“Mehed sündmuste kurvidel. Läbielamusi ja mälestusi”
Käesolev raamat on kirjutatud eesti ühiskonna ja tema vaba seltskondliku tegevuse kaitseks võõrsil, kus rahvalikud huvid peavad seisma kõrgemal kõigist isiklikest ja organisatsioonide ning gruppide huvidest. Eesti rahvas kodumaal peab rasket etnilist eksistentsivõitlust venestamise vastu, kus puudub õiguslik kaitse ja isiklik julgeolek, millest teadlikkus kohustab vabadusse pääsenud tütreid ja poegi kandma ohvreid oma rahvuse üleelamiseks, […]
“Meie ja meie hõimud”
Peatükke soomeugrilaste minevikust ja olevikust Suuremate probleemiühikute hulgast, mis seoses hariduse ja teaduste arenguga esiplaanile on kerkinud, tuleb küll igasugu päritolu- ja põlvnemisküsimusi silmapaistvamaiks lugeda. Ei leidu vist palju inimesi, kes ei oleks huvitatud oma esivanemaist, sugulussuhteist ja kuuluvusest. Moodsa nimetusega kutsutakse seda juurte otsimiseks, mida võiks samastada ka identsuse otsimise või selle süvendamisega. Kuid […]
“Meie kaugem minevik”
Käesolev raamat pakub õppematerjali Eesti NSV ajaloo fakultatiivkursuse tarvis meie vanemast ajaloost, alates inimasustuse tekkest Eestis umbes 9500 aastat tagasi kuni XVII sajandini. Sellese väga pikka ajavahemikku kuulub muinasaeg, muistne vabadusvõitlus, feodaalse killustumuse ajajärk, Liivi sõda ja Eesti tükeldatuse periood ning viimasena Roosti võimu aeg. Käsitletud on kesksemaid sündmusi ja nähtusi, kusjuures materjali valikul ja […]
“Meie kindral”
Meie kindralit, Nõukogude armee 41. Kaardiväe Eesti Tallinna Laskurkorpuse komandöri Lembit Pärna teavad kõik. Lembit Pärna sõjakaaslased kindral Karl Aru ja polkovnik Feodor Paulman on kirjutanud raamatu korpuse mehise komandöri kindralleitnant Lembit Pärna elust, õpinguist sõjaväeakadeemiates, karmidest võitluspäevadest Suures Isamaasõjas ning kindrali hilisemast pedagoogitööst Moskva sõjaväeakadeemias. Illustreeritud arhiivifotodega.
“Meie maa. Eesti sõnas ja pildis I-IV. 4 raamatut”
Raamat “Põhja-Eesti” Sisukord Tallinn Meie Tallinn. Bernard Kangro / Jooni Tallinna ajaloost. Arnold Soom / Vana Tallinn. Armin Tuulse / Uus Tallinn. Ervin Pütsep / Riigi pealinn. Artur Raud / Tallinna kultuuripale. Valev Uibopuu / Tallinna teatritest. Valentin Lind / “Siin Tallinn, Tartu ja Türi.” Gert Helbemäe / Tallinna tehnikaülikool. Mihkel Mathiesen / Kodusadam Tallinn. […]
“Meie rahvuskultuuri küsimusi”
Elame praegu ajal, mis on sama pöördeline, nagu olid seda meie vabariigi sünniaastad. Nagu siis, on ka praegu jälle maailma väline korraldus murdumas ja käib ühtlasi terav võitlus uute sisemiste ühiskondlike vormide kujunemise ümber. Ka meie väike riik on juba kaasa tõmmatud käimasolevate ümberkujunemiste keerisesse. Sündmused on asetanud küsimuse alla mõnedki tõekspidamised ja lootused, millest […]
“Meie, keisrinna”
Rohkete auhindadega pärjatud soome kirjanik Laila Hirvisaari (varem Laila Hietamies) on tegelenud Katariina II teemaga juba paarkümmend aastat. 1995. aastal toodi Soome Rahvusteatris lavale näidend “Katariina Suur”, kuid Katariina, valitsejanna ja naise, vastuolulise isiksuse teema jäi kirjaniku mõtetesse ja uurimstöö jätkus. Selle tulemusena ilmus 2011. aastal romaan “Mina, Katariina” (eesti keeles 2013) ja kaks aastat […]
“Memuaarid”
Sari: Põhjamaade romaan Leonora Christina (8. juuli 1621 – 16. märts 1698) oli Taani kuninga Christian IV ja tema teise abikaasa Kirsten Munki tütar, hiljem abielus krahv Corfitz Ulfeldtiga. Tema elukäigus on küllaga seda, mis legendiks saamiseks vaja: kuninga tütar, ilus ja andekas, kes elab luksuses ja hiilguses koos ambitsioonika riigimehest abikaasaga ja kes pärast […]
“Mercuriuse ja Marsi vahel. Hansalinn Tallinn Rootsi riigi haardes. 1561–1632”
1561. aasta 6. juunil, kui Tallinna raad ja kodanikkond kuningas Erik XIV-le ja Rootsi kroonile truudust vandusid, pöörati vana hansalinna ajaloos uus lehekülg. Tallinlased olid täis lootust, et uus käskija, kes võttis nad oma kaitse alla, aitab taastada Vene-Liivimaa sõja tõttu peatunud majandustegevuse ja linna monopoolse seisundi Soome lahe kaubanduses Venemaaga. Nagu järgnevad aastad näitasid, […]
“Merelahing”
Sisukord: Salamise lahing. Lahingud laevaliinide ja liinilaevade vahel. Käsirelvadega kahuritele vastu. Hankoniemi lahing. Trafalgari lahing. Lissa lahing. Jälle taraan. Tsushima katastroof. Üksiklasud kogupaukude vastu. Suurim lahing merelahingute ajaloos. Ajujaht “Bismarckile” ja “Scharnhorstile”. Korallimere lahing. Midway lahing. Lahing Filipiinide juures.
“Merelahingud läbi aegade”
Märjad lahinguväljad Merel on lahinguid löödud sellest ajast, mil inimene õppis merd sõitma. Ning tihtipeale on võim kindlal maal võidetud või kaotatud just lainetavatel võitlustandritel peetud lahingutes. Ajaloolane Mati Õun on nende kaante vahele koondanud ajalugu muutnud merelahingud läbi aegade. Sari: Tehnikamaailma Raamatud
“Mereväe soomepoisid”
«Üle 10% soomepoistest teenis mereväes, kuid nimetatud raamatus on nende kohta pakutud maht tunduvalt väiksem. Soomepoisid on maaväekeskne teos. Sellest tekkis mõte meremeeste osa jõudumööda täiendada. Me ei suuda teha seda nii teadusliku täpsusega, nagu E. Uustalul ja R. Mooral on õnnestunud, sest aeg on mälestusi üha enam ähmastanud. Kutsusime kõiki mereväe soomepoisse oma mälestusi […]
“Meteoorid poliitikas”
Lõpule hakkab lähenema meie sajand, suurte pöörete ja muutuste sajand, XX sajand. See oli hoopis isepärasem ja tormakam, mis muutis elu kogu maailmas sügavamalt ja vapustavalmalt kui kunagi varem. Sellel sajandil elas ja tegutses poliitikuid ning sõdis kindraleid, kes püüdsid maailma pöörata enda käe järgi. Iseasi kui õnnestunult või ebaõnnestunult see neil välja tuli, kuid […]
“Metsalise märgi all”
Rabasaarel, kilomeetreid küladest ja teedest eemal, istuvad lõkketule ümber habetunud mehed. Siin on metsakülade talupoegi, kes keeldusid hobuseid andmast; pastor, kes põgenes läbi akna miilitsa käest; üliõpilasi ja koolipoisse, keda sõda linnadest välja kutsus; rühm lennuväeohvitsere, kes tulid koos veoautoga, ja õlitehase insener, kaasas kaks kütjat. Kõik sirge seljaga mehed, kellel kas eelmisest sõjast tuleristsete […]
“Metsavennad”
Keegi ei kuule meid – sõnastas kirjanik Valev Uibopuu oma 1940-41 Eestis toimunut kirjeldava raamatu pealkirja. Sama mõte läbis mu pead, istudes ühe Ameerika kõrgkooli esinduslikemaist esinduslikuimas raamatukogus riiuli ees, kuhu olid koondatud raamatud partisanisõjast, geriljataktikast ja vastpanuliikumiste ajaloost üle kogu maailma. Naiivne oleks olnud loota leida nende sadade raamatute seast mõnda teost Ida-Euroopas peale […]
“Metsik ida. Soome hõimusõjad ja Ida-Euroopa murrang 1918-1921”
“Raamatus „Metsik ida“ käsitletavat aega ja ruumi piiritlevad 1918. aasta jaanuarist maini peetud Soome kodusõda või vabadussõda (kansallissota), Soome vabatahtlike osavõtt Eesti vabadussõjast 1919. aastal ning vabatahtlike võitlused Ida-Karjalas 1920. aastate alguseni. Need sõjad mõjutasid Soome minevikukäsitust terve 20. sajandi ja väitlused Soome avalikkuses ei ole tänini vaibunud. Jäägriliikumisel oli neis sündmustes üks kandvamaid osi. […]
“Mida koolis ei õpetatud. Eesti ajaloost viha, eelarvamuste ja valehäbita”
Eestlastel on ajaloos läinud palju paremini kui meil on kombeks arvata. Ka naabritega on meil vedanud rohkem kui nii mõnelgi teisel väikerahval – me oleme ju endiselt olemas, püsima jäänud, mitte hävinud, minema aetud või assimileerunud. Kui Eesti ajalugu vaadata sammuke kaugemalt ja laiemas tastsüsteemis, siis näeme, et paljud levinud müüdid ja faktid ei pea […]
“Miks kaotasime iseseisvuse”
August Ots sündis 22. septembril 1901 Viljandimaal Tarvastus Puskari talus. Ta on lõpetanud Tartu ülikoolis õigusteaduskonna ja Rootsis ümber õppinud inseneriks. Iseseisvusajal oli ta Viljandis advokaat ja ajaleht “Sakala” omanik ning peatoimetaja. Hiljem kutsuti ta majandusministeeriumi nõunikuks. See ametikoht võimaldas August Otsal toimida valitsuse tegevuse poliitilise vaatlejana Toompeal. Tema sulest on ilmunud teos “Mehed sündmuste […]
“Miks puhkevad sõjad. Geopoliitika ajastu”
Millised olid möödunud sajandi olulisimad sõjalised konfliktid ja kuidas nad mõjutavad rahvusvahelist julgeolekut XXI sajandil? Millised on sõja põhjused, vormid ja mõõtmed? Kes on sõjateatri tegelased ja millised on panused selles mängus? Käesolev raamat üritab nendele ja paljudele teistele sõda puudutavatele küsimustele vastust pakkuda. Ülesehituselt – arutluste, skeemide, illustratsioonide ja kaartidega – tahab raamat olla […]
“Minerva rüütlid”
Insenerist humanitaar-õppejõud ja kultuuriloolane Vahur Mägi on oma uuringutega märkimisväärselt avardanud meie teadmisi teaduse ja tehnika osast inimese arenguteel. Ta on käinud otsimas eesti tehnilise mõtte jälgi maailma eri paikades Ameerikast Austraaliani ning löönud kaasa paljudel teadus- ja insenerikultuuri ajaloo uurijate kokkutulekutel kodus ja kaugemal. Tema sulest on varem ilmunud “Ainus ehtne münt” (1984), “Tehnika […]
