väga episoodilist käsitlemist leidnud. Siin on olnud muidugi omad objektiivsed paratamatused – kuni Teise maailmasõjani polnudki nagu veel põhjust sellega tegelda, nähtus ise oli veel nii uus, kõik oli niigi meeles ja puudus ajaline distants objektiivse hinnangu andmiseks. Järgnenud aastakümnetele, “raudse eesriide” taga oli see ebasoovitav teema. Siiski päästeti hävingust hulk olulist materjali. Päris tühjalt kohalt selle raamatu autor õnneks ei alustanud, kuid olemasolev teave vajas täiendamist, süstematiseerimist ja kriitilist läbitöötamist. Paljusid fakte õnnestus täpsustada, avastada ohtralt uut ja põnevat. Eriti suureks õnnestumiseks oli vanade lindistuste leidmine, mille lugeja leiab raamatule lisatud CD-lt.
Autorist
Raamatu autor Tiit Lauk on pikki aastaid olnud tegev nii džässmuusikuna kui džässiedendajana, olles muuhulgas üks Jazzkaare taastajatest. Muusikalise hariduse sai ta Tallinna Riiklikus Konservatooriumis, mille klaverieriala lõpetas 1979. Omandanud džässialased põhioskused autodidaktina, täiendas ta end 1993 prof. Bob Brookmeyeri meistrikursustel Amsterdami Suveülikoolis, International Association of Schools of Jazz suveseminaridel ja Eesti Muusikaakadeemia / Sibeliuse Akadeemia ühismagistrantuuris 2003. Oma magistriväitekirja avaldas ta täiendatud kujul menuka “Džässimprovisatsiooni õpperaamatuna” (Argo, 2004), keskendudes seejärel Eesti džässiajaloo uurimisele. 2008 kaitses T. Lauk Tallinna Ülikoolis doktoriväitekirja Eesti džässi ajaloost.
CD on kaasas.
Ülevaated
Pole ühtegi ülevaadet.