“Meetodi vastu”

Imre Lakatos, üks parimaid sõpru, kes mul kunagi olnud on, võttis mul 1970. aastal ühel peol nööbist kinni. “Paul,” ütles ta, “sul on nii kummalised ideed. Miks sa neid kirja ei pane? Mina kirjutan vastuse, me avaldame kogu selle asja, ja luban sulle – see saab kohutavalt põnev olema.” Ettepanek meeldis mulle ja asusin tööle. Raamatu minu osa käsikiri valmis 1972. aastal ja saatsin selle Londonisse. Seal läks see üsna salapärastel asjaoludel kaduma. Imre Lakatos, kes armastas dramaatilisi žeste, teatas asjast Interpolile, ja tõepoolest, Interpol leidiski mu käsikirja üles ning tagastas selle mulle. Lugesin selle üle ja tegin mõned viimased muudatused. 1974. aasta veebruaris, kõigest mõni nädal pärast seda, kui olin käsikirja redigreerimise lõpetanud, teatati mulle Imre surmast. Avaldasin oma osa meie ühisest ettevõtmisest tema vastusteta. Aasta hiljem ilmus teine köide, “Teadus vabas ühiskonnas” (Science in a Free Society), mis sisaldas lisamaterjali ja vastuseid kriitikale.