“Külma sõja lõpp. 1985-1991”
Kahekümnenda sajandi teisel poolel näis külm sõda paratamatusena ja selle lõppu ei osanud ette näha ükski lääne ega Nõukogude poliitik. Ameerika Ühendriikide ja Nõukogude Liidu vastasseis kõikvõimalikel elualadel tundus vääramatu. Ka pärast 1985. aasta märtsi, kui NSV Liidu uueks juhiks sai Mihhail Gorbatšov, ei tundunud tuumasõja oht esialgu sugugi vähenevat. Kõigest neli aastat hiljem oli […]
“Kultuurigenotsiid Eestis. Kunstnikud ja muusikud 1940-1953”
Loovintelligentsi represseerimise peamine vorm polnud mahalaskmine, vangipanek ega orjatöölaagrisse saatmine, kuigi ka seda tuli ette, ja mitte vähe. Peamine oli terve etnilise, sotsiaalse ja professionaalse tunnusega rühma vaimne sandistamine, mis samuti on inimsusevastane kuritegu. Loomingulise tegevuse katkestamine tähendas kutsetöö keeldu, millega kaasnes avalik mõnitamine ja häbiposti panek. Ühiskonnas ja loomeliitudes valitses üldise hirmu ja hüsteeria […]
“Kultuuriloolised ekskursid”
Sisukord Täpsustusi ja täiendusi Heinrich Stahli noorus- ja õpinguaastaisse / Leino Pahtma Bookhallare, Camererare, Casseur ja teised kroonuametnikud Liivimaal 17. sajandi lõpul / Birgit Kibal Ülikoolidesse sõitvate eesti- ja liivimaalaste reisiolud 17.-18. sajandil / Arvo Tering Külad ja hajatalud eesti rahvatraditsioonis / Ülle Tarkiainen Kuidas Tartu õpetlased Turu ülikooli kirjanduslikult toetasid / Lea Leppik Probleemidest […]
“Kultuurilugu kirjapeeglis. Johannes Aaviku & Friedebert Tuglase kirjavahetus”
Sõprade Aaviku ja Tuglase elu ning looming on tihedasti põimunud nii eesti kui ka soome keele-, kirjandus- ja raamatuloos, soome kultuuri mõju Noor-Eestile ja keeleuuendusliikumisele on ilmne. 1908. aasta suvel käis Friedebert Mihkelson maapaost Soomes sandarmeeria nuhkide kiuste järjekordselt Tartus, kasutades V. Günthalilt laenatud passi (vt F. Tuglas, Mälestused. Teosed VIII. Tallinn, 1960, lk 340 […]
“Kultuurisillad ja revolutsioonituuled”
Helsingi eesti kogukond 20. sajandi alguses 20. sajandi algul tegutses Helsingis eesti kogukond, kuhu kuulus käsitöölisi, ettevõtjaid, teenijaid ja töömehi, aga ka üliõpilasi, kirjanikke, kunstnikke ja poliitikuid. Osa neist oli sõitnud sinna õppima, osa otsis pelgupaika 1905. aasta revolutsiooni eest. Iseseisva Eesti poliitika- ja kultuurieliit tutvus Soomega juba varakult, leides sealt inspireeriva keskkonna ja poliitilise […]
“Kummargil käsikirjade kohal”
Tartu Pauluse koguduse inimesed võiksid mäletada Arthur Võõbust (1909-1988) kui oma koguduse õpetajat aastaist 1933-40; Tartu ülikooli rahvas kui üht rahvusvaheliseltki silmapaistvaks saanud õpetlast; eesti pagulaskond kui üht võimekamat ja teokamat rahvuslikku liidrit. Kaitsnud Tartu ülikoolis doktorikraadi 1943, jõudis Võõbus järgmisel aastal põgenikuna Saksamaale, ent siirdus sealt 1948 USA-sse. Kodumaa sulgus “raudse eesriide” taha ja […]
“Kümme aastat Eesti riiklikku iseseisvust”
Sisukord Riigi asutamise ja korraldamise järele tuliselt loovale tööle! / Jaan Tõnisson, riigivanem Mis tähtsus oli Eesti iseseisvuse väljakuulutamisel? / K. Päts Eesti Asutava Kogu seletus Eesti riiklikust iseseisvusest ja rippumatusest. / Eesti Asutav Kogu Rohkem valitseva rahva vaimu. / K. Einbund, Riigikogu esimees. Kümme aastat. / K. Konik. Oleme valvel iseseisvuse kaitseks. / N. […]
“Kümme aastat rahuvalvekogemust. Eesti kaitseväe rahvusvahelised missioonid 1995-2005”
Eesti osaleb rahvusvahelistel sõjalistel missioonidel alates 1995. aastast NATO, ÜRO, EL-i ja teiste rahvusvaheliste organisatsioonide egiidi all. Missioonidel on osalenud kokku üle 1300 kaitseväelase. Eesti osalemisele rahvusvahelistes sõjalistes operatsioonides pandi juriidiline alus 1994. aasta aprillis Eesti ja Taani kaitseministeeriumi vahelise lepinguga, mis nägi muuhulgas ette Eesti kaitseväe rühma (Estonian Platoon, ESTPLA) saatmise Taani Kuningriiki missioonieelsele […]
“Kümme aastat valges majas. Ausalt ja avameelselt”
Kultuuriloolane ja ajaloodoktor Aare Laanemäe meenutab selles mäelstusteraamatus oma kümneaastast tööd parteifunktsionäärina “Valges majas”, kus asus Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee. Ta kirjeldab värvikalt tollaste olulisemate parteiotsuste tausta, omavahelisi suhteid keskkomitees, NLKP Keskkomitee kontrollreide Eestisse, kohtumisi Eesti NSV teadus- ja kultuurieliidiga jpm. “Võimalik, et olulisim motiiv raamatu kirjutamiseks oli soov heita pilk oma hingesügavustesse, et saavutada […]
“Kümme keskaegset tallinlast”
“Keskaegsed mereteed Baltikumi” Hain Rebas 1980 “Keskaja Euroopa kultuur” Jacques Le Goff 2001 “Keskaja inimene” Jacques Le Goff 2002 “Keskaja inimese maailmapilt” Aron Gurevitš 1992 “Keskaja köök” Hannele Klemettilä 2008 “Keskaja sügis” Johan Huizinga 2007 “Kümme keskaegset tallinnlast” T. Kala, J. Kreem, A. Mänd 2006 “Raha või elu” Jacques Le Goff 2001 “Söömine-joomine keskaegses Tallinnas” […]
“Kuni viimse tunnini”
Hitleri sekretär räägib oma elust. Traudl Junge koostöös Melissa Mülleriga.
“Kuningamäng ärkamisaja koidikul”
“Kuningamäng” oli pärisorjuslike talupoegade kaardimäng, milles iga mängu järel vahetati rolle. Mängijate nimetuste – kuningas, kindral, kubjas, vanem talupoeg ja noorem talupoeg – taha on raamatu autor filosoofiadoktor Aldur Vunk loonud koondkujud 18. ja 19. sajandil Liivimaa kubermangus reaalselt elanud perekondadest. Läbi mitme põlvkonna ulatuvad Jochmannide, Martensite, Luigade ja Schwanide perekonnalood viivad ka lugeja läbi […]
“Kuninganna Kristiina”
Sari: Terra feminarum Kuninganna Kristiina – Gustav II Adolfi tütar ja Gustav Vasa lapselapselaps – on üks erandlikumaid naisvalitsejaid ajaloos. Juba sünni poolest oli tal võimalus defineerida sotsiaalne roll, millega ei olnud õnnistatud ühtegi teist tema kaasaja naist. Lisaks oli ta oma sajandi üks mõjukamaid kunstimetseene. Ometi loobus ta vabatahtlikult Rootsi troonist, pöördus katoliku usku […]
“Kuningannade mäng. Naised, kes valitsesid 16. sajandi Euroopat”
Sari: Terra feminarum Periood Kastiilia Isabeli trooniletõusust 1474. aastal kuni Prantsusmaal peaaegu sajand hiljem toimunud Pärtliöö veresaunani oli kuningannade ajastu. Sel ajavahemikul toimus naiste valitsuses justkui plahvatus, mis andis silmad ette kahekümnendale sajandilegi. Need aastad olid ka tunnistajaks uue, reformitud religiooni sünnile ja meie tänapäevase maailma koidikule. Ja valdava osa sellest ajast olid Euroopas suured […]
“Kuningas asfaldi all”
Kuidas arheoloogid leidsid Richard III Kui arheoloogid kaevasid 2012. aastal Leicesteri linna sotsiaalameti parkla alt välja vana kloostrikiriku müürid, leidsid nad sealt ühe haua. Hauas lamas luukere, mille selgroog oli tugevalt kõverdunud, kolp sisse löödud ja luudel paistis mõõgajälgi. Kas see võib olla Inglise kuningas Richard III, kurikuulus küürakas, kelle tuntusele aitas tublisti kaasa Shakespeare? […]
“Kuningate hullus”
Rännates läbi sajandite – Caligulast kuni Stalinini ja veel lähemalegi -, annab see raamat ainulaadse ning teed rajava ülevaate ajaloos ikka ja jälle korduvast “hullude kuningate” fenomenist. Esile kerkinud tähelepanuväärsete faktide analüüsi tulemusena on autor jõudnud järeldusele, et inimese vaimne tervis on ajaloo kulgemisel olnud määrava tähtsusega. Nii vaimsete kui füüsiliste hälvetega valitsejate isiklikud traumad […]
“Kuningate orus”
“Egiptuse ajaloos on üks nimi, mida teavad kõik. See on Tutanhamon, lapseohtu vaarao, kes ilmus taas maailma palge ette aastal 1922 ja põhjustas enneolematut sensatsiooni. Ketservaarao Ehnatoni poja Tutanhamoni 3300 aasta vanuse haua ja selle avastajate ümber keerlev lugu jutustab uskumatutest varandustest, ent samavõrra ka arheoloogia argipäevast, kus põrkuvad keerulised iseloomud ja noore teaduse esimestesse […]
“Kuningriigi otsingul. Francis Drake, Elizabeth I ja Briti impeeriumi ohtuderohke sünd”
Enne, kui Elizabeth I andis Francis Drake’ile ülesande ümber maailma seilata, oli „kuninganna piraat“, El Draque ehk Draakon, nagu hispaanlased teda kutsusid, ehk kõige tagaotsitum – ja edukam – mereröövel, kes eales meresid kündnud. Punapäine tulise temperamendiga Drake röövis Uuest Maailmast hõbeda- ja kullakoormatega naasvaid Hispaania aardelaevu ning krabas oma kuningannale – ja iseendale – […]
“Künnivaod. Uurimusi Eesti 18.-20. sajandi agraarajaloost”
Õpetatud Eesti Seltsi kirjad IX Agraarajalugu, mis käsitleb Eesti maarahva elus ja põllumajanduses asetleidnud muutusi, on mitmendat sajandit omanud meie ajloouurimises olulist kohta. Käesolevas raamatus on juttu 18.-20. sajandi mõisamajandusest ja mõisnikest, talurahva erinevatest kihtidest, siinse põllumajanduse käekäiku mõjutanud asutustest, ettevõtmistest ja isikutest, talurahvast tabanud näljahädast ja väljarändamisliikumisest ning Eesti Vabariigi 1919. aasta maareformist. Raamatu […]
“Kunst Tartus XIX sajandil”
Tartus on teaduse keskusena üldiselt tuntud ja siin tegutsenud uurijatest on nii mõnigi omandanud laialdase kuulsuse. Teaduse kõrval viljeldi aga Tartus XIX sajandil innukalt ka kunsti. Tartu kunstnike saavutused pole küll võrreldavad sellega, mis meie ülikoolilinnas on loodud teaduse alal; Tartus töötanud maalijate ja graafikute seas pole ühtki väga silmapaistvat kuju. Ometi on Tartu kunstnikud […]
