“Valge kuningas ja punane lipp”
Kuidas peeti külma sõda malelaual. “Valge kuningas ja punane lipp” on jutustus 20. sajandi malest ning selle halastamatust seosest nõukogude kommunismi tõusu ja langusega. Daniel Johnsoni pöördeline raamat algab varajaste revolutsiooniliste sündmustega Kesk-Euroopas, mil malelaud oli eksiilis elavate intellektuaalide kants ja partiisid mängiti kohvikutes. Kui bolševikud 1917. aastal ennast Kremlis sisse seadsid, tõid nad male […]
“Valge maja: presidendid ja poliitika”
Sisukord I. Vabariiklik gambiit II. Hüljatud “messias” III. “Normaalsuse” illusioon IV. “Ameerika individualismi” krahh V. Ärevuse ja lootuse aastad VI. Poliitiline pokker VII. Laineharjal VIII. Luhtunud lootused IX. Müütide kokkuvarisemine Lõppsõna asemel Eestikeelse väljaande toimetuselt Kirjandus, allikad
“Valgustusaja inimene”
Valgustusaeg on üks huvitavamaid ajaloolisi epohhe, mille aktuaalsus pole veel tänagi täiesti kadunud. Reformiliikumisena puudutas valgustus kõiki eluvaldkondi ning põhjustas Euroopa ühiskonnas olulise pöörde. Raamat püüab heita pilgu tollaste inimeste eriomasesse elumaalilma. Esitletakse nii vana korra kandjaid (aadlikke), uuendusmeelseid ühiskonnagruppe (kirjamehed, teadlased, kunstnikud, maadeavastajad), kui ka nende vahele jäävaid tegelasi (ametnikud, preestrid, sõdurid). Eraldi peatükk […]
“Valikud ja otsused. Pärnu koolid”
Pärnu linn on koolidega seotud alates aastast 1251, juba umbes 30 põlvkonda. 1666. aastal sai Pärnust alguse ka eestikeelne rahvaharidus. Neile aastaarvudele eelnes aga paljude aastasadade pikkune areng, mille traditsioonid on tajutavad veel meie tänases ühtluskooliski. Kuigi viimase seos antiikse kogukonnakooli või keskaegse kirikukooliga on veel vaevu tajutav, pole neid juuri meenutamata kerge vastata näiteks […]
“Väliseesti kirjandus”
Väliseesti kirjanduse ülevaade püüab kokkusurutud kujul anda informatsiooni selle eesti kultuuri osa kohta. Valgustamist leiavad kirjandusolud, luule, proosa, memuaaristika ja näitekirjandus. Lisatud teatmestikus on toodud biobibliograafilised andmed 48 autori kohta. (esikaanel on murdumise jälg)
“Väliskirjanduse ajalugu”
Käesolev õpik on 1947. aastal ilmunud “Lääne-Euroopa kirjanduse ajaloo” teine, ümbertöötatud trükk. Autorid on tänuga arvestanud kriitika näpunäiteid ja kasutanud möödunud aastakümnel NSV Liidus ja välismaal ilmunud uusi teaduslikke töid. Õpiku ülesehituses on tehtud olulisi parandusi, välja jäetud ülearustena tundunud üksikasju ning mõndagi juurde lisatud. Slaavi ja idamaade kirjandused on välja jäetud, sest neid peaksid […]
“Välisministrid. Romantikud ja küünikud”
Leonid Mletšin on tänapäeva üks populaarsemaid vene ajaloolasi, kelle sulest pärineb mitmeid menukaid uurimus Venemaa lähiajaloost, Varrakus on varem ilmunud tema raamat KGB esimeestest. Mletšini uus raamat “Välisministrid: romantikud ja küünikud” on omalaadne NSV Liidu ja Venemaa poliitikaelu entsüklopeedia. Unikaalsete dokumentide alusel loob autor kõigi 1917. aastast ametis olnud välisministrite ilmekad portreed ja valgustab riigi […]
“Valitsejate vastu”
“Valitsejate vastu” on Tiit Made kaheksas ajalooraamat ning räägib opositsioonist võimule ja valitsusvastasest tegevusest Eestis läbi aegade. Rahulolematus valitsuste ja valitsejatega on eestlasele omane – et mitte öelda geenides. Reeglina viib demokraatlikus riigis opositsiooni olemasolu ühiskonda edasi ning distsiplineerib võimulolijaid. Kuid Eestis on demokraatiat enamasti nappinud või pole see elanud just parimaid aegu. Valitsejate vastu […]
“Valitsused ja riigimehed”
“Valitsused ja riigimehed” annab ülevaate Eesti viimase saja aasta võimustruktuuridest ning olulisimatest riigitegelastest. Käsitletakse kõiki Eesti Vabariigi riigipäid, valitsusi ja nende juhte ning parlamente alates 1917. aasta Eesti autonoomse rahvuskubermangu Maapäevast ja maavalitsusest kuni 2015. aastal valitud XIII Riigikogu ja praeguse valitsuseni. Raamatust leiab 5 Eesti presidenti, 49 vabariigi valitsust (sõdadevahelise ja tänase Eesti valitsused […]
“Valitud tõlkeluulet I-II. 2 raamatut”
Antoloogia „Valitud tõlkeluulet‟ kaks köidet (I: hiliskeskajast modernismini; II: 20. sajandi keskpaigast 21. sajandi alguseni) võtavad kokku Tartu Ülikooli kauaaegse maailmakirjanduse õppejõu, tänase emeriitprofessori, ühtlasi rahvusvaheliselt tunnustatud luuletaja Jüri Talveti (sünd 1945) poole sajandi jooksul (1970–2020) valminud loometöö viljad maailmaluule tõlkijana. raamat “Hiliskeskajast modernismini” I köite näited 57 poeedi loomingust esindavad lääne kultuuriruumis ja maailmakirjanduslikus […]
“Vana Hiiumaa”
Tänapäeva Hiiumaa on atraktiivne puhke- ja turismiala, mida iseloomustab liigirikas taimestik ja loomastik, metsad ja soomaastikud, laiud ja pikad liivarannad. Loodusobjektide kõrval on Hiiumaal rohkesti ajaloolisi vaatamisväärsusi: tuletornid, kirikud, mõisaansamblid, tuuleveskid, vanad talud, Kärdla meteoriidikraater. Raamatus on kujutatud Hiiumaad, tema loodust, elanikke ja ehitisi nii, nagu need nägid välja 19. sajandi lõpul ja 20. sajandil […]
“Vana Pärnu ehitised ja inimesed”
Kirjalikes allikates on Pärnu sadamat esmakordselt märgitud 1242. aastal. Pärnu linna (Vana-Pärnu) asutamise ajaks peetakse aastat 1251, kui piiskop Heinrich õnnistas seal sisse toomkiriku. 1263. aastal põletasid paganatest leedulased linna, mis peagi taastati. Pärnu jõe vasakul kaldal tekkis Saksa ordu Liivimaa harule allunud Uus-Pärnu linn, mille kohta on teateid 1265. aastast. Seal asus ordukomtuuri loss […]
“Vana Petseri ehitised ja inimesed”
Sajandeid oli Petseri Setumaa majanduslik, kultuuriline ja usuline keskus. Setude kui eestlaste ühe etnilise rühma omanäoline kultuur ühendab endas nii eesti kui vene kultuurile iseloomulikke jooni. Väga rikkalik ja omapärane on nende rahvakultuuriline pärand – rahvalaulud, rahvarõivad, kombed. Kui ristisõdijad 13. sajandil Eesti vallutasid jäi Petserimaa Pihkva vürstkonda. See oli piiriala, mis oli tähtis Ida-Lääne […]
“Vana Saaremaa”
Saaremaaga seostuvad meil esmalt kadakad, tuulikud ja kiviaiad, suurepärased rannad ning spaad. Lisaks loodusobjektidele on Saaremaal arvukalt ajaloolisi vaatamisväärsusi: kirikud, mõisaansamblid, muinaslinnused, vanad talukompleksid ning Kuressaare loss. Albumis on kujutatud Saaremaad, tema loodust, elanikke ja ehitisi nii, nagu need nägid välja 19. sajandi lõpul ja 20. sajandil enne Teist maailmasõda. Albumi koostamisel on silmas peetud […]
“Vana Tallinn I(V)”
“Vana Tallinn” on Tallinna vanema ajaloo uurimisele pühendatud artiklite kogumik. Ta on omamoodi jätkuks omariikluse aegu ilmunud neljale Tallinna Ajaloo Seltsi samanimelisele väljaandele. Kavas on Tallinna minevikku kajastavate kirjutiste kogumiku väljaandmist jätkata. Käesolev “Vana Tallinna” koondab tähelepanu valdavalt kesk- ja uusaegse Tallinna ühele olulisemale tegevussfäärile – käsitööle, mille erinevaid aspekte käsitlevad siin meie ajaloolased ja […]
“Vana Tallinn II (VI)”
Sisukord – Hansapäevad Tallinnas 1992 – Püha Barbara kabel ja kalmistu – Tallinna dominiiklaste kalender reformatsioonieelse ajakasutuse peeglina – Naissaare ajaloost kuni 1940. aastani – Elamuinterjöörist ja selle sisustusest Tallinnas 17. – 18. sajandil. – Raamat ja lugeja Tallinnas 18. sajandil. – Kopli linnajaost 1930-ndatel aastatel. – Väärtmetallasjade ja märkide tehas “Roman Tavat” – A/S […]
“Vana Tallinn VII (XI)”
Sisukord – Ivar Leimus. Tallinna mündimeistrid 17. sajandil. – Liivi Aarma. Helsingist pärit pastorid Forsiused ja Forseliused Tallinnas 16. sajandi lõpus ja 17. sajandil. – Marko Lehti. Tallinn võõra tsivilisatsiooni koldena. Tallinn soomlaste silmade läbi 19. sajandi teisel poolel. – Kari Alenius. Tallinna ajalehed Soomest 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi algusaastail. – Kaalu Kirme. […]
“Vana Tallinn”
Tallinna raekoda – keskaegne gooti stiilis ehitis – on ainus omataoline Baltimaadel. Raekoja ehitamist alustati XIV sajandi esimestel aastakümnetel ning valmis sai ta praegusel kujul põhiliselt alles XV sajandi algul. Ehitamine toimus mitmes järgus ja mõningase ümberehitamisega. Aastail 1959-1960 toimunud restaureerimistööde käigus taastati ligilähedaselt raekoja esialgne välisilme ja lahtine kaaristu. Restaureerimistööde mälestuseks müüriti kaaristu seina […]
“Vana Tallinna pärimused ja tõsilood”
Kogumik pakub pidepunkte Tallinna kirevast ajaloost. See on teejuht vana Tallinna olude ja pärandi juurde, mõtestades olulisi nähtusi, sündmusi ja objekte. Otsekui hüpates üle ajajõe kivilt kivile, jõudmaks algusaegadest tänaseni. Lugude valikusse on koondatud varem ajakirjanduses ilmunud tekste, millest osa on täiendatud või põhjalikult ümber kirjutatud. Mõned pärimused ja tõsilood on üles tähendatud just selle […]
“Vana Tartu ehitised ja inimesed”
Muinaslinnus asus Tartus juba I aastatuhandel. 1030. aastal vallutas selle Kiievi vürst Jaroslav Tark, kes rajas sinna kindluse, mille ta nimetas Jurjeviks. 1061. aastal võtsid eestlased Tartu tagasi. 13. sajandi esimesel poolel langes Tartu saksa ristisõdijate kätte. 1224. aastal sai Tartust keskaegse Vana-Liivimaa riigikese – Tartu piiskopkonna keskus. Toomemäele ehitati kivilinnus ja 1262. aastal mainiti […]
