“Narõmi kroonika 1930-1945”
Küüditatute tragöödia. Dokumendid ja mälestused. “Narõmi kroonika” ilmus esmatrükis 1997. aastal Aleksandr Solženitsõni toimetatud sarjas “Uurimusi uusimast Vene ajaloost”, autori varasemad katsed raamatut trükis avaldada luhtusid. Kogumik koondab unikaalseid dokumente Tomski arhiividest, mis kajastavad 1941. aasta küüditatute saatust Narõmimaal – piirkonnas, mis oli väljasaatmiskohaks ka tuhandetele eestlastele. Aigi Rahi-Tamme toimetatud eestikeelne väljaanne ilmub mõningate dokumendikärbete […]
“Nõukogude aeg ja inimene. Meie mälestused”
Nõuka-ajast rääkimine ei ole selle taganutmine ega idealiseerimine. See oli meie lapsepõlv, õpiaeg, töö- ja pereelu algus. Iseküsimus, kuidas see aeg meid mõjutas, meisse ladestus. Igal inimesel on oma ajaga emotsionaalne side ja ainukordsed mälestused, mille liitmisel võib tekkida huvitav üldistus. See raamat ongi pooldokumentaalne katse kollektiivse mälu abil korrastada ja sõeluda nõuka-aega. Et see […]
“Nõukogude Eesti”
Teos on koostatud “Eesti Nõukogude Entsüklopeedia” teaduslikes toimetustes peamiselt ENE-s ilmunu alusel. Autorid on artiklid ümber töötanud ja uuendanud, lisatud on uusi faktie ja arvandmeid. (Paberkaaned puuduvad)
“Nõukogude okupatsiooni poolt tekitatud keskkonnakahjud”
Teise maailmasõja ning sellele eelnenud ja järgnenud okupatsioonide tekitatud keskkonnakahju oli väga suur. Toimunu rahalist väärtust on raske hinnata. Kuid kes suudaks kokku arvata kümnete tuhandete tapetud ja sandistatud ning sadade tuhandete muserdatud inimhingede hinda… Raamatu kaanel nurgad “maas”.
“Päevast päeva”
See on eestlaste kultuurielu ja ühiskondlikku tegevust päevaraamatu kujul jälgiv teos, oma laadilt vaheldusrikas, paljudesse sektoritesse ulatuv, mitmeid ajanähtusi haarav. Aga selles ei puudu ka eaka, seejuures väga vitaalse ning liikuva autori enese hingeeluliste küsimuste tõstatamine – samade probleemide ja mõtete käsitlemine, mis iga inimest varem või hiljem paratamatult puudutab. – Elu on huvitav ning […]
“Pagulaskodud kasvatusmuresid”
Selle üle võidakse vaielda, kas laps sünnib inglina või metsalisena siia ilma. Tegelikult näeme küll palju sagedamini, et mitte päritud patud ega halbus, vaid patuseks rikutud ja halvaks moonutatud laps on meie kodude mureks. Ja selles peaksid vist kõik ühinema, et last on vaja kasvatada ja et kasvatusest kodus enne kõike just sõltubki lapse hingeline […]
“Paide spordialmanahh 1964”
Sisukord – Lehekülgi spordiühingute tegevusest – Ringi ümber kodurajooni – Spordialad – Vilja mitmest salvest (Raamatus on pühendus)
“Põgenemine Rakvere sõjavangilaagrist”
Minevikust sarja üheksand raamatu võik küll põnevusromaanide hulka arvata, kuid tegemist on siiski dokumentaaljtustusega, mis kirjeldab nelja ohvitseri rasket ja ohtude rohket teekonda koju. Esimesel pilgul tundub uskumatuna, et nii pikk riske ja ohte täis teekond võiks üldse õnnestuda. Ometi viis raudne tahe ja sihikindlus eesmärgile, kuid mitte kõigil neljal. Sisaldab parandusi ja täiendusi varem […]
“Poliitilises politseis ja rahvuslikus vastupanuliikumises”
Meenutusi aastatest 1941-1944. Uno Andrussoni (1916-2003) raamat seiklusrohkete meenutustega aastatest 1941-1944 on sarja “Aja lood” teine raamat. Esimeses osas satub autor 1941. aasta juunis kommunistliku võimu esindajatega vastuollu ja varjab end kuni sakslaste tulekuni Rannamõisa ja Merivälja tühjades suvilates, pääsedes tabamisest mitmel korral üle noatera. Teine osa algab septembriga 1941, mil Andrusson astub taasasutatud Eesti […]
“Pommid öisest taevast. Öölahingulendurid idarindel”
Ajaloohuviline lugeja on enamasti kuulnud nende lendurite tegevusest II maailmasõja ajal, kes kasutasid oma lahingulendudel moodsaid lennukeid. Need olid õhusõja “ässad”. Kuid mõlema vaenupoole lennuväes oli palju selliseid lendureid, kes täitsid oma sõdurikohust vanadel, kehvasti relvastatud või isegi relvastamata lennukitel. Need lendurid tegutsesid tavaliselt öösel, sest päeva ajal oleks selliste lennukitega üle rinde lendamine olnud […]
“Porisse tallatud lootus”
20. Eesti Relvagrenaderide SS-diviisi ajalugu oktoober 1944- mai 1945 Porisse tallatud lootus on raama, mis käsitleb 20. Eesti SS-grenaderidiviisi ajalugu idarinde lahingutes 1945. aastal. Peamiselt on keskendutud eestlaste osalemisele võitlustes Opole (Oppelni) ümbruses jaanuarist märtsini 1945, Alam-Sileesias aprillist maini 1945 ja taandumisele läbi Tšthhimaa mais 1945, samuti eesti üksuste paiknemisele Taanis. Jacek Cielecki raamat on […]
“President ja sõjavägede ülemjuhataja NKVD ees”
Vene keelest tõlkinud ja kommenteerinud Magnus Ilmjärv. Dokumente ja materjale. Eesti riigi ja rahva elus silmapaistvat osa etendanud president Konstantin Pätsi ja sõjavägede ülemjuhataja Johan Laidoneri saatus on tänini olnud vähe valgustatud. KGB arhiivid olid kuni viimase ajani raudselt suletud. Käesoleva dokumentide kogumiku eesmärgiks ongi presidendi ja sõjavägede ülemjuhataja vangistusaastatega seotud asjaolude dokumentaalne kajastamine. Pätsi […]
“Pruun katk: Saksa fašistlik okupatsioon Eestis, 1941-1944”
Käesolev kogumik sisaldab dokumente ja materjale Saksa fašistliku okupatsiooni kohta Eestis aastail 1941-1944. Kogumik, mis on mõeldud nii ajaloolastele kui laiemale lugejaskonnale, annab ülevaatliku pildi hitlerlaste ja nende käsilaste inimvihkajalikust tegevusest okupeeritud Eestis, rahvusliku majanduse ja kultuuri laostamisest ning muidugi ka röövimisest. Raamatus on lisaks kõigele veel suur hulk fotosid.
“Puhake, paremad pojad IV”
Metsavenna-eri “Tõde on ohvrite relv. Olgu tõe väljatoomina ja selgitamine ohvrite kättemaks kurjategijatele ja meie moraalne garantii tuleviku jaoks.” – Toomas Hendrik Ilves Sisukord Järvamaa pärast 1949. aasta märtsiküüditamist Äraandjate-eri Ülo Altermanni viimane võitlus Perekond Teori tragöödia Äraandjate-eri II Kõigist ei saanud reetureid Lõksu langevad vennad Lindermannid “Viimased mohikaanlased” Tulevahetus oma kodus Ema süda Hans […]
“Puhake, paremad pojad V”
Metsavenna-eri Mitte kõik metsavennad polnud õilsad vabadusvõitlejad, rahva paremad pojad. Paraku oli omajagu bandiitegi. Nende tegude ees silmade sulgemine ei tee neid olematuks. Sisukord Ennuksemäe verine lumi “Must Kapten” Metsaelu tegi metsikuks Mälestusi Paul Lillelehest Mälestusi metsavenna päevilt Nimede register Sarjas Metsavenna-eri ilmunud raamatud
“Punalipuline Balti laevastik ja Eesti 1939-1941”
Raamat vaatleb Eesti okupeerimist Punalipulise Balti laevastiku vaatenurgast, sest Nõukogude mereväele oli toonastes sündmustes antud oluline roll. Antakse ülevaade Eesti ja Nõukogude mereväe seisust enne sõda, poliitilise olukorra arenemisest, tutvustatakse salajasi sõjaplaane, mis oleksid rakendunud Eesti keeldumise korral baaside lepingust. Raamatu kirjutamisel on kasutatud meie lugejale seni tundmatuid materjale, dokumente, kaarte ja fotosid. Pavel Petrov […]
“Punane katk virmaliste maal”
Kui vale on kõike hõlmavalt suur, võib ära võtta pool maailma. Üks suur vale algas riigi nimest: Nõukogude Sotsialistlik Vabariikide Liit. Sõna sotsialistlik andis väärkujutluse riigist kui sotsialismimaast. Kuid tegelikult oli stalinistlik nõukogude Venemaa üks suur vangilaagrite konglomeraat, kus oli sadu sunnitöö- ja erilaagreid. Üheks suurimaks inimluudele rajatud vangilaagrite linnaks oli kaugel põhja polaarjoone taga […]
“Punane terror ja Läänemaa II”
September 1944. Põgenemine. Kui 1939., 1940. ja 1941. aasta kohta oli meil andmeid, mis Saksa okupatsiooni ajal kogutud ja paljud ka tol ajal kirja pandud, siis 1944. aasta septembri kohta võime öelda, et seal on ajaloolise tõe avamine raskem. Meie käsutuses on väha materjali. See, mis meie ajalehtedes ja seni ilmunud muudes väljaannetes kirjutatud, on […]
“Punase paradiisi pärandus”
Ainsaks ajaloos seni teadaolevaks, müüre varisema pannud muusikaks, olid Jeeriko pasunalood. Võttis mitutuhat aastat enne, kui neile Vana Testamendi võidukatele pasunahelidele lisandus veel võimsam – seekord koorimuusika! Ei maksaks siiski ennast rumalamaks teha, kui me oleme, ega ka venelast Ivanuška duratšokiks pidada, kes tal peos olevaid võimalusi ära ei oska kasutada. Võimu ülevõtmine parlamentaarsel teel […]
“Punatsensuur mälestustes, tegelikkuses, reeglites”
Poole sajandi pikkusest Nõukogude ajast olen koostanud ja kirjutanud inimeste mälestustele ja endisaja dokumentidele tuginedes mitu raamatut: “Nõukogude aeg ja inimene” (2004), “Nõukogude kool ja õpilane” (2006), “Nõukogude piir ja lukus elu” (2008), “Nõukogude armee ja eesti mees” (2010), “Nõukogude aeg ja eesti inimene” (2012). “Punatsensuur mälestustes, dokumentides, reeglites” kuulub mõtteliselt samasse sarja. Kuid miks […]
