“Tallinna etikukivid”

Paljud Tallinna vanalinna arhitektuuri uurijad väidavad, et tänaval, keskaegse elamu peasissekäigu ees asetses kõrge etik. Kahel pool etikule tõusvat treppi seisid etikukivid – kõrged kivitahvlid, mis kandsid tavaliselt majaomaniku peremärki või vappi. Etikul tavatseti istuda ja jõudeaega veeta.
Juba 19. sajandi autorid kirjutavad etikutest kui minevikuasjadest, mida enam ei ole ja millest on vähe teada. Üheski kirjutises ei leidu täpsemaid andmeid etikust kui ehituskonstruktsioonist, kui arhitektuurielemendist ning sellega kaasnenud kunstipäraste arhitektuurielemendist ning sellega kaasnenud kunstipäraste arhitektuuridetailide osatähtsusest linnapildis. Puuduvad andmed etiku eksisteerimise ja tema vormide ajalise diferentseerituse kohta. Erandiks on mõned etikukive kui kunstiteoseid hõlmavad uurimused, mis omistavad neile eesti vanemas raidkivikunstis silmapaistva koha.