Viljandi ürgoru ääres asetsev Viljandi on 700-aastane.
See ajavahemik mahutab endasse tähtsaid ajaloolisi sündmusi. 1211.a. astus saksa röövrüütlite löögi vastu mehiselt välja siinne muistne eestlaste linnus. Legendaarsed on 1343. a. toomapäeva sündmused, vapustavad olid Vene-Liivi sõja päevad, mil hävis loss. 1906. a. kajasid Valuoja ääres lasud. Ja meie kaasaegsed teavad Saksa okupatsiooni aegseid õudusi.
Looduslikult ilult on Viljandile vaevalt võrdset linna Eestis. Ürgoru servalt vaatab ta järvele. Need on kaunid pildid, mis avanevad linnast ja Lossimägedelt kogu ümbrusele. Ilusad vaated linnale paistava järvelt, Tartu, Mustla ning Loodi poolt tulijale. Linnaümbruse rikkad viljaväljad, looduseidüll – see on andnud linnale romantilise oreooli.
Viljandit on nimetatud Mulgimaa pealinnaks. Nii on öeldud ka populaarses laulus. Luuletaja Friedrich Kuhlbars kirjutab: “Viljandi seisab küll Mulgimaa südamekohast väljaspool, siiski sai talle nimi “Mulgimaa pealinn” osaks…” Sajandi algul Viljandist läbireisinud Eduard Bornhöhe iseloomustab linna: “Väike linn, väikesed majad, üks suur seltsimaja ja üks suur kuulutuste-laulik – see on Viljandi.” Bornhöhe teeb kriitilisi märkusi tolleaegsete Viljandi kadakasakste kohta, kel saksa keelt purssides “kadakasuits, päris koirohi” suus oli, mis “kriimustas kõrvu”. …
Esilehel on pikk ja sakiline joon pastakast.
Ülevaated
Pole ühtegi ülevaadet.