“Arheoloogia alused”
Õpikus käsitletakse arheoloogia üldmõisteid, arengut ja meetodeid. Antakse ülevaade kõige olulisematest muinaskultuuridest Euroopas, eriti NSV Liidu territooriumil. Õpik on mõeldud kõrgkooli ajalooteaduskonna üliõpilastele, kuid seda saab kasutada ka teistel humanitaaraladel. (Raamatus on pühendus)
“Arheoloogiga Eestimaa teedel”
Viimaste aastate arheoloogilise uurimistöö tulemused kinnitavad, et Eesti ajalugu on ümmarguselt kümme tuhat aastat pikk. Kui igale sajandile pühendada üks lehekülg, võiks kogu selle ajaloo mahutada ühe raamatu kaante vahele, mille maht oleks sada lehekülge. Ainult viimased seitse lehekülge selles raamatus oleksid koostatud dokumentide, ürikute ja muude kirjalike allikate põhjal, ülejäänud üheksakümmend kolm lehekülge tuleks […]
“Arhiivijuht I-IV. 4 raamatut”
Arhiivijuhi koostamine sai alguse 1997. aastal Ajalooarhiivi fondiloendi uuest süstematiseerimisest Interneti tarvis. Fondi- ehk arhiivimoodustaja funktsioone aluseks võttes on kõik olemasolevad fondid jaotatud üheksaks suureks grupiks (riigi-, omavalitsus-, kohtu- ja justiits-, kiriku- ja haridusasutused, vabad ühendused, ettevõtted, mõisa- ja isikufondid, kollektsioonid), mis omakorda vastavalt vajadusele on jaotatud alamgruppideks. Raskusi tekitas see, et Ajalooarhiivis on eri […]
“Ars Estoniae medii aevi grates Villem Raam viro doctissimo et expertissimo”
/—/ Villem Raami meelisajajärguks on olnud keskaeg. Seetõttu ka käesolev kogumik tegeleb Eesti keskaja arhitektuuri ja kunsti probleemidega. Kogumiku koostamisel ja väljaandmisel on osalenud paljud inimesed ning mitmed organisatsioonid ja firmad. Kõik nad avaldavad selle raamatuga sügavat tänu ja austust Villem Raamile tema 85. sünnipäeval. Sisukord: Ridala Maarja-Magdaleena kirik. Kellade paiknemisest Saare-Lääne keskaegseis kirikuis. Gotland […]
“Arstiabist Räpinas läbi kolme sajandi” II osa
Inimeste oskused ja teadmised sellest, kuidas üht või teist tegevust siin ilmas korraldada, arenevad pidevalt. Kõige eredam näide on siinkohal oskus anda kiiresti edasi teavet, kus pea igal aastal mingi uus võimalus meid üllatab. Täpselt sama toimub tervishoius. Märkame seda alles siis, kui arste külastame, aga seegi protsess on pidev ja minu hinnangul aina huvitavamaks […]
“Artiklid”
Koostanud Ülle Tarkiainen Rahvusarhiiv on Herbert Ligi 95. sünniaastapäevaks välja andnud kogumiku tema kirjutistest. Herbert Ligi (1928–1990) oli Tartu ülikooli kauaaegne ajalooprofessor ja üldajaloo õppetooli juhataja. Ta kandis nõukogude ajal edasi Eesti Vabariigi ajaloouurimise traditsioone ja rõhutas allikakriitika ning objektiivse teadusliku lähenemise tähtsust. Ligi oli hästi kursis uuemate ajalooteaduse suundadega läänemaailmas — eelkõige Põhjamaades — […]
“Artur Sirgu elu ja surm. Eesti vabadussõjalaste juhi lugu”
Artur Sirk kerkis 1930. aastate algul vabadussõjalaste liikumise eesotsas Eesti poliitikataeva säravaimaks täheks ja paisati siis oma vastaste poolt põrmu, paljude arvates ta sõna otseses mõttes tapeti. Põgenemine Patarei vanglast tegi Artur Sirgust legendi, millele salapärane surm kaugel võõral maal lisas kustumatu märtrioreooli. Kas Eesti riik pani tõesti toime poliitilise mõrva? Kas president Konstantin Päts […]
“Aruanded Riikliku Julgeoleku Komitee 2. ja 4. osakonna tööst 1956. aastal”
Sisukord Aruanne Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitee 2. osakonna agentuur- ja operatiivtöö tulemuste kohta 1956. aastal. Aruanne Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitee 4. osakonna agentuur- ja operatiivtöö tulemuste kohta 1956. aastal. Agendinimede register Nimeregister AD FONTES 8
“Aruanded Riikliku Julgeoleku Komitee 2. ja 4. osakonna tööst 1957. aastal”
Sisukord Aruanne Eesti NSV MN juures asuva RJK 2. osakonna agentuur- ja operatiivtöö kohta 1957. aastal Aruanne Eesti NSV MN juures asuva RJK 4. osakonna agentuur- ja operatiivtöö kohta 1957. aastal Lisa Agendinimede register Nimeregister Sari: AD FONTES 10
“Aruanded Riikliku Julgeoleku Komitee 2. ja 4. osakonna tööst 1958. aastal”
Sisukord Aruanne Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitee 2. osakonna agentuur- ja operatiivtöö tulemuste kohta 1958. aastal. Aruanne Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitee 4. osakonna agentuur- ja operatiivtöö tulemuste kohta 1958. aastal. Agendinimede register Nimeregister AD FONTES 14
“Aruanne Riikliku Julgeoleku Komitee 2. vastuluureosakonna tööst 1954-1955”
Täiesti salajane 1. eksemplar Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitee ülemale polkovnik sm. I. Karpovile Aruanne ENSV Ministrite Nõukogu juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitee 2. vastuluureosakonna tööst ajavahemikul 1. IV 1954 – 1. IV 1955 Kuulub alalisele säilitamisele. Sari: Ad Fontes nr. 2
“Ausalt ja avameelselt. Isiksusest ja isikuvabadusest”
Ausalt ja avameelselt. Isiksusest ja isikuvabadusest, rahvusküsimusest, “valgetest laikudest” kõnelevad Ene Hion, Ülo Kaevats, Harry Roots, Toomas Karjahärm, Klara Hallik. Kogumik sisaldab 1988. aasta kevadtalvel Eesti Raadio poolt ajaloolaste, sotsioloogide ja filosoofidega tehtud vestlusringide ja intervjuude helisalvestuse materjale. Arutlusteemadeks on marksismi põhiseisukohad isiksuse osa kohta ajaloos ning rahvusküsimuses.
“Avatud vaimuga. Ajalooarhiiv 80”
Sisukord Friedrich Nineve ajalooarhiivi ülesehitaja igavene kt / Lea Leppik Sarjade moodustamise ilu ja valu Tallinna Ringkonnakohtu (1889-1918) arhiivi näitel / Katrin Roosileht Haigekassade asutamisest / Tõnis Möldre Kohalikud arhiivid 1991-2000 / Helve Matsi, Esta Porgasaar Ajalooarhiivi lugemissaal ja uurijad / Ene Hiio 45 aastat restaureerimist ja mikrofilmimist Ajalooarhiivis / Koostanud Ruth Tiidor ja Raivo […]
“B. G. Forselius ja Eesti Rahvakooli algus”
Metoodiline materjal eesti keele ja ajaloo õpetajale. Bengt Gottfried Forselius rajas Eestis talurahva koolide võrgu. Temale kuulub koos Johann Hornungiga ka kõnekeelele läheneva kirjakeele loomine (seda tuntakse läinud sajandi keskkohast alates kui vana kirjaviisi). Ta kirjutas uusi kooliraamatuid ning rajas uutes rahvakoolides ja koolmeistreid ettevalmistavas koolis õpetuse uutele põhimõtetele. Seitsmeteistkümnendal sajandil elades tundis ta Kesk-Euroopas […]
“Baasidelepingust anneksioonini. Dokumente ja materjale”
Käesolev dokumentide ja materjalide kogumik on järjeks 1989. aastal ilmunud kogumikule “Molotovi-Ribbentropi paktist baasidelepinguni”, milles publitseeritud materjal kajastab Eesti rahvusvahelist olukorda ja välispoliitikat 1939. aasta kevadest kuni mittekallaletungipakti sõlmimiseni NSV Liidu ja Eesti Vabariigi vahel. Käesolevate kaante vahele koondatud dokumendid ja muu materjal valgustavad järgnevat sündmustikku, alates Nõukogude-Eesti sõjaväelistest läbirääkimistest ja Punaarmee vägede sabumisest baasidesse […]
“Balti episood. Briti salateenistuse tegevus Venemaa vetes”
Briti kõige kõrgem sõjamehevapruse eest annetatav aumärk Victoria-rist on väga erakordne autasu – selle vääriliseks on 150 aasta jooksul peetud ühtekokku kõigest 1350 Suurbritannia ja Rahvaste Ühenduse kodanikku. Mereväekapten Augustus Agar teenis Victoria-risti välja Eesti Vabadussõja käigus Kroonlinna lähistel – ta uputas oma tibatillukese torpeedokaatriga bolševike ristleja “Oleg”. Lisaks tollaste sõja- ja poliitikasündmuste kirjeldamisele jutustab […]
“Balti kett”
Eestimaa Rahvarinde Eestseisuse liige Lembit Koik käsitleb Eesti 1988. ja 1989. aasta sündmusi nii, nagu ta ise need läbi elas, toetudes dokumentidele, toonastele väljaannetele ja isiklikele mälestustele. Ta kirjeldab neid kahte otsustavat aastat Eesti rahva ja riigi saatuse määramisel vastavalt tegelikult toimunule. Autor meenutab Baltimaade kolme põlisrahva ühisrinnet võitluses vabaduse eest ning kodu- ja väliseestlaste […]
“Birgitta – pühak ja prohvet”
/—/ Tallinna elanike hulgas on elav ja kallis Birgitta mälestus ning vana kloostri varemed on siiani elav tunnistus vaimsest ja kultuurilisest jõust, aga ka Vaimu väest, mis on meie päevini üle elanud lugematuid raskusi ja radikaalseid ühiskondlikke muutusi. /—/
“Brendekenist Peeglini. Eesti ajakirjanduse biograafiline lühileksikon 1689-1940”
“Brendekenist Peeglini” on esimene Eesti ajakirjanduse biograafiline leksikon. Esimene eestikeelne ajakirjanduslooline teatmeteos ilmus 105 aastat tagasi, 1909. aastal. Jaan Tõnissoni ettepanekul koostati 1906.-07. aastal Postimehe 50. juubeli tähistamiseks album “Postimees 1857-1907” (Trt 1909). Koguteos koosnes kahest osast. Anton Jürgenstein andis detailse ülevaate Perno Postimehe>Postimehe toimetamiskäigust ja sisust, August Kitzberg koondas 322 kaastöötaja biograafiad. Kuna aastate […]
“C. R. Jakobsoni teedest ja töödest”
Oma artiklite kogus käsitleb autor meie rahvusliku liikumise kodanlik-demokraatliku suuna juhi, publitsisti, kirjaniku ja pedagoogi Carl Robert Jakobsoni (1841-1882) elu ja tegevuse mõningaid lõike, tuginedes peamiselt viimasel ajal Kurgja talumuuseumi laegastest ilmsiks tulnud allikmaterjalidele. Kogumikus leiduvad artiklid on varem ilmunud ajakirjanduse veergudel. (Raamatus on endise omaniku nimi ja ostukuupäev)
