See on üks ilus ja raske raamat. Ränkraske, sest leinav isa, kes juhtumisi sõnakunsti meister on, suudab oma tugevad tunded kohale viia. Ja raske ka seeläbi, et on pikk ja täis kordusi. Aga sellega ka psühholoogiliselt väga õige. Lein ongi ju selles, et ei saa lasta lahti ega taha lõpetada ja iga pisiasi saab tähtsaks, kasvab sümboliks, tahab mahajääjatele midagi ütelda.
Kes loeb raamatut klinitsisti jaheda diagnoosiva pilguga, tunneb ära kliinilise depressiooni sümptomeid ning muidugi võib seda lugu pidada terapeutiliseks kirjutamiseks. Psüühilist traumat ravib traumeeriva sündmusega tegelemine sellega toimetulemiseks, enesesüüdistamine ja enesõigustamine, olnud ja oleva mõtestamine ja lõpunimõtlemine. Tähenduse loomine on kooskõlas nii leinaõpetuste kui ka mitme psühhoteraapia alusmõttega. Meid ei häiri mitte sündmused ise, vaid see, kuidas me neid tõlgendame, ütleksid Albert Ellis jt kognitiivterapeudid, toetudes Epiktetosele. Kannatus miinus tähendus võrdub meeleheide, kirjutab logoterapeut Viktor Frankl. Mati Hindi sõnum ei ole nii üheülbaline. Oma poja väärilise isana väärtustab ta ka lõpuni mõtlemata jätmist. Kiites poolmõtet ja pooltunnet enamaks lõpetatuist, on kadunud poeg Madis Hint romaanis “Vaade merele” ühel tegelasel mõttes lasknud ütelda, et selge jutt on lollide jaoks.
Et raamatu autor on usaldanud mulle näidata oma leina ja seda raamatut, arvan teadvat, et raamatu kirjutas ta ennekõike omadele – toeks inimestele, kes Madist tundsid, nendegi leinas. Kõll isa raamat oma pojast, on see ka vanaisa raamat ühele väikesele poisile tema isast. Pojapoeg on selle raamatu üks tähtis tegelane, hea ja väärikas väike inimene. Kui palju ka ei oleks raamatus leina ja kibedust kogu maailma üle, on selles ka piiritu soojus ja armastus poja ja pojapoja vastu.
Kas see raamat võiks olla vajalik teistelegi peale omainimeste? Mõnele kindlasti. Ka võõras võib leida siit mõndagi omast ja sedakaudu võib ühe isa läbielatu olla toeks veel kellelegi. Näiteks mõnele, kes ametlikust leinaabist ega -teooriast pole leidnud seda, mis tema endaga kokku kõlaks. Ei, leinamine ei pea kõikidel kulgema ühtmoodi. On uuemaid leinateoreetikuidki, kes möönavad, et leina staadiumid ei ole kõigil samad, mõni võib vahele jääda, juba läbitusse võib inimene taas sattuda, korraga võib esineda mitme elemente.
Maie Kreegipuu,
TÜ kliinilise psühholoogia lektor,
Madise õpetaja
(Paberkaaned puuduvad)
Ülevaated
Pole ühtegi ülevaadet.