Igor Kostin, keda Washington Post on nimetanud “legendaarseks inimeseks”, on Tšernobõli katastroofi peatunnistaja. 26. aprillil 1986. aastal, vaid mõni tund pärast plahvatust, lendab ta üle tuumajaama. Kiirgus on nii tugev, et kõik negatiivid muutuvad mustaks. Päästa suudetakse ainult üks foto ja see levib üle maailma.
Katastroofi ulatusest ja võimude vaikimisest jahmunud Igor Kostin otsustab paigale jääda ning elada koos 800 000 “likvideerijaga”, kes järgemööda õnnetuspaigal töötavad.
Ise kiiritada saanuna pildistab ta kahekümne aasta jooksul pidevalt tuumajaama ja seda ümbritsevat keelutsooni. Tema elu põimub Tšernobõli omaga. Ta on näinud külade evakueerimist, elanike meeleheidet ja vaprust, sarkofaagi ehitamist, paljakäsi radioaktiivseid kamakaid tassivaid inimesi, masinate kalmistuid, saastatud puu- ja köögiviljaaedu, millest on taas saanud metsikud paigad, kus inimesel pole enam kohta … Ta jutustab sellest esimest korda, nii sõnas kui ka pildis.
Igor Kostini fotosid on avaldatud maailma suurimates ajalehtedes ja ajakirjades ning autasustatud suurimates ajalehtedes ja ajakirjades ning autasustatud paljude auhindadega, mille seas on ka kaks “World Press Photo” auhinda. Viimaks on need koondatud ühte teosesse ja täiendatud sajakonna seni avaldamata fotoga. Kümnesse keelde tõlgitud raamat on katastroofi ja selle tagajärgede üks täielikumaid tunnistusi.
“Kui kangelastel pole nime, siis koheldakse neid nii, nagu poleks neid olnudki. Ja nad kaovad.” I.K.
Ülevaated
Pole ühtegi ülevaadet.