“Viikingiaja aarded Eestist”
Idateest, rauast ja hõbedast Viiking ei olnud kaasaegsete silmis rahvuslik, vaid sotsiaalne mõiste, mille alla mahtusid kõik Läänemere hõimud, kelle laevaehitustehnika ja navigatsioonioskused olid saavutanud küllaldase taseme. – Lennart Meri “Hõbevalge” Imeline Teadus, Imeline Ajalugu
“Viimased vaod. Vaatlusi eesti kirjandusmaastikult”
August Mälk ja “Noor-Eesti Kirjastus” August Mälgu “Surnud majade” sünd ja saatus August Mälk kõrverpeeglis Uut August Mälgu kohta Saksa okupatsiooni ajast August Mälk – inimene ja kirjanik August Mälk uusi teid otsimas August Mälgu “Toomas Tamm” August Mälk kirjade valgusel Mango Hans “Kalevala” ja eesti kirjanduslik mõte Muhu vägilasmuistendi sünd J. V. Jannseni saatusest […]
“Viljandi läbi aegade: kodulookirjanduse nimestik”
Kodulookirjanduse teemanimestik “Viljandi läbi aegade” ilmub Viljandi Keskraamatukogu väljaandel kodulinna 700. aastapäeva puhul. Nimestik on koostatud peaasjalikult keskraamatukogu fondi põhjal, muist andmeallikaist on kasutatud ainult Eesti NSV TA Fr. R. Kreutzwaldi nim. Kirjandusmuuseumi raamatukogu. Mõningaid materjale on saadud Viljandi Koduloomuuseumi raamatukogust. Nimestik ei pretendeeri ammendatusele. Vastavalt töö pealkirjale käsitletakse selles peamiselt Viljandi linna. Arvestades aga […]
“Viljandi ordulinnus ja Lossimäed läbi aja”
Sisukord – Jaak Pihlak / Saateks – Heiki Valk / Viljandi muinasaeg – Arvi Haak / Arheoloogia andmed Viljandi ordulinnuse kesk- ja varauusaja kohta – Juhan Kreem / Saksa ordu ja Viljandi linnus – Kaur Alttoa / Viljandi ordulinnuse arhitektuur – Ain-Andris Vislapuu / Viljandi Lossimäed kui puhkepiirkond – Kronoloogia – Kirjandus Viljandi Muuseumi toimetised […]
“Võidukad eestlased. Eestlaste võidukad lahingud viikingiajast tänapäevani”
Veendumus, et eesti mehed on sõjameestena maailma keskmistest pigem veidi paremad kui halvemad, on meie sõjaajaloolastel olnud läbi aegade. Lisaks vabadussõjale ja 1941. aasta suvesõjale on eestlastel olnud hulk võikukaid lahinguid, alates aegade hämarusse vajunud muinasajast, edasi muistse vabadusvõitluse ajal, jüriöö ülestõusus, Liivi sõjas … Külma sõja järel hakkasid meie mehed tegutsema rahuvalvajatena kriisikolletes. Ka […]
“Võim ja kultuur”
Võim & Kultuur. Sisukord: Saateks; Eve Annuk – Totalitarismi ja/või kolonialismi pained: miks ja kuidas uurida nõukogude aega?; Jaan Undusk – Retooriline sund eesti nõukogude ajalookirjutuses; Arvo Krikmann – Руки прочь от Сталина! Luuseri pihtimus; Rein Veidemann – Kirjandus sotsiaalse sidususe tegurina. Eesti juhtum; Rutt Hinrikus – Eesti elulugude kogu ja selle uurimise perspektiive; Tiina […]
“Võimu meelevallas. Valitud artiklid”
Võib küll diskuteerida selle üle, millal ja miks eelistati üht või teist aktivormi ja püüda välja selgitada vastavaid reegleid, aga kardetavasti on see tühi töö, sest NSV Liidu poliitiline süsteem sündis eksperimenteerimise ja improvisatsiooni käigus ning rajanes ka hiljem suures osas ad hoc otsustel. Seadusest käskkirjani. NSV Liidu õigusaktide klassifikatsioonist ja kasutamisest ajaloouurimises, lk 609. […]
“Võitlused Läänemerel 1939-1941”
Käesolev raamat lõpetab tetraloogia võitlustest Läänemerel II maailmasõja algusest lõpuni. Eelnevalt on ilmunud juba kolm raamatut: “Võitlused Läänemerel. Suvi 1941” ja “Võitlused Läänemerel. Sügis 1941 ja 1942” ning “Võitlused Läänemerel 1943-1945”. Nüüd on lugejatel käes ka suure sõja esimest perioodi käsitlev teos. Käsitletakse eelkõige Saksa-Poola sõja ja Talvesõja merevõitlusi ning Eesti seoseid nendega, allveelaeva Orzel […]
“Võitlused Läänemerel 1943-1945”
Möödunud on üle kümne aasta sellest, kui ilmusid Mati Õuna raamatud “Võitlused Läänemerel. 1941 suvi” ja “Võitlused Läänemerel. 1941 sügis kuni 1942. aasta”. On aeg liikuda sõjasündmuste vaatlusega edasi ja lugu lõpetada. Teie ees on Läänemere-võitluste kolmas ja viimane osa. Vahepealse aja jooksul on erinevates keeltes ilmunud suur hulk samale teemale keskendunud või seda riivamisi […]
“Võitlused Peipsil ja Emajõel 1234-1944”
Siinse raamatu lahingutandrid – Peipsi ja Pihkva järv ning Emajõgi – tekkisid peale mandrijää sulamist ligi 5000-6000 aastat tagasi. Inimesed asusid nende veekogude kaldaile elama arvatavasti kohe, kui jää alt vabanenud maale oli tekkinud taimestik. Tollal oli järvedes ja jõgedes arvatavasti rikkalikumalt kalu kui tänapäeval ning kalad olid meie esivanemaile, kes vilja veel ei kasvatanud, […]
“Voldemar Särak ja luuregrupp “Haukka”
Eesti politsei ajaloolasel Mai Krikkil on ilmunud tosina jagu raamatuid. Käesolev teos kirjeldab varem kasutamata või vähe kasutatud arhiivimaterjalide alusel luuregrupi “Haukka” luurajate saatust Teise maailmasõja järgses Eestis. Raamatu peategelane on esimese iseseisvusaja politseinik Voldemar Särak, tuntud suusasportlane. Esitatud materjalid kinnitavad kahetsusväärset tõsisasja, et “Haukka” luurajad ei olnud ette valmistatud tööks okupeeritud Eestis. Lisaks ei […]
“Võta võim! 1: Otsides Eesti silmapiiri”
Sinu raamatu pealkiri on “Võta võim”. Kas Sa arvad, et tavainimene saab sellest õigesti aru ning millised märksõnad sinu jaoks sisalduvad sõnas “võim”? Paistab, et mõnelegi inimesele “võim” tähendab seda džunglikapitalismi ehk võltskapitalismi rusikavõimu. Mul on soovitatud seepärast ka pealkirja muuta. Aga me peame tagasi vallutama väga paljusid asju. Iga hooletusse jäänud ja rämpsu kasvanud […]
“Wolandi partii”
Selle raamatu esimene osa kujutab endast Eesti spordi, ja osalt enamgi kui spordi, paari aastakümne pikkust taaselustumise ning arengulugu läbi ühe inimese kirjutatud ja kõneldu. Teine osa, essee “Patroklose memoriaal”, pakub üht võimalikku nägemust spordi tekkest, muutumisest läbi aegade ning tema rollist üksikisiku ja ühiskonna elus. Paavo Kivine
“Трудовая книжка / tööraamat”
Tee abiraha varasalvede juurde nõuab hoolt ja püsivust. Olen Sulle sellele teel abiline, nõuandja ja seltsimees. Pead mind hästi hoidma, et saaksin sind pärast järgmisi koondamisi niisama hästi teenida. Tööpõlgurlus on rahvale koormaks ning väärib sügavat hukkamõistu. (Taskuformaat, samad mõõdud nagu originaalil)