Sündisin 1939. aastal Tallinnas, kasvasin üles töölisasulas Järvakandi Tehastes, lõpetasin Vändra Keskkooli, Tallinna Polütehnikumi raadiotehnikuna ja Tartu Ülikooli ajakirjanikuna. Olen töötanud elektromehaanikuna, fotokorrespondendina, majakavahina ja ajakirjanikuna. Mind on vaimustanud ühteviisi paksud inglise romaanid ja närvekõditavad kriminaallood. Jäänud 1986. aastal tervise halvenedes riigtöölt koju, püüdsin muuta kirjatöö oma elu sisuks. Valisin eesti kirjanduses üpris tühja põllusiilu ajaviitekirjanduse ja proovisin kirjutada seiklusjutte. Viimase kaheteistkümne aastaga olen kirjutanud 12 romaani, üksteist ilmunud, viimane on trükikojas. “Vanaema mõisaga” seondub hulk mälestusi minu enda lapsepõlvest ja noorusmaalt, nii peaks see kindlasti järje saama.
Juhan Paju
1988. aasta romaanivõistlusel neljandale kohale jäänud romaani tegevus saab alguse Teise maailmasõja eel Eestis. Ladus ja põnev jutustus viib raamatu peategelase Mati Eestist Siberisse, ta jõuab olla Nõukogude ja Saksa sõjaväes, saada uuesti kokku oma Eestisse jäänud pruudiga ning minna tagasi Venemaale. Tegemist on tõelise romaaniga, kus on keerulisi inimsuhteid armastust ning ajaloolist tagapõhja.
“Vanaema mõisa” teise raamatu tegevus toimub Teise maailmasõja järgses Eestis. Nõukogude võim püüab igasuguse vastupanu maha suruda, metsavennad loodavad meeleheitlikult abi Läänest ja juba romaani esimesest osast tuttavaid tegelasi ootavad rasked otsused ja valikud.
Ülevaated
Pole ühtegi ülevaadet.