“Valge kuningas ja punane lipp”

Kuidas peeti külma sõda malelaual.

“Valge kuningas ja punane lipp” on jutustus 20. sajandi malest ning selle halastamatust seosest nõukogude kommunismi tõusu ja langusega. Daniel Johnsoni pöördeline raamat algab varajaste revolutsiooniliste sündmustega Kesk-Euroopas, mil malelaud oli eksiilis elavate intellektuaalide kants ja partiisid mängiti kohvikutes. Kui bolševikud 1917. aastal ennast Kremlis sisse seadsid, tõid nad male endaga kaasa. Ehkki Lenin ise oli innukas maletaja, veenis hoopis Punaarmee looja Nikolai Krõlenko Kremlit malet nõukogude võimu sümbolina omaks võtma. Sellest peale olid võistlejad kohustatud mängima kodumaa eest või riskima vangistuse ja pagendusega.

Kommunism mõjus rahvusavahelisele poliitikale maailma male valitsemises läbi kogu külma sõja perioodi. 1945. aastast peale sirgusid maailmameistrid eranditult nõukogude mullast. Kolme aastakümne pikkune nõukogude male hegemoonia purustati lõpuks 1972. aastal Bobby Fischeri ja Boriss Spasski ajaloolise matšiga. 1974-1981 nähti võrdväärselt põnevaid võitlusi kommunismivastase dissidendi Viktor Kortšnoi ja Kremli ustava esindaja Anatoli Karpovi vahel.

“Valge kunigas punane lipp” annab haarava üksikasjalikkusega ülevaate 20. sajandi male ja maletajate ajaloost, kulmineerudes viimase nõukogude maailmameistri Garri Kasparovi esilekerkimisega. Daniel Johnson – maletaja, külma sõja korrespondent ja ajaloolane – on suurepärane teejuht selle tähelepanuväärsel perioodil, mil malematšid oli lühikesel, kuldsel ajal tähtsaimad uudised ja vallutasid maailma meeled.