“Minevik on tuleviku isa”
Kanada Eestlaste Ajaloo Komisjoni väljaanne Kõik inimesed, ilma erandita on sündinud mõnda olemasolevasse kultuuri. Kuna kultuur väljendab eluviise, siis õpivad inimesed ennast ja teisi suurel suurel määral just kultuuriliste pärimuste najal tundma. Igale inimesele on tema kultuurilised pärimused tähtsad. Võõraks osutuvad need ainult neile, kes tulevad teistest kultuurilistest olukordadest. Enesest lugupidamine on olulisemaid inimväärtusi, mis […]
“Minevikult tänapäevale”
Peamiselt pildiraamat. Sisukord: Saateks. Muistsed asulakohad. Linnused. Matmispaigad. Ohverdamiskohad. Väikeselohulised kultusekivid. Muud muistised. Muistsed esemed. Peit- ja aardeleiud.
“Minu elu on mu relv”
Nad tapavad valimatult ja miski ei suuda neid ohjeldada. Nad on otsustanud surra ja neid ei takista ükski jõud. Pärast 11. septembrit 2001 on see surmatoov nähtus omandanud kujutlematud mõõtmed. Ajakirjanik Ch. Reuter on elanud viimase kümne aasta jooksul mitmes islamiusulises riigis. Oma raamatus uurib ta enesetaputerroristide motiive ja eesmärke. Millised need inimesed on? Autor […]
“Minu mälestusi Eestimaa kubernerina”
Eestimaa kuberner, tõeline riiginõunik Aleksei Bellegarde sündis 24. novembril 1861 Orjolis prantsuse päritolu kindrali pojana. Riias advokaadiks olnud Bellegarde määrati Liivimaa kubermangu prokuröriks ja Riia ringkonnakohtu abiprokuröriks. Aastail 1901-1902 oli ta Liivimaa abikuberner ja 1902-1905 Eestimaa kuberner, nimetati siis Peterburis senaatoriks ja trükiasjade peavalitsuse ülemaks ning jõudis Tallinnast lahkuda enne 1905. a sügise veriseid sündmusi. […]
“Minu vanaisa Eduard Ritsoni mälestused I maailmasõjast”
Käesoleva raamatu kaante vahelt leiad minu vanaisa, dr. Eduard Ritsoni (eestindatult Ritso), mälestused Esimesest Maailmasõjast. Eduard Ritson sündis 1. mail 1889 Viljandimaal Paistu vallas ja suri 24. veebruaril 1967 Rakveres. Ta õppis Riia Reaalkoolis ja Kiievi Ülikoolis arstiks. 15. novembril 1914 võeti tsaariarmeesse. I Maailmasõjas teenis rindearstina Ukrainas ja Rumeenias, jätkates sõjakeerises õpinguid ning lõpetades […]
“Mis ei tapa, teeb tugevaks! Valimik artikleid, kõnesid, tõlkeid ja dokumente lähiminevikust”
Eestis puudub jätkuvalt ajaloolis-õiguslik hinnang Johannes ja Olga Lauristini, Johannes Vares-Barbaruse, Neeme Ruusi jt. 1940. aasta punaprominentide suhete üle Moskvaga. Endistviisi on tabuteema Nikolai Karotamme, Johannes Käbini, Karl Vaino, Arnold Greeni, Arnold Rüütli jt. innukate kommunismiehitajate tegevus Kremli käsutäitjatena okupeeritud Eestis. Taanis, Norras, Prantsusmaal ja mujal anti kvislingid pärast okupatsioonist vabanemist riigireeturitena kohtu alla. Saksamaal […]
“Mis ei tapa, teeb tugevaks! Valimik artikleid, kõnesid, tõlkeid ja dokumente lähiminevikust”
Eestis puudub jätkuvalt ajaloolis-õiguslik hinnang Johannes ja Olga Lauristini, Johannes Vares-Barbaruse, Neeme Ruusi jt. 1940. aasta punaprominentide suhete üle Moskvaga. Endistviisi on tabuteema Nikolai Karotamme, Johannes Käbini, Karl Vaino, Arnold Greeni, Arnold Rüütli jt. innukate kommunismiehitajate tegevus Kremli käsutäitjatena okupeeritud Eestis. Taanis, Norras, Prantsusmaal ja mujal anti kvislingid pärast okupatsioonist vabanemist riigireeturitena kohtu alla. Saksamaal […]
“Mis meist saab?”
Villem Reimani elu (1861–1917) peajooned on lahedamalt loetaval kujul meile antud August Palmi uurimuses “Villem Reiman” (täiendatud 2. trükk Ilmamaalt 2005). Käesolev meie mõtteloo-sarja kaheksakümnendana kuuluv köide tahab esitleda tema loomingulisest elust kolme silmahakkavamat suunda. Need on vaimulooline, isamaaline ja kirikupoliitiline suund. Esimene on orienteeritud meie koduses ajaloos olnud suuremõõtmeliste isiksuste avamisele; teine on suunatud […]
“Mithras. Kultus ja müsteerium”
Iidsetest aegadest peale on inimühiskonnas eksisteerinud meeste ühendused, nagu seda on loodusrahvaste meesteliidud, üliõpilaskorporatsioonid ja vabamüürlaste ühingud. Üks selline meeste ühendus oli levinud ka Rooma keisririigis. Nad kogunesid maa-alustes ruumides, et läbi viia oma rituaale ja ka üheskoos pidutseda. Kes need mehed olid? Mida nad uskusid ja mida lootsid saavutada? Nendele küsimustele vastab Saksa ajaloolane […]
“Moemaja”
Ühel päeval helistas mulle naisterahvas nimega Betti Parklai ja kutsus välja – tal olevat tähtis ettepanek. Olime koos Bettiga töötanud kunagi 1970.-80. aastatel Tallinna Moemajas, nüüd oli Bettil tärganud mõte oma mälestused kirja panna ja ta tahtis mind loo kaasautoriks. Töö Eesti ainsa ja kogu Nõukogude Liidu ühe populaarsema ajakirja Siluett toimetuses, eriti aga tolleaegsed […]
“Mõisapargikool. Alu kool 1868-2008”
140 aastat on Alus haridust antud. See on aukartustäratav hulk aastaid. Nende aastatega on Alu koolipinki nühkinud viie-kuue põlvkonna esindajad. Päris keeruline on olnud kokku panna raamatut, mis peaks pakkuma huvitavat lugemist ja äratundmisrõõmu lasteaialastest vanavanaemade ja -isadeni. Loodan, et siit leiavad lugemist siiski kõik, sest vaevalt praegused koolilapsed teavad, kuidas käidi koolis ja mida […]
“Mõistatuslikud vabamüürlased. Ajalugu ja müstilised sidemed”
Mõistatuslikud vabamüürlased Salapärane vabamüürlus on sajandeid inimeste meeli erutanud. Vaatamata paljudele skandaalidele ja vastuoludele on huvi maailma vanima salaühingu vastu suurem kui kunagi varem. Käesolevas raamatus avaldab vabamüürlasest ajaloolane Tim Wallace-Murphy vabamüürluse tegeliku päritolu. “Mõistatuslikud vabamüürlased” esitleb iidse vennakonna müstilisi sidemeid ja faktilist ajalugu ning näitab, et tõde on kõikidest väljamõeldistest paeluvam. Värviliste illustratsioonidega raamat […]
“Mood läbi aegade”
Aastasadade ja aastatuhandete vältel on rõivastuse arengusse oma kustutamatu jälje jätnud nii suured ajaloovapustused kui ka suur kunst. Moe arengut on mõjutanud nii kõikvõimsad kuningad kui ka nende armetuste armetumad alamad. Mood on inimpsüühika fenomen ja rõivastus selle ilmekaim avaldusvorm – antiikajast läbi kõigi põlvkondade tänapäevani välja. Raamat “Mood läbi aegade” on kahe kunstniku koostöö […]
“Moodsate asjade ajalugu”
Interneti ja pitsa, monopoli ja porno, vahukommide, rula ja muude vingete asjade ajalugu meie planeedil Mis on moodsad asjad? Selle kohta on igal generatsioonil oma arvamus. Arvuti ees üles kasvanud nooruk arvab muidugi, et enne teda polnud üldse midagi, või siis hoopis vastupidi – et kõik vidinad, mida tema iga päev kasutab, on alati olemas […]
“Möödunu tummad tunnistajad. Kaukaasia esiasukatest”
Euroopa ja Aasia piiril, muistsete suurte sõja- ja kaubateede ristumiskohal asub Kesk- ja Kirde-Kaukaasia. Sellel territooriumil asuvad tänapäeval Dagestani, Tšetšeeni-Inguši, Põhja-Osseedi ja Kabardiini-Balkaari autonoomne vabariik ning Stavropoli krai rajoonid. Siinne loodus on mitmekesine ja rikas, nagu on vaheldusrikas ja keeruline ka tema ajalugu, mis on vajunud aastatuhandete sügavusse. Ees-Kaukaasia stepitasandikke on tallanud paljude rändrahvaste ratsude […]
“Möödunud sajandi saladused”
Võim, vastuolud, sobingud Ajalugu kirjutavad võitjad, kes otsustavad, kellele kuuluvad kangelasteod. Kuid on ju olemas ka kaotajad, kelle osaks on alandus ja põlgus. Nendelgi on oma tõde, mis paraku ei huvita kedagi. Ometi pole aja pilt nendeta täiuslik … Nii arvab Nikolai Zenkovich, tänane populaarne vene faktikirjanik, kes arvukate intervjuude, pikka aega suletuks jäänud arhiivide […]
“Moosese eristus ehk monoteismi hind”
Bibliotheca Controversiarum Saksa egüptoloogi Jan Assmanni ambitsioon pole ei midagi vähemat kui mõista monoteismile üleminekut lääne kultuuris, selle iseloomu ja mõju. Tema soov on analüüsida nn Moosese eristusest, õige ja väärusu vastandusest sündinud uut kultuuriruumi, mida eurooplased on viimasel paaril aastatuhandel asustanud. Põhjendatult peab ta monoteismi sündi suuremaks pöördeks lääne kultuuris kui kõik poliitilised mullistused […]
“Moskva 1941”
Linn ja tema rahvas sõjas 1941. aastal langes Moskvat sakslaste kallaletungi eest kaitstes ligi miljon Vene sõdurit, rohkem kui Ühendriikidel ja Suurbritannial kogu II maailmasõja jooksul. Paljud neist polnud tegelikult sõdurid, vaid tavalised inimesed, kes võtsid relva, et oma linna kaitsta. Üliõpilased jätsid oma raamatud ja võtsid püssid, vabakslastud vangid läksid lahingusse ja naised sõdisid […]

