“Inimese nimel”

Uudishimust läheb saksa operatsiooniõde Karla Schefter 1989. aastal Afganistani. Ainus, mida ta selle maa kohta teab, on see, et seal käib sõda. Pärast Nõukogude armee väljaviimist kasvas kohalike hõimude ühine võitlus Nõukogude okupatsiooni vastu üle kodusõjaks. Elu ohtu seades alustab Karla Schefter sõjas vigastatute ja haigete abistamist ja rajab suure vaevaga 70 kilomeetri kaugusel Kabulist uue haigla. Endises jõujaamas kujuneb hädapärast sisustatud ruumidest haiglakompleks, kus ohtudele ja võimuvahetustele vaatamata jätkatakse tänaseni patsientide teenindamist.

Karla Schefter suutis end Afganistani meestemaailmas maksma panna, teda kuulati vanematekogus, ta pidas läbirääkimisi mudžhahiididega ja sõlmis häda sunnil kokkuleppeid ka Talibaniga. Seda kõike inimeste abistamise nimel, kes ilma Karla Schefteri ja haiglata olnuks veelgi meeleheitlikumas olukorras. Kuigi fundamentalistlik Taliban võttis kõigilt naistelt õiguse haridusele, jätkas Karla Schefter meditsiiniõdede ja ämmaemandate väljaõpet, võimaldades leskedel ja naistel haiglas töötada. 2001. aasta septembris oli ta sunnitud viimaste välismaalaste seas riigist lahkuma. Ent ta pöördub Afganistani tagasi, et oma tööd jätkata. Selle raamatu leheküljel avavad meile Afganistani ja tema rahva tundmatuid külgi.

Karla Schefter (sünd 1942) oli üle kahekümne aasta Dortmundi linnakliinikus üld- ja südamekirurgia juhtiv operatsiooniõde, enne kui ta 1989. aastal otsustas Afganistani minna. 1993. aastal autasustati teda Saksamaa Liitvabariigi Teenete ristiga. Igal aastal veedab Karla Schefter kolm kuud Saksamaal, et koguda annetusi oma projekti jätkamiseks.