“Velikije Luki lahing”
Käesolev raamat keskendub eestlastest sõjameeste võitlusele Punaarmee koosseisus Venemaal asuva Velikije Luki linna pärast 1942-1943 talvel. Selle väikese linna nimi on Eestis saanud mõttetu tapatalgu ja kolossaalsete inimkaotuste sümboliks. Velikije Luki lahingus osales üle 20 tuhande eesti mehe kõigest ühe kuu jooksul võis hukkuda kuni 5000 eestlast. Suurem osa neist olid vägivaldselt Punaarmeesse mobiliseeritud ja […]
“Velikije Luki, Tehumardi, Kuramaa. 917. eesti laskurpolgu võitlejate mälestusi”
917. laskurpolk sündis 1942. aasta märtsikuu alguses Uraali Sõjaväeringkonna 249. eesti laskurdiviisi väeosade keskel. 15. märtsil alustati väeosades õppetööd. Õppused toimusid looduslikult kaunis kohas Uurali jalamil. Juba piduliku vandetõotuse andmisega 9. augustil märgiti väeosade sõjalise väljaõppe esialgset edu. Väljaõpet täiustati veel Kolomna lähistel 20. septembrist kuni 22. oktoobrini. Pärast täiendava relvastuse ja varustuse saamist muutusid […]
“Vere maitse”
Metsavenna-eri Saksa okupatsiooni ajal elanikonna kallal sotsiaalse agoonia taustal vägivallatsenud Omakaitse-meeste veretöödest ei ole tänaseni olnud kombeks kuigi kõva häälega rääkida. Sõja lõppedes said neist metsavennad. Ent suhu jäänud vere maitse ei läinud neil enam meelest. Tänapäeval nimetatakse metsavendade marodööritsemist, rahvuskaaslaste röövimist ja mõrvamist paraku peente nimedega vabadusvõitlus ja vastupanuliikumine. Kuigi see oli tegelikult kõige […]
“Viimane”
Metsavenna-eri Käesolevas, oma kolmandas raamatus, millega eestlaste relvastatud vabadusvõitlust käsitlev sari Metsavenna-eri ühtlasi otsa saab, kirjeldab autor jätkuvalt Viljandimaa inimeste kannatusi alates aastast 1940. Teoses tuleb juttu ka kuulsast Raua tänava lahingust kommunistliku riigipöörde päevil, millest alguse saanud sündmuste käigus hukkus sõjaeelse Eesti Vabariigi kuulsaim motosportlane Oskar Veldeman.
“Võim ja kultuur”
Võim & Kultuur. Sisukord: Saateks; Eve Annuk – Totalitarismi ja/või kolonialismi pained: miks ja kuidas uurida nõukogude aega?; Jaan Undusk – Retooriline sund eesti nõukogude ajalookirjutuses; Arvo Krikmann – Руки прочь от Сталина! Luuseri pihtimus; Rein Veidemann – Kirjandus sotsiaalse sidususe tegurina. Eesti juhtum; Rutt Hinrikus – Eesti elulugude kogu ja selle uurimise perspektiive; Tiina […]
“Võimu meelevallas. Valitud artiklid”
Võib küll diskuteerida selle üle, millal ja miks eelistati üht või teist aktivormi ja püüda välja selgitada vastavaid reegleid, aga kardetavasti on see tühi töö, sest NSV Liidu poliitiline süsteem sündis eksperimenteerimise ja improvisatsiooni käigus ning rajanes ka hiljem suures osas ad hoc otsustel. Seadusest käskkirjani. NSV Liidu õigusaktide klassifikatsioonist ja kasutamisest ajaloouurimises, lk 609. […]
“Võitlused Läänemerel 1939-1941”
Käesolev raamat lõpetab tetraloogia võitlustest Läänemerel II maailmasõja algusest lõpuni. Eelnevalt on ilmunud juba kolm raamatut: “Võitlused Läänemerel. Suvi 1941” ja “Võitlused Läänemerel. Sügis 1941 ja 1942” ning “Võitlused Läänemerel 1943-1945”. Nüüd on lugejatel käes ka suure sõja esimest perioodi käsitlev teos. Käsitletakse eelkõige Saksa-Poola sõja ja Talvesõja merevõitlusi ning Eesti seoseid nendega, allveelaeva Orzel […]
“Võitlused Läänemerel 1943-1945”
Möödunud on üle kümne aasta sellest, kui ilmusid Mati Õuna raamatud “Võitlused Läänemerel. 1941 suvi” ja “Võitlused Läänemerel. 1941 sügis kuni 1942. aasta”. On aeg liikuda sõjasündmuste vaatlusega edasi ja lugu lõpetada. Teie ees on Läänemere-võitluste kolmas ja viimane osa. Vahepealse aja jooksul on erinevates keeltes ilmunud suur hulk samale teemale keskendunud või seda riivamisi […]
“Voldemar Särak ja luuregrupp “Haukka”
Eesti politsei ajaloolasel Mai Krikkil on ilmunud tosina jagu raamatuid. Käesolev teos kirjeldab varem kasutamata või vähe kasutatud arhiivimaterjalide alusel luuregrupi “Haukka” luurajate saatust Teise maailmasõja järgses Eestis. Raamatu peategelane on esimese iseseisvusaja politseinik Voldemar Särak, tuntud suusasportlane. Esitatud materjalid kinnitavad kahetsusväärset tõsisasja, et “Haukka” luurajad ei olnud ette valmistatud tööks okupeeritud Eestis. Lisaks ei […]
“Võrumaa saaga I-III. 3 raamatut”
raamat Kui me ei taha, et pooliku tõe valitsemisaeg edasi kestaks, siis peaksime selgeks tegema nii täpselt, kui see praegu veel võimalik on! -, kuidas ja miks kahanes eesti rahvas punavõimu aastail, aga ka selle, mis juhtus sakslaste saabumise eel ja järel igas linnas ja vallas. Ühtegi lehekülge, olgu see nii sünge kuitahes, ühegi inimese […]
“Wolandi partii”
Selle raamatu esimene osa kujutab endast Eesti spordi, ja osalt enamgi kui spordi, paari aastakümne pikkust taaselustumise ning arengulugu läbi ühe inimese kirjutatud ja kõneldu. Teine osa, essee “Patroklose memoriaal”, pakub üht võimalikku nägemust spordi tekkest, muutumisest läbi aegade ning tema rollist üksikisiku ja ühiskonna elus. Paavo Kivine
“Трудовая книжка / tööraamat”
Tee abiraha varasalvede juurde nõuab hoolt ja püsivust. Olen Sulle sellele teel abiline, nõuandja ja seltsimees. Pead mind hästi hoidma, et saaksin sind pärast järgmisi koondamisi niisama hästi teenida. Tööpõlgurlus on rahvale koormaks ning väärib sügavat hukkamõistu. (Taskuformaat, samad mõõdud nagu originaalil)
