“Vabadussõja Jõgevamaa sündmuste lugemik”
… Lugemik on 3-osaline. Esimeses osas on Vabadussõja mälestusi jutustavad artiklid või nendest väljavõtted, ülevaated ja tekstiosad raamatutest, kus käsitletud Vabadussõja sündmusi praegusel Jõgevamaal, samuti üleskirjutatud mälestused. Järgmises osas on Vabadusristi kavaleride pildid koos autasustatud sõjaväelise teenistuskäigu lühikokkuvõttega Vabadussõja eelsest ja sõjaajast, mõnel puhul ka tema tegevusest sõjajärgsel rahuajal. Ära on toodud need Vabadusristi kavalerid, […]
“Vabadussõja vaimus. Mälestusi 20. sajandi muutlikest oludest”
Ants Jõe (1905-1987) oli hariduselt põllumees ning teoloog. Sõjamehena võttis ta osa Eesti Vabadussõjast selle sõja noorima sõdurina ja 1944. aastal Eesti kaitselahingutest ohvitserina. Eraelus on ta olnud tegev Pärnumaal jaoskonna-agronoomi ja põllumajandusliku konsulendina, osalenud juhtivas rollis vabadussõjalaste rahvaliikumises, teotsedes muuhulgas kõnemehena ja selle liikumise “Võitlus” põllumajandusosakonna toimetajana, ning hiljem mitme riigimõisa (p. 1940. a. […]
“Vabadussõja võidusammas”
Vabadussõja võidusamba lugu on olnud pikk ja keeruline. Ühe monumendi kohta liigagi keeruline. Esimest korda võeti monumendi püstitamine jutuks juba 1920. aastal, kohe pärast Vabadussõja lõppu. Ometi polnud määratud sambal siis kerkida. Ühtekokku on samba püstitamist tõsisemalt ette võetud seitsmel korral ja seitsmes kord on viimaks ka vilja kandnud. Viiel korral on monumendi rajamist eestvedanud […]
“Vabadussõjast iseseisvuse taastamiseni”
Uurimusi 20. sajandi Eesti ajaloost Rahvusarhiivi toimetiste seekordne number vaatab tagasi 20. sajandi Eesti ajaloole. Tegemist on üsna avara fookusega artiklikogumikuga, mille ajalised raamid ulatuvad Vabadussõjast Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamiseni. Autorite huviorbiidis on eripalgelised teemad, mis üldistatult paigutuvad kolme märksõna alla. Kogumiku läbiv teema on poliitilise võimu kontrollimehhanismid ühiskonnas eri aegadel ning poliitilistes oludes. Need […]
“Vabal häälel. Mõtteid kahesajast eesti raamatust”
Käesolevasse kogumikku koondatud raamatuarvustused on valminud mitme aastakümne jooksul, ajavahemikul 1959-1990. Kokku on siin neid 191. Kuna mitmes artikliks on vaadeldud rohkem kui üht raamatut, siis käsitletud kirjandusteoseid on ühtekokku 220, nende seas raamatute kõrval ka 6 näidendit. Suurem osa retsensioone – kaks kolmandikku – ilmub trükis esmakordselt. Nende valdav enamik on “Raadio Vaba Euroopale” […]
“Vabariigi Presidendi Kantselei”
Inimesed. Ajalugu. Institutsioon. Maja. Muutused. Tulemiste ja lahkumiste lood. Vabariigi Presidendi Kantselei, või VPK nagu siin töötanud inimesed seda kutsuvad, on koht, kus juhtub iga päev midagi olulist või mäletamisväärset. Nüüdseks on kantselei taasloomisest täitunud 20 aastat ja 2013. aasta kevadel saab 75 aastat kantselei asutamisest. Arusaadavalt on selle aja jooksul muutunud nii riigipea instututsioon […]
“Vabastamislahingutes”
Nõukogude rahvas saavutab järjest uusi edusamme kommunismi ehitamisel, astudes tarmukalt Kommunistliku Partei poolt näidatud teed. Seejuures ei unusta meie rahvas neid, kes relv käes kaitsesid meie kodumaa vabadust ja sõltumatust saksa fašistlike agressorite vastu ning saavutasid maailmaajaloolise võidu kogu inimkonna ähvardanud “pruuni katku” üle. On sirgunud uus põlvkond. Armees ja sõjalaevastikus teenivad nüüd kunagiste rindemeeste […]
“Väike-Maarja lood”
Väike-Maarja lood käsitlevad huviväärsusi nii Väike-Maarja asulast kui ka kihelkonnast, mis laias laastus vastab praegusele Väike-Maarja vallale. Kõigis neis palades on esitatud autentseid fakte kohalikust maastikust ja minevikust, aga see materjal on kätketud muistendihõngulisse kuube, mõningatel juhtudel ka naljandilaadsesse vormi või hoopiski realistlikku rüüsse. Nõnda peaks pakutu olema vastuvõetav nii noorele kui ka vanale lugejale. […]
“Väikeriik maailmaturul”
Eesti väliskaubandus 1918-1940. …Uurimus koosneb sissejuhatusest, kuuest peatükist, kokkuvõttest ja bibliograafiast. Esimeses peatükis antakse ülevaade sellest, kuidas noor iseseisvunud Eesti riik ehitas üles majandussüsteemi, milliseks kujunes majandusstruktuur ja mida oli Eesti tööstusel ja põllumajandusel pakkuda ekspordiks. Teises peatükis valgustatakse Rahvasteliidu tegevust Euroopa ühtse kaubanduspoliitika kujundamisel rahvusvaheliste majanduskonverentside kaudu, edusamme ja ebaõnnestumisi ning nende põhjusi. Pilk […]
“Väikeriikide solidaarsusest”
Miks oli Island esimene riik, mis tunnustas Eesti iseseisvuse taastamist? Kes on Islandi algatuse taga seisnud mees? Miks ta rääkis meie eest, kui meie hääl oli vaigistatud? Selles raamatus õpime seda inimest tundma. Jon Baldvin Hannibalsson, Islandi välisminister, pühendab meid sellesse, mis juhtus siis, kui Nõukogude Liit püüdis vabadusvõitlust maha suruda, ja mis toimus pärast […]
“Vaikiv ajastu Eestis”
See on ühe mehe nägemus Eesti Vabadsussõjast, Eesti omariikluse algpäevist, Eesti Vabariigi sisepoliitikast ja poliitikutest. Raamatus on asjakohaseid fotosid ja dokumente.
“Vaikiv ajastu Eestis”
Eesti omariikluse ajaloos esineb kahel korral sündmusi, mida nimetatakse riigikukutamiseks (riigikorra muutmiseks kehtivaist seadusist hoolimata). Nende sündmuste daatumid on 1. detsember 1924 ja 12. märts 1934. 1. detsembri 1924 a. sündmust nimetatakse võõrsilt plaanitsetud, finantseeritud ja võõra riigivõimu poolt telgitagusest juhitud mässukatseks. See ebaõnnestus. Riigikord Eestis jäi muutmata. Sündmuste sarjale, mille alguseks oli 12. märts […]
“Vald. Talurahva omavalitsus 1866–1918”
1866. aasta vallareform oli oluline samm kogukondade iseseisvumise teel. Vallaomavalitsuste ja vallakohtute loomisega üritati emantsipeeruv talupoegkond sobitada Balti erikorra sajanditepikkuse seisusliku ja õigusliku traditsiooniga. Balti kubermange ühtlustav vallaseadus tõi Eestimaa kubermangus kaasa suuremaid muudatusi kui Liivimaal, kus vallakohtutel oli juba olemas pikaaegne, ligi 50aastane kogemus nii kohtupraktikas kui ka majandus- ja haldusasjade ajamises. Eestimaa talupojad […]
“Väliseesti kirjandus”
Väliseesti kirjanduse ülevaade püüab kokkusurutud kujul anda informatsiooni selle eesti kultuuri osa kohta. Valgustamist leiavad kirjandusolud, luule, proosa, memuaaristika ja näitekirjandus. Lisatud teatmestikus on toodud biobibliograafilised andmed 48 autori kohta. (esikaanel on murdumise jälg)
“Valitsejate vastu”
“Valitsejate vastu” on Tiit Made kaheksas ajalooraamat ning räägib opositsioonist võimule ja valitsusvastasest tegevusest Eestis läbi aegade. Rahulolematus valitsuste ja valitsejatega on eestlasele omane – et mitte öelda geenides. Reeglina viib demokraatlikus riigis opositsiooni olemasolu ühiskonda edasi ning distsiplineerib võimulolijaid. Kuid Eestis on demokraatiat enamasti nappinud või pole see elanud just parimaid aegu. Valitsejate vastu […]
“Valitsused ja riigimehed”
“Valitsused ja riigimehed” annab ülevaate Eesti viimase saja aasta võimustruktuuridest ning olulisimatest riigitegelastest. Käsitletakse kõiki Eesti Vabariigi riigipäid, valitsusi ja nende juhte ning parlamente alates 1917. aasta Eesti autonoomse rahvuskubermangu Maapäevast ja maavalitsusest kuni 2015. aastal valitud XIII Riigikogu ja praeguse valitsuseni. Raamatust leiab 5 Eesti presidenti, 49 vabariigi valitsust (sõdadevahelise ja tänase Eesti valitsused […]
“Vana Hiiumaa”
Tänapäeva Hiiumaa on atraktiivne puhke- ja turismiala, mida iseloomustab liigirikas taimestik ja loomastik, metsad ja soomaastikud, laiud ja pikad liivarannad. Loodusobjektide kõrval on Hiiumaal rohkesti ajaloolisi vaatamisväärsusi: tuletornid, kirikud, mõisaansamblid, tuuleveskid, vanad talud, Kärdla meteoriidikraater. Raamatus on kujutatud Hiiumaad, tema loodust, elanikke ja ehitisi nii, nagu need nägid välja 19. sajandi lõpul ja 20. sajandil […]
“Vana Pärnu ehitised ja inimesed”
Kirjalikes allikates on Pärnu sadamat esmakordselt märgitud 1242. aastal. Pärnu linna (Vana-Pärnu) asutamise ajaks peetakse aastat 1251, kui piiskop Heinrich õnnistas seal sisse toomkiriku. 1263. aastal põletasid paganatest leedulased linna, mis peagi taastati. Pärnu jõe vasakul kaldal tekkis Saksa ordu Liivimaa harule allunud Uus-Pärnu linn, mille kohta on teateid 1265. aastast. Seal asus ordukomtuuri loss […]
“Vana Petseri ehitised ja inimesed”
Sajandeid oli Petseri Setumaa majanduslik, kultuuriline ja usuline keskus. Setude kui eestlaste ühe etnilise rühma omanäoline kultuur ühendab endas nii eesti kui vene kultuurile iseloomulikke jooni. Väga rikkalik ja omapärane on nende rahvakultuuriline pärand – rahvalaulud, rahvarõivad, kombed. Kui ristisõdijad 13. sajandil Eesti vallutasid jäi Petserimaa Pihkva vürstkonda. See oli piiriala, mis oli tähtis Ida-Lääne […]
“Vana Saaremaa”
Saaremaaga seostuvad meil esmalt kadakad, tuulikud ja kiviaiad, suurepärased rannad ning spaad. Lisaks loodusobjektidele on Saaremaal arvukalt ajaloolisi vaatamisväärsusi: kirikud, mõisaansamblid, muinaslinnused, vanad talukompleksid ning Kuressaare loss. Albumis on kujutatud Saaremaad, tema loodust, elanikke ja ehitisi nii, nagu need nägid välja 19. sajandi lõpul ja 20. sajandil enne Teist maailmasõda. Albumi koostamisel on silmas peetud […]
