“Taasiseseisvunud Eesti Vabariigi ohvitserid”

Aeg jookseb armutult kiiresti ja märkamatult. Alles see oli, kui 1991. a sügisel tuli paljudel Eestimaa kodanikel teha otsus ja valik, kas kasutada neid võimalusi, mida taasiseseisvunud riik avas oma kodanikele isiklike hüvede realiseerimiseks, või anda oma panus uue ühiskonna loomiseks ja selle kaitsmisele. Viimane ei olnud kahtlemata seotud isikliku kasumi ja ennenägematu ning pikaajalise karjääri võimalustega.
Selle otsuse tegid need mehed, kes juba ligi pool sajandit tagasi relv käes võitlesid Eesti vabaduse eest, need, kes relv käes kaitsesid “külma sõja” aastatel maailmas demokraatiat ja need eestimeelsed ohvitserid, kes olude sunnil teenisid endises nõukogude armees ja teistes sõjaväelistes struktuurides. Eesti sõjavormi panid selga ka eilsed majandusjuhid, laevakaptenid, insenerid, tehnikud, töölised ja alles koolipingist tulnud noorukid. Kõigi nende meeste ja naiste erinevat ja kirjut minevikku sidus üks soov – anda oma panus Eesti Vabariigi püsimajäämisele. Sellest kujunesid Eesti Kaitsejõud.