“Kultuuriloolised ekskursid”
Sisukord Täpsustusi ja täiendusi Heinrich Stahli noorus- ja õpinguaastaisse / Leino Pahtma Bookhallare, Camererare, Casseur ja teised kroonuametnikud Liivimaal 17. sajandi lõpul / Birgit Kibal Ülikoolidesse sõitvate eesti- ja liivimaalaste reisiolud 17.-18. sajandil / Arvo Tering Külad ja hajatalud eesti rahvatraditsioonis / Ülle Tarkiainen Kuidas Tartu õpetlased Turu ülikooli kirjanduslikult toetasid / Lea Leppik Probleemidest […]
“Kultuurilugu kirjapeeglis. Johannes Aaviku & Friedebert Tuglase kirjavahetus”
Sõprade Aaviku ja Tuglase elu ning looming on tihedasti põimunud nii eesti kui ka soome keele-, kirjandus- ja raamatuloos, soome kultuuri mõju Noor-Eestile ja keeleuuendusliikumisele on ilmne. 1908. aasta suvel käis Friedebert Mihkelson maapaost Soomes sandarmeeria nuhkide kiuste järjekordselt Tartus, kasutades V. Günthalilt laenatud passi (vt F. Tuglas, Mälestused. Teosed VIII. Tallinn, 1960, lk 340 […]
“Künnivaod. Uurimusi Eesti 18.-20. sajandi agraarajaloost”
Õpetatud Eesti Seltsi kirjad IX Agraarajalugu, mis käsitleb Eesti maarahva elus ja põllumajanduses asetleidnud muutusi, on mitmendat sajandit omanud meie ajloouurimises olulist kohta. Käesolevas raamatus on juttu 18.-20. sajandi mõisamajandusest ja mõisnikest, talurahva erinevatest kihtidest, siinse põllumajanduse käekäiku mõjutanud asutustest, ettevõtmistest ja isikutest, talurahvast tabanud näljahädast ja väljarändamisliikumisest ning Eesti Vabariigi 1919. aasta maareformist. Raamatu […]
“Kunst Tartus XIX sajandil”
Tartus on teaduse keskusena üldiselt tuntud ja siin tegutsenud uurijatest on nii mõnigi omandanud laialdase kuulsuse. Teaduse kõrval viljeldi aga Tartus XIX sajandil innukalt ka kunsti. Tartu kunstnike saavutused pole küll võrreldavad sellega, mis meie ülikoolilinnas on loodud teaduse alal; Tartus töötanud maalijate ja graafikute seas pole ühtki väga silmapaistvat kuju. Ometi on Tartu kunstnikud […]
“Kuulsuste allee”
Mustamäe imelised inimesed. Raamat on koostatud ja välja antud Mustamäe 50. juubeliaasta trükisena. “Kuulsuste allee” on portreede mosaiik Mustamäe erakordsetest inimestest, keda on inspireerinud Mustamäe männid ja liivikud, hommikupäike ja õhtupuna, peegeldused akendes ja helid seina taga, rahulikud puhkehetked ja tõine rutt.
“Läänemere ajalootuuled”
Akadeemik ja ajalooprofessor Hendrik Sepp elas aastatel 1888-1943. Ta sündis Pärnumaal, mis jäi talle alati südamelähedaseks. Nooruses töötas ta ajakirjaniku ja õpetajana. Ajaloolasena pühendus ta sõja-, majandus- ja asustusajaloole, ruumiliselt Eestile ja naabermaadele. Käesolev raamat tahab nii ajaloouurija kui ka ajakirjanikuna. Ajalehtedes kirjutas Sepp sageli varjunime või initsiaalide all. Ta kirjutas ühiskondlikest küsimustest, reisikirju, mälestusi […]
“Ladina rahva seas. Argentina ja sealsed eestlased”
Eestlasi elab nii Rootsis, USA-s, Austraalias kui ka Kanadas, kuid hoopis vähem teame seda, et meie rahvusklaasi on ka kauges ja eksootilises Argentinas. Aivar Jürgenson uurib raamatus, millal jõudsid esimesed eestlased Argentinasse, kuidas tekkisid sealsed esimesed eesti organisatsioonid ja kuidas eestlased Argentinas kohanesid. Missugust rolli mängib Argentina eestlaste jaoks päritolumaa Eesti? Kuidas paigutub Argentina eestlaskond […]
“Lahemaa ajalugu”
Lahemaa on läbilõige Põhja-Eestist, tükike loodust ja töökat minevikku, põlde, kive ja mastimände, sinist, halli või valget merd. Need aitavad tänapäeva inimest sadade nähtamatute lõngadega siduda kodukohta ja selle minevikuga, panevad meenutama neid, kellele oleme suuresti võlgu selle eest, mis me oleme ja mis meil on.
“Laidoneri Muuseumi aastaraamat 2002 2.”
Sisukord Saateks Hannes Walter, dr. phil. Laidoneri Muuseumi direktor Laidoneri Muuseumi tegevusest 2002. aastal Leho Lõhmus, dr. phil. Laidoneri Muuseumi teadusdirektor Soomusautod Maailmasõjas Hannes Walter, dr.phil. Laidoneri Muuseumi direktor Mobilisatsioon Punaarmees Eestis 1941 Tiit Noormets Eesti Riigiarhiiv Eesti riikliku ja sõjaväelise tseremoniaalmuusika kujunemine 1918-1940 Peeter Saan muusikamagister Vene impeeriumi sõjaliste kampaaniate medalid XIX ja XX […]
“Laidoneri Muuseumi aastaraamat 2003 3.”
Sisukord – Saateks / Hannes Walter, dr. phil. Laidoneri Muuseumi direktor – Laidoner Muuseumi tegevusest 2003. aastal / Leho Lõhmus, dr. phil. Laidoneri Muuseumi teadusdirektor – Tank murrab läbi / Hannes Walter, dr. phil. Laidoneri Muuseumi direktor – Eesti ja Läti sõjaväeluure struktuur 1930-ndail: võrdlus Saksa Abwehriga / Ivo Juurvee, MA – Eesti sõjaväelaste pagemine […]
“Laidoneri Muuseumi aastaraamat 2004 4.”
Sisukord – Saateks / Leho Lõhmus, dr. phil. Laidoneri Muuseumi teadusdirektor – Laidoneri Muuseumi tegevusest 2004. aastal / Leho Lõhmus, dr. phil. Laidoneri Muuseumi teadusdirektor / Laidoner Museum Activities in 2004 – Ultima Ratio Regum. Suurtükiväe teke ja areng I maailmasõja lõpuni / Hannes Walter, dr. phil. Laidoneri Muuseumi direktor a. 2001 – 2004 – […]
“Lembitu poolsada”
Kui üks süda ja üks hing! (Vaba Eestlane, 23. mai, 1952) Skautlus – noorte võitlus Eesti eest Eesti põlvpükstes noorsooliikumine – skautlus, jõuab tänavu parajasse meheikka ja saab nelikümmend vanaks. Juubeliaastal meie ei kirjuta temale järelhüüet, nagu peame tegema paljude tähtpäevade puhul, vaid võime nentida selle liikumise jätkuvat edu. Noorena ja jõulisena, nagu üks noorsooliikumine […]
“Lembitu vaim”
Sisukord Lembitu esivanemad / Anastava majanduse ajastu Lembitu esivanemad rändavad / Viljeleva majanduse algus Lembitu esivanemate õnnelik elu / Vaba viljeluse majandus Lembitu maa ja rahva kaitsel / Maakaitse ja muistne vabadusvõitlus Lembitu vaim hõõgub tuhas / Mõisamajanduse ja teoorjuse algus Lembitu vaimu elavnemine / Mõisamajandus ja orjus Lembitu vaim lahvatab / Ärkamisaegne põllumajandus Lembitu […]
“Lendurijutud”
“Lendurijuttudes” on Eesti lendurid esindatud läbi aegade. Eesti Vabariigi sõjaväelenduri Remi Milki (1920-2011) lendurikarjäär algas 1938. aastal õpingutega Eesti Sõjaväe Lennukoolis ja lõppes 1944. aasta 21. septembril Rootsis, kuhu Saksa armee ülemleitnandi auastmes Remi Milk Saksamaa asemel maandus. Esmakordselt ilmub tema “Metsapäevik”: pliiatsiga kirjutatud märkmed elust metsavennana suvel 1941. Karl Lepimani (1929-2006) saatus oli olla […]
“Liivi kirjakeel”
Raamat tutvustab liivi kirjakeele kujunemislugu, koondades kõik siiani teadaolevad liivi kirjakeele allikad alates esimestest 19. sajandil valminud raamatutest kuni tänapäevani välja. Iga allikas on vaadeldud kahest vaatevinklist – raamat esitab nii iga allika valmimise ajaloolist tausta kui ka keeleliste üksikasjade analüüsi, mis kokku moodustavad ühtse terviku. See lubab aga konkreetselt, kuid samas ülevaatlikult aru saada […]
“Linnulennul Eesti ajaloost”
Kuigi raamat on mõeldud kõige laiemale auditooriumile, on ta suunatud paljuski nendele, kes Eestist ja selle ajaloost midagi ei tea.
“Lisandusi eesti muusikaloole”
Raamat sisaldab artikleid ja tutvustusi Eesti professionaalse muusikakultuuri arengust, suurkujudest, helitöödest ja muusikasündmustest, mis on ilmunud autori sulest ajakirjanduses ja mitmesugustes kogumikes ajavahemikul 1972-2009. Materjal kätkeb endas hästiloetavas stiilis esitatud unikaalset ja tihti ainulaadset, nüüd, aja möödudes, juba raskesti kättesaadavat teavet meie muusikaloost. Teos on väärtuslik lisa Eesti muusika-ajaloole, mille kohta kirjanduse puudumist kurdetakse peaaegu […]
“Loenguid Eesti afroasiaatika kujunemisloost”
Eesti afroasiaatika juured ulatuvad väga kaugesse minevikku, kuid andmed tema arengu kohta on kuni 19. sajandi alguseni väga napid ja katkendlikud. Seda tema ajaloo etappi võiks käsitleda kujunemisperioodina ja omakorda jaotada kolme alaperioodi: 1) ürgaegsete kontaktide periood praeguste eestlaste ning afroaasia rahvaste kaugete esivanemate vahel; selle perioodi alguspunkt on kuskil inimkonna hälli juures, tema lõpppunkt […]
“Loomisaja laulud”
Uurimusi eesti rahvalaulust Loodan, et nende kaante vahele koondatud kirjutised pakuvad huvi nii rahvalaulu uurivatele teadlastele kui lauljatele. Kerkib ju regilaule lauldes sageli küsimusi, mida üks või teine lauluosa tähendab. Laulikud on laule esitades neid ühtlasi tõlgendanud, sest kuigi arusaamatu või salapärasena tunduv värsirühm võib sellisena omada teatud väärtust ja jääda just seetõttu meelde kogu […]
