“Vana Tallinn I(V)”
“Vana Tallinn” on Tallinna vanema ajaloo uurimisele pühendatud artiklite kogumik. Ta on omamoodi jätkuks omariikluse aegu ilmunud neljale Tallinna Ajaloo Seltsi samanimelisele väljaandele. Kavas on Tallinna minevikku kajastavate kirjutiste kogumiku väljaandmist jätkata. Käesolev “Vana Tallinna” koondab tähelepanu valdavalt kesk- ja uusaegse Tallinna ühele olulisemale tegevussfäärile – käsitööle, mille erinevaid aspekte käsitlevad siin meie ajaloolased ja […]
“Vana Tallinn II (VI)”
Sisukord – Hansapäevad Tallinnas 1992 – Püha Barbara kabel ja kalmistu – Tallinna dominiiklaste kalender reformatsioonieelse ajakasutuse peeglina – Naissaare ajaloost kuni 1940. aastani – Elamuinterjöörist ja selle sisustusest Tallinnas 17. – 18. sajandil. – Raamat ja lugeja Tallinnas 18. sajandil. – Kopli linnajaost 1930-ndatel aastatel. – Väärtmetallasjade ja märkide tehas “Roman Tavat” – A/S […]
“Vana Tallinn VII (XI)”
Sisukord – Ivar Leimus. Tallinna mündimeistrid 17. sajandil. – Liivi Aarma. Helsingist pärit pastorid Forsiused ja Forseliused Tallinnas 16. sajandi lõpus ja 17. sajandil. – Marko Lehti. Tallinn võõra tsivilisatsiooni koldena. Tallinn soomlaste silmade läbi 19. sajandi teisel poolel. – Kari Alenius. Tallinna ajalehed Soomest 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi algusaastail. – Kaalu Kirme. […]
“Vana Tallinn”
Tallinna raekoda – keskaegne gooti stiilis ehitis – on ainus omataoline Baltimaadel. Raekoja ehitamist alustati XIV sajandi esimestel aastakümnetel ning valmis sai ta praegusel kujul põhiliselt alles XV sajandi algul. Ehitamine toimus mitmes järgus ja mõningase ümberehitamisega. Aastail 1959-1960 toimunud restaureerimistööde käigus taastati ligilähedaselt raekoja esialgne välisilme ja lahtine kaaristu. Restaureerimistööde mälestuseks müüriti kaaristu seina […]
“Vana Tallinna pärimused ja tõsilood”
Kogumik pakub pidepunkte Tallinna kirevast ajaloost. See on teejuht vana Tallinna olude ja pärandi juurde, mõtestades olulisi nähtusi, sündmusi ja objekte. Otsekui hüpates üle ajajõe kivilt kivile, jõudmaks algusaegadest tänaseni. Lugude valikusse on koondatud varem ajakirjanduses ilmunud tekste, millest osa on täiendatud või põhjalikult ümber kirjutatud. Mõned pärimused ja tõsilood on üles tähendatud just selle […]
“Vana Tartu ehitised ja inimesed”
Muinaslinnus asus Tartus juba I aastatuhandel. 1030. aastal vallutas selle Kiievi vürst Jaroslav Tark, kes rajas sinna kindluse, mille ta nimetas Jurjeviks. 1061. aastal võtsid eestlased Tartu tagasi. 13. sajandi esimesel poolel langes Tartu saksa ristisõdijate kätte. 1224. aastal sai Tartust keskaegse Vana-Liivimaa riigikese – Tartu piiskopkonna keskus. Toomemäele ehitati kivilinnus ja 1262. aastal mainiti […]
“Vana Valga ehitised ja inimesed”
Valga asulat (Walko) on esmakordselt mainitud 1286. aastal. Keskajal jäi tänapäeva Valga territoorium Liivi ordu ja Tartu piiskopi valduste piirile. Liivi sõja tulemusena läksid Lõuna-Eesti alad 16. sajandil Poola-Leedule. 1584. aastal andis kuningas Stefan Batory Valgale linnaõigused. 17. sajandil läks Valga Rootsi võimu alla. 1626. aastal kinnitas Rootsi kuningas Gustav II Adolf Valga linna õigused […]
“Vana-Liivimaa maapäev”
Ühe keskaegse struktuuri kujunemislugu Kogu senine inimühiskonna ajalugu on näidanud, et inimesed pole oma sotsiaalsetes rollides võrdsed. Ükskõik, millist ajastut või ühiskonnakorda me ka ei vaatleks, ikka selgub, et ühtede õigused ja vabadused on suuremad kui teistel. Ning seda ka siis, kui võrdsus ja vendlus on kuulutatud ülimaks printsiibiks. Sisukord – Liivimaa riikluse kujunemisest – […]
“Vana-Pärnu kinnisturaamat 1451-1599”
Ulatusliku Pärnu jõgikonna suudmes asuva Pärnu linna jagavad Pärnu ja Sauga jõgi kolme ossa. Territooriumilt kõige väiksem neist asub Pärnu lahe ning Sauga jõe vahel. Kaugemas minevikus omas just see osa teistega võrreldes tunduvalt suuremaid looduslikke eeldusi asula rajamiseks. Ja kui araablane Idrisi umbes 1154. a. koostas Sitsiilias oma tuntud käsikirja ning selles märkis, et […]
“Vandeseltslased”
Nad olid harjutanud seda kõike kuude, tegelikult isegi aastate kaupa. Nad olid võidelnud kaartide ja kompassidega ning valmistanud end ette kriitiliseks maabumiseks, mis oli küll ohtlik, kuid millel ei olnud nende tegeliku ülesandega midagi tegemist. Nad pidid jõudma maale. Nad pidid saama ühendust oma kontaktisikuga. Nad pidid sulama ühiskonda, saatma šifreeritud raadiosaadete abil Rootsi infot, […]
“Vanem ja noorem Eesti”
/—/ Käesolev raamat sisaldab Talve kultuuriajaloolise rõhuga eesti keeles kirjutatud ja Eesti-teemalisi artikleid ja ühe intervjuu temaga. Valiku koostamisel on arvestatud autori enda nõuannetega ning talle omase enesekriitilisusega. Kõrvale on jäetud enamus ajaleheartiklitest. Erand on tehtud autorit põhjalikumaltki huvitanud Läti Henrikust rääkivale, mis võimaldab käesoleval raamatul katta ka meie ajaloolise aja algusperioodi. – Simo Runnel. […]
“Vangina imedemaal. Meenutusi vangiajast”
Ma pole lugeja vastu päris aus. Raamat kirjeldab sündmusi vangina Venemaal. Siin teen aga juttu sellest, mis toimus pärast kodumaale jõudmist. 1956. aastal kummitas ikka alles Stalini vaim. Tollased asutuste ja ettevõtete juhid ei julgenud võtta tööle vabanema hakkavaid poliitvange. Ühe ülikoolikaaslase vahendamisel õnnestus mul lõpuks saada töölise koht kummitoodete vabrikus “Tegur”. Sel ajal valitses […]
“Vanglakirjad 1949-1954”
1949 Aprillikuu I kiri Valga, 4. aprill 1949. a. Tere, sõbrad! Nagu näete, olen vanas eas reisima hakanud. Üle kolme kuu elasin Tallinnas ühes kõige suuremas majas, – nüüd olen siin vanade ja vigaste kasvatustöö-koloonias olnud täpselt ühe kuu. Kulakute elu siin on märksa parem kui väljas, – eriti neil, kes sõjaväes või mõnes teises […]
“Vapsidest Isamaaliiduni”
Fašismi ja fašismivastase võitluse ajaloost kodanlikus Eestis. Sisukord: Eessõna. Hitler, Mussolini ja teised. Kurss “kõva käe” võimule Eestis. 1934. aasta. “Uus kord” Eestis. (kaaned kulunud)
“Varia historica I”
Töid ajaloo alalt 6 Sisukord: Mati Mandel – Metallidetektori kasutamisest Eesti Ajaloomuuseumi arheoloogilistel välitöödel Ivar Leimus – Mõningaid lisandusi Eesti viikingiaegsete aardeleidude corpusele Krista Sarv – Keskaegsetest jalatsitest Tallinna arheoloogilise materjali põhjal Tiiu Leimus – Talurahva omavalitsus- ja kohtuorganite ametirahad Tõnis Liibek – Tartu päevapiltniku Georg Friedrich Schlateri fotod Eesti Ajaloomuuseumis Merilis Sähka – Eesti […]
“Varjatud valu I&II” 2 raamatut
I. Raamat Ei mingist seiklushimust näha võõrast maad, ei mingist kaalumata kergemeelsusest jätnud kümned tuhanded eestlased maha oma kodumaad, ei mingist sisemisest tahtest tulnud nad siia Saksamaale. Kas peaksime nüüd muutuma inimesteks, kes ei taha ega julge enam midagi tulevikult oodata? Ei! Kuigi ma olen pidanud läbi elama oma lootuste täieliku kokkuvarisemise, kuigi meie unistusteloss […]
“Vasarast haakristini”
Per Wieselgren sündis 4. augustil 1900 Jönköpingis. 1927.a. kaitses ta Lundi Ülikoolis doktoriväitekirja põhjamaade keelte alal. Lingvistikas seondus tema huvi algul islandi keelega, kuid peatselt pöördus see rootsi keele kõige idapoolsemate kasutusalade, s.t. eesti-rootsi keele dialektide poole. Kui Riksföreningen för Svenskhetens bevarande i utlandet otsustas 1930.a. asutada omal finantseerimisel rootsi keele professuuri Tartu Ülikoolis, asus […]
“Vastupanuvõitlus”
Võrumaa kooliõpilaste vastupanuvõitlus 1944-1950. Kommunism võrdub natsismiga, sirp ja vasar haakristiga. (sees on pühendus)
“Vastutuuli I”
Valimik EELK Los Angelese Koguduse ajakirjas “Vastutuuli” (1950-65) avaldatud kirjasõna. Käesolve trükis, Vastutuuli I, on ülima väärtusega meie Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kirikule, kui ka Eesti ühiskonnale ja rahvale. Väga vähe on meil ilmunud trükis teoseid, mis kirjeldavad ja annavad sisukat ülevaadet ühe paguluses loodud E.E.L.K. koguduse sünnist ning edaspidisest elust, tööst ja tõekspidamistest, nii meie […]
“VEB-fond. Kadunud raha”
Täielik läbipaistmatus, puudulikud kontrollmehhanismid, kontrollijate ebakompetentsus, Riigikogu otsuse täitmata jätmine, seadusvastane tegevus, parteiline ringkaitse, ajakirjanduse nõrkus, erapoolik õigussüsteem ja mäng Vene kaardiga on eeldused, mis on lubanud toime panna Eesti ajaloo suurima finantskuriteo. Igale tööealisele eestimaalasele on see maksma läinud umbes 900 Eesti krooni. See ei pruugi olla lõplik hind meie maksumaksja jaoks. Paarikümne aasta […]
