“Keskaja aarded Eestist” jõudis Muinsuskaitseameti 2024. a. aastaauhinna konkursil päranditrükise kategoorias nelja parima hulka.
Eesti mitmekülgse ja kohati karmi ajaloo tõttu on siinsel territooriumil müntimistegevuse arenedes hulganisti maha maetud ja unustatud varandusi, mis nüüd ajaloolastele otsimispinget pakuvad. Epideemiad, näljahädad, sõjad ja korduvad võimuvahetused panid kohalikud külaelanikud oma sääste kuivale maale, aga ka vee alla peitma; eriti hüppeliselt kasvas peidetud varanduste hulk Liivi sõja paiku 1558. aastal, mis ühtlasi tähistab keskaja lõppu. Põhjused varanduse peitmiseks võisid olla nii majanduslikud (maapõu kui hoiupank), poliitilised (sõjahirm) kui ka kultuslikud (ohverdamine), millest keskajal oli levinuimaks motiiviks majanduslik. Igal juhul võib oletada, et maapõue jäänud varandus viitab selle omaniku surmale.
Arheoloog Mauri Kiudsoo tutvustab raamatus 13.‒16. sajandist pärit arheoloogilisi leide. Muinasajaga võrreldes pole aardeid küll nii palju, aga need räägivad huvitava loo keskaegse Eesti elu-olu ja ühiskondlike pöördepunktide kohta.
Raamatus on välja toodud viis põhilist ajalooperioodi, mille alusel keskaegseid aardeid eritleda. Kõigil neist perioodidest on aaretel omad iseloomulikud tunnusjooned ning tekke- ja peitmispõhjused. Aarete huvitavamad ja olulisemad leiud ühes arvuka illustreeriva materjaliga on teie ees.
Sisukord
Sissejuhatus
Vana Hea Liiwimaa
Maapõu kui hoiupank
Keskaegsete aarete ajaline jaotus
1315. aasta Suur Nälg
Kalasõda (1367–1371)
1370. aastad
Keskaja Suur Depressioon (1390–1470)
Keskaja loojangul (16. saj. I pool)
Kokkuvõte
Kasutatud kirjandus
Lühendid
Trükised
Viited
Ülevaated
Pole ühtegi ülevaadet.