“Ja ilma ja inimesi”
Päevakajalisi mõttekilde, arutlusi, mõtisklusi 1984-1989. Tuntud raadioajakirjanik mõtiskleb talle omastes pisut lüürilises esseevormis glasnosti ning sellele osakssaanud tagasilöökidest Eestis.
“Kannatuste aastad 1940-1991”
Käesolev raamat oleks pidanud ilmuma juba 3-4 aastat tagasi, siis, kui 2004. a. sügisel lõpetati okupatsioonivõimude repressioonide uurimisega tegelenud Riigikogu komisjoni tegevus. Suurem osa siin avaldatavast materjalist oli komisjonil tookord koos, kuid raha puudumine ei võimaldanud mõeldagi publitseerimisele. Isegi 1. märtsiks 2004 Riigikogule esitatud riikliku komisjoni aruanne Valge raamat sai trükist ilmuda alles aasta hiljem […]
“Kauge kodu 1947 1/2”
Sisu Ainus kutse / Ja siiski, ja siiski, luuletused – Henrik Visnapuu Idealismi, portunism, realism, artikkel – H. Pello Meie massist ja juhtkonnast, artikkel – Dr. O. Loorits Mõningaid bilansilahtreid, artikkel – H. Parrest Adomas Galdikas, artikkel – A. Rannit Luuletusi kogust “Seitsmes öö” – B. Kangro Kaks momentvõtet, miniatüürid – P. Krusten Mälestuskilde ärkamisajast […]
“Kauge Kodu 1947 10/11”
Sisukord Välis-Eesti ülesandeid, artikkel – A. Raag Demokraatia ja kommunism võitluses rahu eest, artikkel – H. Pello Mõningaid põhiideid eesti kirjanduses, artikkel – H. Visnapuu Nagu päike üle suure vee – Arthur Valdes Ingi surm, luuletus – H. Visnapuu Kaheksas käsk, katkend – K. A. Hindrey Eestilise kultuuripildi äärjooni, artikkel – A. Mägi Eesti rahvusliku […]
“Kehra metsast maailma. Saadiku päevik. Kirjad kinnisest majast”
Üks teenekamaid Eesti diplomaate ja välispoliitika kujundajaid KAAREL ROBERT PUSTA sündis 1. märtsil 1883 Narvas raudteeametniku pojana ning õppis Tallinna linnakoolis, hiljem Pariisis vabaülikoolis ja Berni ülikoolis. /—/ Mälestusi hakkas Pusta kirja panema juba vanglas. Neist “Kehra metsast maailma” (1936) hõlmab aega lapsepõlvest kuni välisdelegatsiooni Eestist ärasõiduni; “Saadiku päevik I” (1964) käsitleb sündmusi välisdelegatsiooni ajast […]
“Kirjad vennale”
Tõenäoliselt selliseid kirjavahetusi palju säilinud ei ole – või kui, siis ühepoolsetena. Käesoleval juhul ka “Suurest Tsoonist” saadetud kirjad säilinud tänu sellele, et neist üks esimesi ei jõudnud adressaadini. Seetõttu kirjutas Olavi järgmised läbi kopeerpaberi, et saata koopia vajaduse korral koos mõne järgmise kirjaga. Kuna sellist vajadust ei tekkinud, jäid koopiad alles. Arvo kaks esimest […]
“Kodukolle 1945 jõulud”
Sisukord Jõulutervitus 1941 Õp mag. R. Kiviranna / Jõulude rõõmusõnum ja tegelik elu Ain Kalmus / Öö tuli liiga vara Viis kuulsat Evald J. Voitk / Lennuõnnetus jõuluööl Ivar Grünthal / Variatsioonid teemale Hilja Keete Ainver / Jõululaps Hannes Oja / Uljalt, noorus! Raimond Kolk / Jõuluelevused
“Kodukolle 1945 märts”
Kolmas maailmasõda. (Ühte Aftonbladet´i juhtkirja lugedes) Et ta tuleb, selles üldiselt enam ei kahelda. Küsimus seisneb ainult selles, millal ta tuleb. Me ootasime esimest Maailmasõda, et ta päästaks meid vene ikkest. Samal põhjusel ootasime ka teist Maailmasõda. Ja samal põhjusel ootame kolmandatki. Võib kummaline paista, et üks rahvus nii igatseb sõda ja sellest ei tüdine. […]
“Kodukolle 1945 november”
Sisukord Marginaalia A. Adson / Johannes Aavik 65-aastane Hannes Oja / Sõnajalaõis Ivar Grünthal / Jällenägemine August Mälk / Öised linnud Zelia Uhke-Aumere kaasmaalane jutustab / Eesti viiulivirtuoos Stockholmis Eesti kirjastus “Orto” tegevusest Moe Maret / Moekiri Shveitsist Evald J. Voitk / Vanem vend Moe Maret / Talv tuleb traatsukis ja karuskasukas… Nyloon ja naine […]
“Kodukolle 1945 september”
Nende hoiak. Sel saatuslikul päeval – augustis – Tallinna eelvõitluste lõppjärgus, millal bolshevike vastupanujõud Perila lahinguis hakkas murduma ja nad süütasid taludele tuled otsa, sel ajal asusime koos Perila naiste ja noormeestega rabametsas mäekünkal, kuhu selgesti oli näha, mis toimus. Rahulikult, ilma näilise ühegi ohketa ega ahastamiseta, nii naised kui ka mehed vaatasid tummalt pealt, […]
“Kodukolle 1952 juuli. Nr 7”
Kaas: peakonsul Johannes Kaiv Eesti Vabariigi esindaja peakonsul Johannes Kaiv saab 8. juulil New Yorgis 55-aastaseks. Vaata lähemalt tekstis lk. 11
“Kodukolle 1952 mai. Nr 5”
Kaas: üks eesti ema paguluses Ta neli last on tulnud teda emadepäeval lilledega õnnitlema ning kõigi silmis on sära ja soojust ning ema süda on täis õnne ja armastust. Pildistatud Rootsis 1951 Foto J. Kokla
“Kodukolle 1952 märts. Nr 3”
Kaas: minister August Torma Eesti Vabariigi saadik Londonis minister August Torma, sündinud 19. veebr. 1895 Pärnumaal, on olnud välissaadikuks mitmes riigis, kauemat aega Londonis.
“Kodutanumast kaugemal”
Anne Valmas on Tartu Ülikooli haridusega bibliograaf. Raamat “Kodutanumast kaugemal” on sündinud Eesti TA Raamatukogu väliseesti kirjanduse osakonnas töötamise ajal. Artiklite kogumik on esimesi Eestis, mis pajatab väliseesti kultuurist, eelkõige kirjandusega seotust. Lähemalt on räägitud suurematest eesti kirjastustest välismaal, ajakirjandusest ja kirjandusauhindadest, kuid ka kirjameeste Ain Kalmuse, Bernard Kangro, Peeter Lindsaare, Gert Helbemäe, Arved Viirlaiu […]
“Kodutee 1947 nr 1. Küünlakuu”
Sisukord Saateks H. Laretei / Aastapäevaks Gustav Ränk / Mida räägib meile 24. veebruar Kalju Lepik / Küünlakuu ööl, Relvavennad, Päike on kustund Hanno Kompus / Erik Haamer K. A. Hindrey / Vihkajad Tulehoidja Kaugkõne Bernard Kangroga Arvo Mägi / Rahvuslik suurteos Vaba Sõna / Pagulasmoraalist Arvo Horm / Lõpp ühele müüdile Intervjuu / Poliitilisel […]
“Kohanemine ja vastupanu: Eesti haritlaskond 1940–1987”
Selle raamatuga jõuab lõpule eesti haritlaskonna üldistava ajaloo kolmeköiteline käsitlus samade autorite poolt. Viimases osas vaadeldakse eesti intelligentsi ajalugu 20. sajandi kolme viimase okupatsiooni aastail järgmistes põhiküsimustes: Nõukogude haridussüsteem ja kõrgkoolid, haritlaskonna ettevalmistamine ja üliõpilaskond, kompartei kultuuri- ja haritlaspoliitika, haritlaskonna peamised rühmad – pedagoogid, meditsiinitöötajad, tehnikaspetsialistid ja insenerid, põllumajanduse asjatundjad, juristid, ametnikud, ohvitserid, kultuuritöötajad, vaimulikud, […]
“Kohtumine KGB-ga”
Rootsist 1979. aastal esmakordselt Eestisse saabudes ei teadnud ma, milliseid probleeme saab mul olema Balti riike oma kägistavas haardes hoidnud KGB-ga. Minu lugu algas salajasest piibliveost otse KGB peakorteri vahetus naabruses asunud Oleviste kirikule. Järgnesid koostöö Eesti pagulaste ja dissidentidega ning uued ülesanded, aga ka minu avalik ja varjatud jälitamine, ähvardused, üha suurenev risk ja […]
“Kõige taga oli hirm”
Kuidas Eesti oma ajaloost ilma jäi Artiklikogumikus “Kõige taga oli hirm” kirjutavad Eesti, Soome ja maailma asjatundjad Nõukogude Liidu hirmutusvõtete mõjust Eestile ja eestlastele. Kuidas inimesed hirmule ja propagandale üles ehitatud ühiskonnas hakkama said? Kas Eesti okupeerimine toimus seaduslikult? Miks Nõukogude terrori ohvrid ei võinud oma kogemustest avalikult rääkida ja millised mõjud sel olid? Kas […]
“Kojutulek”
“Kojutulek” kirjeldab üksikute jutustuste kujul soomepoiste sõjateed. Teatavasti tuli 1944. a. enamus JR200, nagu selle ametlik nimi oli, Eestisse tagasi võitlema lootusetut võitlust, vastu seisma sisserulluva Punaarmee lainele. Tagasi tuldi kainet mõistust trotsiva usuga, et on võimalik korda saata imet. Sellest tagasitulekust ja raskest võitlusteest annabki autor vaheda sulega kirjutatud ülevaate. See peatükk meie maa […]
“Kord Jumal lõi rahva…”
14. juunil 1941 Venemaale küüditatud naistel-lastel, kellelt oli ära võetud perekonnapea, kodu ja kodumaa, jäi alles vaid lõpmatu kodumaaigatsus. Elades vaesel ja nälgival Venemaal, meenutasid nad elu Eestis, kirjutasid sellest ja Venemaa elust üksteisele, lõid laule ja luuletusi. Nõukogude võimu silmis oli kirjavahetuse pidamine ja tõe rääkimine spionaažiandmete kogumine, organiseeritud Nõukogude-vastane kontrrevolutsiooniline tegevus. NKVD viis […]
