Autobiograafia II
… Ma olen eelmises köites “Kevad Eestis” kirjeldanud, kuidas ma lõpuks ilma valikuvõimaluseta olin maabunud Roomassaare sadamasse ja seal koos teistega saksa laevale läinud. Olin sattunud “Nordsterni”-nimelisele laevale ja see oli 6. oktoobri hommikul Meemelist läänes torpedeeritud. Olin sealt otsekui imekombel pääsenud ja olin nüüd teise laeva, “Nauticu” pardal sama päeva õhtuks saabunud Gdyniasse, mida nüüd uhkemalt germaani nimega kutsuti Gotenhafeniks. Eelmainitud teoses olen kirjutanud, et mul oli sinna saabudes seitse asja, riietestki vaid saapad, sokid, aluspüksid, püksid ja särk. Kõik dokumendid ja muud esemed olid põhja läinud, prillid kaasa arvatud, ja käekell mu randmel oli seisma jäänud. Pükste tagataskusse oli jäänud väike rahakott saja ostmargaga ja Saaremaal saadud tühja isikutunnistuse blanketiga. See oli sõna otseses tähenduses “laine põhi”, ja seda ka psüühiliselt. Ma olin sakslaste suhtes ülimalt skeptiline, ma vihkasin igasugu diktatuure, ma polnud siia üldse tahtnud tulla ja olin nüüd ometi siin. Ja see riik, see Hitleri Saksamaa oli sõja juba kaotanud, ja mis ees ootas, oli veel lõplik agoonia. Mis oli mul siin oodata? Optimismiks polnud vähematki põhjust. …
Ilmamaa, 1998. 301lk (puudub ümbrispaber, sees on pühendus).
Ülevaated
Pole ühtegi ülevaadet.