“Tallinna kirjanduselu 17. sajandi esimesel poolel (1600-1657)”

Kuigi selline töö nagu käesolev ei saa tegelikult iialgi valmis, olen praeguseks jõudnud ühe pika teekonna lõppu – selle kestel tekkis küll mõningaid probleeme, kuid see pakkus ka palju rõõmu. Balti allikate juurde juhatas mind mu akadeemiline juhendaja, Osnabrücki ülikooli professor dr. dr. h. c. Klaus Garber juba magistriõpingute käigus, mil valmis magistritöö “Reiner Brockmann ning Tallinna luuletajas- ja õpetlaskond” (1993). Seejärel võimaldas Saksa Teadusfond (Deutsche Forschungsgemeinschaft) mul Osnabrücki ülikooli doktorikoolis “Haridus varauusajal” oma kontseptsiooni edasi arendada ja alustada allikmaterjali läbitöötamist. Balti ruumiga tegelemise käigus liitusin üha enam Klaus Garberi juhitud mahuka projektiga “Varauusaegsete isikutrükiste bibliografeerimine ja analüüs”, mida rahastas Volkswageni Fond. Minu ülesandeks jäi Eesti ja Läti (Tallinn, Tartu ning Riia) raamatukogude materjali registreerimine. Nii leidsidki 1995. aastal sellisest kaksikeesmärgist lähtudes (bibliograafiline registreerimine ja väitekiri) aset mu esimesed reisid Baltikumi ja Varssavisse, et sõlmida lepinguid raamatukogudega ja alustada oma projektiga. Järgmisel aastal loobusin doktorikoolis osalemast ja pühendusin täielikult bibliografeermisprojektile. Tol aastal tegin palju mitmenädalasi retki Baltimaade raamatukogudesse, kogudes rohkesti materjali ka oma väitekirja jaoks, ning jõudsin esimeste järeldusteni. Bibliofrafeerimistööga seotud kulukad raamatukoguretked kestsid 1998. aastani. Samal ajal jõudsid Osnabrücki esimesed isikutrükistest valmistatud mikrofilmid, mis jäid ootama läbitöötamist. See jõudis eduka lõpuni 2003. ja 2004. aastal, mil ilmusid “Personaalsete juhutrükiste käsiraamatu” (“Handbuch des personalen Gelegenheitsschriftums”) Tallinna, Tartu ja Riia köited (vastavalt 7., 8. ja 12.-15. köide).