“Meie ja meie hõimud”

Peatükke soomeugrilaste minevikust ja olevikust

Suuremate probleemiühikute hulgast, mis seoses hariduse ja teaduste arenguga esiplaanile on kerkinud, tuleb küll igasugu päritolu- ja põlvnemisküsimusi silmapaistvamaiks lugeda. Ei leidu vist palju inimesi, kes ei oleks huvitatud oma esivanemaist, sugulussuhteist ja kuuluvusest. Moodsa nimetusega kutsutakse seda juurte otsimiseks, mida võiks samastada ka identsuse otsimise või selle süvendamisega.
Kuid küsimus ei lõpe individuaalsel pinnal. Ka teadust ja teadlasi on järjest rohkem huvitanud rahvaste ja rahvuste päritolu probleemid, osalt tõuliselt-geneetiliselt ja osalt keeleliselt, kusjuures nende omavahelised vahekorrad (s.o. tõu ja keele suhted) ise moodustavad ühe silmapaistva osa küsimuseasetuses. Suund ise ei ole eriti vana – vaevalt paarsada aastat. Ühelt poolt kattub see loodusteaduste murrangulise arenguga, teiselt poolt usuliste ühikute asendumisega rahvusriikide ideega. Kuna rahvuste tähtsaimaks tunnuseks on peetud keelt, saab sellega ka hästi mõistetavaks keeleteaduse kerkimine kesksele kohale vastuste otsimisel ja andmisel inimliku päritolu küsimustes. Viimasel ajal on aga selgunud vajadus keeleteaduse koostööks mitmete teiste naaberteadustega, mis on osutunud osalt isegi pöörettekitavaks.

…