“Lendurijutud”
“Lendurijuttudes” on Eesti lendurid esindatud läbi aegade. Eesti Vabariigi sõjaväelenduri Remi Milki (1920-2011) lendurikarjäär algas 1938. aastal õpingutega Eesti Sõjaväe Lennukoolis ja lõppes 1944. aasta 21. septembril Rootsis, kuhu Saksa armee ülemleitnandi auastmes Remi Milk Saksamaa asemel maandus. Esmakordselt ilmub tema “Metsapäevik”: pliiatsiga kirjutatud märkmed elust metsavennana suvel 1941. Karl Lepimani (1929-2006) saatus oli olla […]
“Lenin, Stalin ja Hitler. Sotsiaalne katastroofi ajastu”
Rahvusvaheliselt tunnustatud ajaloolane Robert Gellately vaatleb selles raamatus võrdlevalt Nõukogude Liitu ja natslikku Saksamaad, analüüsides 20. sajandi esimesel poolel toimunud sotsiaalse katastroofi poliitilist ja ideoloogilist tausta. Autor väidab, et Euroopale osaks saanud tragöödia oli lahutamatult seotud Lenini, Stalini ja Hitleri diktatuuridega ning selgitab, kuidas utoopilisi ideaale taga ajades muutusid needsamad ideaalid lõpuks düstoopiliseks õudusunenäoks. Paljastades […]
“Liivi kirjakeel”
Raamat tutvustab liivi kirjakeele kujunemislugu, koondades kõik siiani teadaolevad liivi kirjakeele allikad alates esimestest 19. sajandil valminud raamatutest kuni tänapäevani välja. Iga allikas on vaadeldud kahest vaatevinklist – raamat esitab nii iga allika valmimise ajaloolist tausta kui ka keeleliste üksikasjade analüüsi, mis kokku moodustavad ühtse terviku. See lubab aga konkreetselt, kuid samas ülevaatlikult aru saada […]
“Liivimaa ajaloo lühiülevaade”
Dionysius Fabriciuse “Liivimaa ajaloo lühiülevaade neljas osas aastast tuhat ükssada viiskümmend kaheksa kuni aastani 1610” ilmub eestikeelses tõlkes esimest korda. Selle ajaraamatu autor oli 17. sajandi algul katoliku kiriku praost Viljandis. Teos jutustab üksikasjalisemalt Poola aja sündmustest Liivimaal, eriti 1600. aastal vallapääsenud Poola-Rootsi sõjast. Ta teeb seda Poola poliitika ja katoliku kiriku vaatekohast ning sellisena […]
“Liivimaa kroonika II”
Järelsõna Kroonikate ehk ajaraamatute avaldamine on meie keeles alles vähe kultiveeritud ala. Peale Läti Hindriku kroonika ei olegi meil õieti veel muid sarnaseid ajaloo-allikaid ilmunud. Eesti kirjanduses on puudunud tänini veel niihästi Rossowi ja Hiärni kui ka Relchi meile nii tähelepandavad tööd. Ja ometi sisaldavad need ajaloo-allikad huvitavaid ning kindlaid tõsiasju meie kodumaa mineviku tundmaõppimises. […]
“Liivimaa provintsi kroonika”
Tallinna Pühavaimu kiriku pastori Balthasar Russowi (u 1536–1600) alamsaksakeelne „Liivimaa provintsi kroonika“ (trükitud 1578, 1584) on aastasadu kujundanud nii Eesti- kui Liivimaa ning kogu Baltikumi 16. sajandi ajaloo käsitlust. Kroonika on Liivimaa sõja (1558–1583) ajaloo üks tähtsamaid ja tuntumaid allikaid, millest saab lugeda ka 16. sajandi Tallinna põnevat ja usaldusväärset lähiajalugu, mille pani kirja pastor […]
“Linn, mis ei saa kunagi valmis”
Sisukord: – Eessõna – Linn, mis ei saa kunagi valmis – Lühiülevaade – Eesmärgid – Taust: unistus Euroopast, unistus elukvaliteedist – Tulemused – Tuleviku Tallinn – Kultuurisündmuste programm 2011 – Koostöö kultuuripealinn turuga – organisatsioon – organisatsiooni struktuur – eelarve – turundus ja kommunikatsioon – Tänuavaldused Tekst: Kaarel Tarand, Toimetaja: Signe Ora Puuduvad paberkaaned
“Linn, mis ei saa kunagi valmis”
Euroopa kultuuripealinna nimetusest on 20 aastaga saanud rahvusvaheliselt kõrgelt hinnatud tiitel. Seniste kultuuripealinnad kogemused on näidanud, et tiitel mõjutab kogu linna arengut, elavdab kultuurielu, toob linna investeeringuid ja turiste, suurendab tööhõivet ja rahvusvahelist tuntust. Kultuuripealinnaks kandideerimine tähendab Tallinna jaoks ainulaadset võimalust linna ulatuslikuks arendamiseks traditsioonilisi tegevus- ja koostööpiire ületades. Tallinna ja kogu Eesti jaoks on […]
“Linna asutamisest alates. Kahekümne esimene raamat”
Liviuse suurteose säilinud 35 raamatust on eesti keeles nüüd tervikuna olemas kaks. Siinses köites avaldatud 21. raamat käsitleb Rooma riigi ajaloo üht olulisimat vastasseisu – Teist Puunia sõda, mille kuulsaim osa on Kartaago vähejuhi Hannibali tungimine üle Alpide Itaaliasse. Livius kirjutab küll haaravalt Rooma riiki ähvardanud ohtudest, aga mitte vähem kaasakiskuv ei ole vaenlase hiilgava […]
“Linnulennul Eesti ajaloost”
Kuigi raamat on mõeldud kõige laiemale auditooriumile, on ta suunatud paljuski nendele, kes Eestist ja selle ajaloost midagi ei tea.
“Lisandusi eesti muusikaloole”
Raamat sisaldab artikleid ja tutvustusi Eesti professionaalse muusikakultuuri arengust, suurkujudest, helitöödest ja muusikasündmustest, mis on ilmunud autori sulest ajakirjanduses ja mitmesugustes kogumikes ajavahemikul 1972-2009. Materjal kätkeb endas hästiloetavas stiilis esitatud unikaalset ja tihti ainulaadset, nüüd, aja möödudes, juba raskesti kättesaadavat teavet meie muusikaloost. Teos on väärtuslik lisa Eesti muusika-ajaloole, mille kohta kirjanduse puudumist kurdetakse peaaegu […]
“Litteraria 7. Eesti kirjandusloo allikmaterjale”
Oskar Lutsu päevikud aastaist 1915-1916 (I) ja 1917-1919 (II).
“Litteraria” nr 2
Eesti kirjandusloo allikmaterjale. Vihik nr 2. Jaan Anveldi kirjavahetusi aastaist 1904-1914. Retsenseerinud dots., ajalookand. L. Eringson (TRÜ) ja P. Olesk (Kirjandusmuuseum).
“Lockharti vandenõu”
Armastus, reetmine, mõrvad ja kontrrevolutsioon Lenini Venemaal 1918. aasta kevadel ja suvel, kui Esimese maailmasõja lõpptulemus polnud veel selge, algatasid Venemaal tegutsevad Briti, Prantsuse ja Ameerika agendid uskumatult hulljulge vandenõu, mille eesmärk polnud ei vähem ega rohkem kui bolševike võim Venemaal kukutada. Vandenõu eestvedajaks oli 30-aastane šotlane Robert Hamilton Bruce Lockhart, kelle esialgne ülesanne Venemaal […]
“Loenguid Eesti afroasiaatika kujunemisloost”
Eesti afroasiaatika juured ulatuvad väga kaugesse minevikku, kuid andmed tema arengu kohta on kuni 19. sajandi alguseni väga napid ja katkendlikud. Seda tema ajaloo etappi võiks käsitleda kujunemisperioodina ja omakorda jaotada kolme alaperioodi: 1) ürgaegsete kontaktide periood praeguste eestlaste ning afroaasia rahvaste kaugete esivanemate vahel; selle perioodi alguspunkt on kuskil inimkonna hälli juures, tema lõpppunkt […]
“Lolluse entsüklopeedia ehk Sami Lotila pa(r)himad”
“Aga mida soovib Eesti naine? Palju pappi, aga vähe keppi.” “Määä, bhäää, mhhäää! Lambad kesklinnas? Ei, vaid eestlased teel toidupoodi või tasuma küttearveid!” “Eestlase moraal on sama puhas kui tema aluspesu, mida ta vahetab kord nädalas. Nii tihti?” “Eile nägin Tallinnas BMW roolis jälle šimpansit. Juhil oli sama madal laup ja ta sõitis ka nagu […]
“London. Lühibiograafia”
“London. Lühibiograafia” räägib meie linnast, mis on justkui elav organism ja mis areneb oma seaduspärasuste järgi. Enamasti tarmukas, aga puhuti ka kiduv keha, mille uurimist ja mõistmist range metoodika ja harjumuspärased võtted pigem kammitsevad. Peter Ackroyd tutvustab Londonit selle linna eri omaduste ja elutahkude kaudu. Millised on Londoni lõhnad ja hääled, naised ja lapsed, söök-jook […]
“Loodusõnnetused, mis vapustasid maailma”
See juhtus 18. märtsil 1925. Alguses pidasid inimesed nähtut äikesepilve all liikuvaks uduvanikuks, raudtee ääres asuvate linnade elanikud aga arvasid, et tegemist on musta suitsu välja pahviva veduriga. Kui tornaado lähemale jõudis, nägid inimesed, et saatanlik pilv helkis kollakalt, rohekalt ja punakalt. Järgnes tugev rahe ning läbi õhu hakkasid lendama toolid, kanad, lauad, raamatud, katuselaastud. […]
“Looja ees”
Jakob Hurt (1839-1906) astus Eesti avalikku ellu avakõnega esimesel eesti laulupeol Tartus aastal 1869. Kiiresti kujunes ta autoriteetseks rahvajuhiks ja jäi selleks läbi mõningate taandumiste elu lõpuni. Ta võitlusväljad olid eesti keel, eesti kool ja kitsamalt Eesti Kirjameeste Selts. 47-aastaselt tegi ta Soomes doktorieksamid keeleteaduse ning siis, viiekümneaastase mehe ja täies mõõdus teadlasena keskendus eesti […]
“Loomad keskaegse Liivimaa ühiskonnas ja kunstis”
Esmakordselt on Eesti keskaja ajaloo näitelavale tõstetud loomad – nii reaalselt eksisteerinud kui ka fantastilised elukad. Käsitletakse inimeste suhtumist loomadesse, loomade mitmesuguseid kasutusviise ning loomade kujutamist ja nende sümboolseid tähendusi kunstis. Raamatust saab teada, kuidas reguleeriti loomadega seonduvat keskaegsetes õigusnormides, milline oli hobuste roll Saksa ordus, milliseid eksootilisi ja kodumaiseid loomi valiti diplomaatilisteks kingitusteks, milline […]
