“Kunst Tartus XIX sajandil”
Tartus on teaduse keskusena üldiselt tuntud ja siin tegutsenud uurijatest on nii mõnigi omandanud laialdase kuulsuse. Teaduse kõrval viljeldi aga Tartus XIX sajandil innukalt ka kunsti. Tartu kunstnike saavutused pole küll võrreldavad sellega, mis meie ülikoolilinnas on loodud teaduse alal; Tartus töötanud maalijate ja graafikute seas pole ühtki väga silmapaistvat kuju. Ometi on Tartu kunstnikud […]
“Kunstiteoste kummalised seiklused”
Paljudel kunstiteostel on olnud vaheldusrikas minevik, enne kui nad on leidnud koha mõnel muuseumistendil. Neid on ostetud, müüdud ja vahetatud, röövitud ja varastatud, kaotatud ja taasleitud, viidud varjule sõjategevuse eest, päästetud tulest ja veest … Raamat räägibki mitmete kuulsate teoste saatusest: Ateena Parthenoni templi reljeefide jõudmisest Briti Muuseumi “Mona Lisa” vargusest Prado muuseumi varade päästmisest […]
“Kuradil ei ole varju. Vägivallamaa. Režiim – see kõlab uhkelt. 3 raamatut.”
1. Raamat “Kuradil ei ole varju”“Selle raamatu kirjeldustest ja sündmustest pole ühtki välja mõeldud,” kirjutab autor saatesõnas ja lisab: “Noored ja vanad, kellest raamat jutustab, ei olnud kangelased ega tahtnud seda olla.” Ometi peab tõdema, et nad seda olid. Teos käsitleb elu Nõukogude Eesti naistevanglas sõjajärgsel ajal (1946). Kuigi tegevuskoht on piiratud, annab raamat ometi […]
“Kuradil ei ole varju”
“Selle raamatu kirjeldustest ja sündmustest pole ühtki välja mõeldud,” kirjutab autor saatesõnas ja lisab: “Noored ja vanad, kellest raamat jutustab, ei olnud kangelased ega tahtnud seda olla.” Ometi peab tõdema, et nad seda olid. Teos käsitleb elu Nõukogude Eesti naistevanglas sõjajärgsel ajal (1946). Kuigi tegevuskoht on piiratud, annab raamat ometi pildi elust ka väljaspool – […]
“Kuramaa 1945. Eesti laskuskorpuse viimane lahing.”
8. eesti laskurkorpuse võitlused Kuramaal 1945. a kevadel on jäänud seni suurema tähelepanuta. Kas need olid korpuse jaoks võidukad või lõppesid hoopis kaotusega? Üle tuhande eesti sõjamehe puhkab sellest ajast ühishaudades Läti mullas. Kuramaa pealetungioperatsiooni näidatakse raamatus nii lihtsõdurite kui ka kõrgemate ohvitseride vaatenurgast, kasutades rohkelt mälestuskatkeid, samuti vene, eesti, saksa ja läti allikaid. Raamat […]
“Kuratlik liit. Hitleri leping Staliniga 1939-1941”
Ehhki mõni idanaabrist ajaloolane ja poliitik on üritanud Venemaa ajaloolise revisionismi valguses õigustada ka Molotovi-Ribbentropi ehk natsi-nõukogude pakti, jõuab tõsine ajaloouurimus pakti osas ikka samasugusele tulemusele – MRP oli kuritegelik. Mõnes mõttes on Moorhouse´i raamat sarnane Timothy Snyderi “Veremaadega”, mis räägib samuti Hitleri Saksamaa ja Nõukogude Liidu vahele jäänud riikidest ja rahvastest. Nagu Snyder, lähtub […]
“Kurgaanid, ebajumalad, mündid”
Euroopa ja Aasia steppe on läbinud mitu rändrahvaste lainet: esiteks hunnid, nende järel avaarid, kasaarid, bulgaarid, petšeneegid, polovetsid, siis Tšingis-khaani armeed ja Kuldhord… Miks need metsikud suguharud osutusid nii tugevateks, võitmatuteks, miks kultuurne Euroopa neid kartis? Mis põhjustas Aasia rändrahvaste vallutusretkede perioodilisuse? Need küsimused kerkivad otsekohe uurija ette, kui ta puutub kokku rännusteppide ajalooga. Raamatu […]
“Kurjast võimust vaevatud”
Professor Juri Borev on väljapaistev esteetik ja kirjandusteoreetik. Tuntud on ka paljud tema tööd “haritlasfolkloori” teooria ja praktika vallas. Raamatu “Kurjast võimust vaevatud” aineks on poliitilise võimu kandja, kes on hullunud oma vägevusest neile antud aja jooksul. See aine avaneb kõikvõimalikes lugudes, küll naljakates ja traagilistes, küll Venemaa XX sajandi valitsejate humoristlik-satiirilistes portreedes, küll anekdootides […]
“Kurjuse küüned”
… Selles, et soomeugrilased nähtavasti lihtsalt peavad oma suurmeeste igavest und häirima. Sest umbes samal ajal, kui eestlased Georg Lurichi aravatavat pealuud rahvale lausa televiisorist demonstreerisid, käis ungarlaste leeris samasugune tants Sandor Petefi arvatavate maiste jäänuste ümber. Ametliku versiooni järgi elas Petefi 26 aastaseks. 31. juulil 1849. aastal toimus Transilvaanias ungari vabadusvõitlejate otsustav lahing Austria […]
“Kurjuse päevik”
Alfred Rosenberg oli Joseph Goebbelsi ja Hans Franki kõrval ainus Kolmanda Reich’i ninamees, kes pidas natsivõimu ajal päevikut. Eestis kasvanud ja koolis käinud ning Hitleri ideoloogiavolinikuks ja idaalade ministriks tõusnud Rosenbergi päevik leiti sõja lõpul ühest Baieri lossist. Neil viiesajal leheküljel kirjeldab Rosenberg oma rolli kogu Euroopat hõlmanud kunstiröövides ja idaalade julmas okupatsioonis, vestlusi Hitleriga, […]
“Küsimusi ei esitata. Maffianaiste salaelu”
Carmela Soprano on meie ettekujutuses Ameerika maffianaise etalon perele, kirikule ja loomulikult hõrgule Itaalia köögile pühendunud ustav pereema. Ent tupeeritud soengu ja lakitud küünte varjus peitub tark ja taiplik naine, kes tunneb mõnikord hingelist konflikti oma koha pärast abikaasa maailmas. Clare Longrigg süüvib raamatus “Küsimusi ei esitata” sellesse tänapäeva Ameerika maffianaiste vastuolulisse maailma. Longrigg küsitles […]
“Kuulsuste allee”
Mustamäe imelised inimesed. Raamat on koostatud ja välja antud Mustamäe 50. juubeliaasta trükisena. “Kuulsuste allee” on portreede mosaiik Mustamäe erakordsetest inimestest, keda on inspireerinud Mustamäe männid ja liivikud, hommikupäike ja õhtupuna, peegeldused akendes ja helid seina taga, rahulikud puhkehetked ja tõine rutt.
“Küünlast kvartskellani”
Aja ja ajaarvamise lugu Asjade ajaloost Millal loodi maailm? Kuidas mõjutas koeratäht ehk Siirius muistsete egiptlaste elu? Kas ajas rändamine võib olla ebamugav? Neile ja paljudele teistele küsimustele leiad vastuse käesolevast raamatust “Küünlast kvartskellani”. Kuuest raamatus koosnev sari “Asjade ajaloost” jutustab sellest, kuidas on tekkinud ja arenenud kirjutamis-, arvutamis- ja mõõtmisoskus. Õpime tundma imepäraseid leiutisi […]
“Läänemere ajalootuuled”
Akadeemik ja ajalooprofessor Hendrik Sepp elas aastatel 1888-1943. Ta sündis Pärnumaal, mis jäi talle alati südamelähedaseks. Nooruses töötas ta ajakirjaniku ja õpetajana. Ajaloolasena pühendus ta sõja-, majandus- ja asustusajaloole, ruumiliselt Eestile ja naabermaadele. Käesolev raamat tahab nii ajaloouurija kui ka ajakirjanikuna. Ajalehtedes kirjutas Sepp sageli varjunime või initsiaalide all. Ta kirjutas ühiskondlikest küsimustest, reisikirju, mälestusi […]
“Läänemere ajalugu”
Kaubandus ja kultuurid Eesti on Läänemere maa. Ajast aega on meri ühendanud maid ja rahvaid, kujundanud nende nägu ning aidanud kaasa vastastikku kasulikule kaupade, teadmiste ja mõtete vahetusele. Viikingiajast alates ja Euroopa Liidu loomiseni välja on selles Taanist Venemaani ja Saksamaast Soomeni ulatuvas piirkonnas tähtsal kohal olnud läbikäimine üksteisega, kusjuures kaubavahetus ning üksteiselt õppimine on […]
“Läänemere maade ja rahvaste ajalugu”
Selles põhjalikus ajalookäsitluses ei vaatle tuntud briti ajaloolane Alan Palmer mitte üksikuid riike või riigimehi, vaid püüab võrdlevalt kirjeldada ühes kindlas regioonis – Läänemere kõikidel kallastel – toimunud protsesse. Käsitlus algab esimeste inimeste saabumisega Läänemere kallaste äärde ning lõpeb 2000. aastate algul. Eesti lugejat aitab see paremini mõista laiemaid ajaloolisi protsesse, millesse ka meie ühel […]
“Läänemere mereröövlid”
Piraadilugusid põhjalast. Piraatidega on enamasti ikka lõunamaiseid meresid seostatud ja oma kodust Läänemerd peame rahulikuks kalurite ja kaubalaevade pärusmaaks. Ometi on ka Eesti rannavetes keskajast saadik mereröövlid möllanud ja viimased neist tegutsesid veel 19. sajandist alguseski. Põhjalikule ajaloolisele faktimaterjalile tuginedes kõneleb Juha Ruusuvuori köitvalt vanadest piraadikindlustest, keskaegsetest Läänemere hirmsatest vitaalivendadest, hilisemast vaenust rootslaste ja venelaste […]
“Läänemeri muutustes”
Meri ja rannarahvas on lahutamatud. Ka meie, rootslased, elades ühel Atlandi ookeani poolsaarel, oleme ikka merd omaks pidanud. Aastasadade jooksul on meil olnud rõõmu ja tulu puhtast ja produktiivsest merest. Veel hiljuti arvasime, et meri on ääretu ja võib lõputult vastu võtta kõik meie heitmed. Suur osa sellest, mida me suuname jõgedesse ja atmosfääri, jõuab […]
“Läbi aastatuhandete”
Käesolev raamat jõudis lugejani esmatrükis kümme aastat tagasi, aastal 1963. Otsustades lühikese ajavahemiku järgi, mille jooksul raamatu tiraaž läbi müüdi, võttis Nõukogude Eesti lugeja raamatu vastu huviga. Tunnustuseks autoreile oli 1970. aastal raamatu avaldamine soome keeles (“Halki vuosituhansien”. Virosta kääntänyt Pekka Sarvas. Helisingin Yliopiston Arkeologian Laitos, Moniste N:0 1, Helsinki 1970), millega raamat lülitati Helsingi […]