Sanskriti keeles kirjeldatakse lindu “kaks korda sündinuna”: esmalt oma piiratud koorde ja seejärel lõplikult taevavabadusse. Need meie ühiskonnas, kes usuvad inimese piiratud mina avardumist vaimuvabadusse, kasutavad enda kohta sedasama epiteeti. Kõikidel elualadel avaldub see inimese dualism, see tema eksisteerimine tajutavate faktide vallas ja üleminek ühele sügavama tähenduse alale.
Kandes igiomasena oma meeles instinkti, mis aina õhutab piire ületama, pole inimene iial tunnistanud nähtumust lõplikuks ning on lakkamatult võidelnud selle eest, et murda oma piirangute kestast välja. Seda taotledes astub ta tihti vastu oma vitaalse loomuse instinktidele ning trotsib juubeldades isegi bioloogilise kuningriigi äärmuslikke karistusseadusi. Lakkamatult ja julgelt püüeldes Lõputut-Edasist, on ta selle instinkti juhtimisel saavutanud oma tsivilisatsiooni suurima rikkuse. Tema tõesaavutamine ületab kaugelt ta vajadusi ning eneseteostamine püüdleb üle individuaalsete huvide piiride. Inimese avaldumine tõelise ja heana tõestab temale ta lõpmatust ning muudab talle tegelikuks religiooni. Ainult inimesel saab olla religioon, sest tema evolutsioon kulgeb teovõime juurest looduses täiuse poole vaimus.
…
(Taskuformaat)
Ülevaated
Pole ühtegi ülevaadet.