Freudil on tänapäeva kultuuris sedavõrd oluline koht, et pakub huvi uurida, mis inimene ta oli. Ta pürgis küllap vist sügavaimate lätete poole meie sees. Kas tema pilk oli selge või nägi ta seda, mida pidi nägema, mõjutatud nagu ta oli – nagu me kõik oleme – sellest kultuurist, kuhu ta kuulus? Põhiliselt Freudil rajanebki meie lastekasvatus, suhtumine seksuaalsusesse, alateadvusse, küsimusse, kas oleme üldse suutelised ennast enam-vähem kaine pilguga vaatlema. Vaimse tervise olemusse. Tänapäeva kirjanduse ja filosoofia mitmesugustesse vooludesse. Freud kerkib ikka ja jälle esile. Sada aastat hiljem suhtume tema põhimõtetesse ikka veel nii, nagu oleksid need igavesed tõed. Kas nad on?
Lubage mul kohe öelda: mul pole plaanis Freudi ülistada. Teisalt ei tule mulle pähegi teda maha teha. Ma tahan öelda, et tema nägemus meist on suuresti mõjutatud sellest, mis inimene ta ise oli, ja seega võib selle uurimine huvi pakkuda.
Püüan tutvustada “oma” Freudi nii hästi kui oskan. Andes endale aru, et ei saa kirjutada teisest inimesest, ilma te ühtlasi tahtmatult kirjutaksid autobiograafiat.
Niisiis: head lugemist, armas lugeja. Freudi elulugu on hea lugu. Ta oli suur nii vooruste kui ka vigade poolest. Põnev inimene.
Eesti Raamat 2003. 279 lk
Ülevaated
Pole ühtegi ülevaadet.