“Millenniumi sari 1-6. 6 raamatut”

1. Raamat “Lohetätoveeringuga tüdruk” Stieg Larsson
   Ajakirjanik Mikael Blomkvist on idealistlik, oma tööle pühendunud, fanaatiliselt õigust ja õiglust ihkav inimene. Lisbeth Salander on noor naine, kelle minevikus on midagi väga hämarat ja keda peetakse autistlikuks või lausa alaarenenuks. Tegelikult on aga tegemist maailmatasemel häkkeriga, kes lahendab meelelahutuseks keerulisi matemaatikaülesandeid ning kes on treeninud enda igas mõttes ellujääjaks.
   Mikaeli ja Lisbethi teed ristuvad, kui üks Rootsi legendaarsemaid tööstureid Henrik Vanger teeb Mikaelile ettepaneku välja uurida, mis juhtus 40 aasta eest Harrietiga, Vangeri noore sugulasega. Harriet haihtus jäljetult saarelt, mis oli tütarlapse kadumise päeval muust maailmast ära lõigatud, sest seda mandriga ühendaval sillal oli toimunud liiklusõnnetus. 16-aastase Harrieti surnukeha ei leitudki, kuid Henrik Vanger oli veendunud, et tütarlapse tappis keegi tema lähedastest.
   Blomkvist võtab pakutud ülesande pooleldi tõrkudes vastu ning saab abiliseks Lisbeth Salanderi. Mida sügavamale Blomkvist ja Salander Vangeri suguvõsa ajalukku süüvivad, seda õudsemaks ja verisemaks kogu lugu nende kohkumuseks muutub…
2. Raamat “Tüdruk, kes mängis tulega” Stieg Larsson
   Millenniumi-tsükli teine raamat algab rahulikult, Lisbeth Salander ja Mikael Blomkvist ajavad kumbki oma asju, kuid siis pöörduvad Blomkvisti poole kaks inimest, kes on tegelnud prostituutidega äritsemise uurimisega. Neil on valminud sel teemal nii raamat kui ka teadustöö, kusjuures raamatus on mainitud ka mitmete tuntud inimeste ja politseitöötajate seotust selle äriga. Ajakiri Millennium kavatseb raamatu avaldada, kuid siis tapetakse selle autor ja tema elukaaslane. Mõrvarelvalt leitakse Lisbeth Salanderi sõrmejäljed. Järgneb veel üks mõrv, mida on samuti võimalik seostada Lisbethiga. Blomkvist ei usu Lisbethi süüd ja ta üritab temaga ühendust võtta. Tüdruk on aga jäljetult kadunud ning samal ajal, kui politsei teda tõenäolise mõrvarina otsib, alustab ajakirjandus tema ohjeldamatut mustamist. Lisbeth pole siiski inimene, kes end kergesti lüüasaanuks tunnistab, ning algab mitmekihiline ja vastupandamatult põnev jaht.
3. Raamat “Purustatud õhuloss” Stieg Larsson
   Göteborgi haigla erakorralise meditsiini osakonda tuuakse kaks raskelt vigastatud inimest. Üks neist on topeltmõrva eest tagaotsitav Lisbeth Salander. Tal on peas eluohtlik kuulihaav ja teda tuleb otsekohe opereerida. Teine on Aleksander Zalatšenko – vanem mees, keda Lisbeth Salander on kirvega löönud…
   Millenniumi-sarja kolmas ja viimane osa jätkub sealt, kus „Tüdruk, kes mängis tulega“ lõppes. Lisbeth Salander jäi ellu, kuid tema probleemid pole kaugeltki möödas. Leidub tugevaid jõude, kes tahavad Lisbeth Salanderi lõplikult vaikima sundida…
   „Purustatud õhuloss“ on viimane osa Stieg Larssoni Millenniumi-triloogiast, mille tõlkeõigused on müüdud 25 riiki ning mis oli 2009. aastal Euroopas müüduim romaanisari. Sarjast on tehtud ka menukad filmid Mikael Nyqvisti ja Noomi Rapace’iga peaosades.

Stieg Larsson (1954–2004) oli ajalehe EXPO ajakirjanik ja peatoimetaja. 2005. aastal ilmus tal esimene romaan „Lohetätoveeringuga tüdruk“, mis pälvis kohe suure tähelepanu. 2006. aastal järgnes „Tüdruk, kes mängis tulega“ ning 2007. aastal triloogia kolmas osa „Purustatud õhuloss“. Need kolm pärast autori surma ilmunud romaani on kujunenud lühikese ajaga ka rahvusvaheliselt tõeliseks fenomeniks. Praeguseks on Larssoni raamatuid müüdud terves maailmas rohkem kui 20 miljonit eksemplari.

4. Raamat “See, mis ei tapa” David Lagercrantz
Ajakirjal Millennium on uued omanikud. Kurjad keeled räägivad, et Mikael Blomkvist on ajast maha jäänud ja ta kaalub koguni elukutsevahetust.
Lisbeth Salander on rahutu. Ta osaleb pealtnäha põhjuseta häkkerirünnakus, võttes seejuures riske, mida ta tavaliselt hoolikalt väldib. See ei ole sugugi tema moodi.
Ühel hilisõhtul helistab Blomkvistile Frans Balder, tehisintellekti uurimise juhtivteadlane. Balder ütleb, et tal on Ameerika luureteenistust puudutavat informatsiooni, mis võib muuta kogu            maailma. Lisaks räägib ta oma kokkupuutest noore superhäkkeriga, kellel on teatud sarnasusi Blomkvistile hästi tuttava naisega.
Mikael Blomkvistil tekib lootus kirjutada pommartikkel, mida niihästi tema kui ka Millennium hädasti vajavad. Lisbeth Salanderil on aga nagu tavaliselt oma tegevusplaan. On aeg, et Salanderi ja Blomkvisti teed taas ristuksid.

5. Raamat “Mees, kes otsis oma varju” David Lagercrantz
Lisbeth Salander kannab karistust Flodberga naistevanglas, kus ta tunneb end võrdlemisi turvaliselt ja teeb kõik selleks, et vältida konflikte teiste kinnipeetavatega. Flodberga on aga vangla, mis on langenud täielikult vangide kontrolli alla. Kui Lisbeth kaitseb üht noort Bangladeshist pärit naist, satub ta kohe vastamisi vangla mitteametliku juhi Benitoga.
Vanglasse tuleb Lisbethile külla Holger Palmgren, kelle käsutusse jõudnud dokumendid heidavad uut valgust naisele lapsepõlves räigelt liiga teinud sotsiaalsüsteemile. Seejärel palub Lisbeth Mikael Blomkvisti abi väikese taustauuringu läbiviimiseks. Ta palub Mikaelil aidata kontrollida Leo Mannheimeri, ühe Stockholmi pealtnäha maineka börsimaakleri tegevust.
Kuidas on edukas noormees seotud Lisbethi minevikuga? Ja kuidas saab Lisbeth hakkama vanglas, kus vastasseis Benito ja tema kambaga muutub päev-päevalt üha plahvatusohtlikumaks? Nagu ikka, seisab ta ebaõiglusele otsustavalt vastu ning selgitab välja tõe. Ükskõik mis hinnaga.
David Lagercrantzi kirja pandud viies raamat Millenniumi-sarjast on ülipõnev lugu, mis kõneleb riigipoolsest ülekohtust ja mineviku varjudest Lisbethi lapsepõlves.

6. Raamat “Tüdruk, kes peab surema” David Lagercrantz

Stockholmi ühes pargis leitakse amputeeritud sõrmede ja varvastega kerjuse surnukeha. Esmapilgul ei kahtlustata surmajuhtumi põhjusena kuritegu. Kuid kohtuarst Fredrika Nymani vaist ütleb, et midagi on valesti, ja ta võtab ühendust Mikael Blomkvistiga.

Mikael tunneb loo vastu pehmelt öeldes leiget huvi. Kerjus oli oma segastes juttudes korduvalt maininud Rootsi kaitseministri Johannes Forselli nime. Kas see oli vaid hullumeelse sonimine, mõttetu jamps? Või on mingi seos valitsusega tõepoolest olemas?

Mikael palub Lisbethilt abi. Kuid pärast Holger Palmgreni matuseid on Lisbeth riigist lahkunud ja kellelgi pole temaga mingit kontakti.

Keegi ei tea, et Lisbeth on Moskvas. Ta tahab oma õe Camillaga asjad ära klaarida. Ta on otsustanud: ta ei ole enam tagaaetav. Edaspidi on tema see, kes jahti peab.

Tüdruk, kes peab surema – David Lagercrantzi Millenniumi-sarja raamatute suur finaal – seob poliitilised skandaalid ja kõrgel tasemel võimumängud ühte DNA-uuringute, Himaalaja-ekspeditsioonide ja lõhestumist külvava, organiseeritud netivihaga, mille juured viivad Vene trollivabrikutesse.